Normatiiv ehk üldakt on suunatu objektiivsete õiguste kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Liigid: seadus, seadlus, määrus, otsus. Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus - normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi omakorda põhiseadusteks, konstitutsioonilisteks seadusteks ja lihtseadusteks. Eksami küsimused? 1. Õigusnormi erinevus teistest sots normidest? Spetsiifilised tunnused: Õigusnorm lähtub riigist, tagatakse riikliku sunniga, üldkohustuslik käitumisreegel, õigusnorm annab suhte liigist osavõtjale subjektiivsed juriidilised õigused ja kohustused, formaalselt määratletud reegel. 2. Juriidilise fakti mõiste ja liigid
Ülikooli seaduses Õigusnormid jagunevad täielikeks ja mittetäielikeks õigusnormideks. Täielikud õigusnormid on sellised õigusnormid, mis toovad endaga kaasa vahetult õigusliku tagajärje. Mittetäielikud õigusnormid on sellised õigusnormid, mis toovad endaga kaasa õigusliku tagajärje ainult koos täielike õigusnormidega. Mittetäielike õigusnorme saab liigitada erinevate käsitluste alusel. Esimese käsitluse järgi liigituvad need järgmiselt: a) konstitutsioonilisteks st nad sisalduvad konstitutsioonides, aktides, põhiseadustes. Võrreldes täielike õigusnormidega veel üldisemad, veel abstraktsemad. b) definitiivsed õigusnormid on seaduskeele määratlused, mis seletavad lahti seaduses kasutatavate seaduste sisu. c) deklaratiivsed õigusnormid sisaldavad õiguslikku ideoloogiat, eesmärke, mille nimel on seadus kirja pandud (normid on sündinud).
PS-le, Õiguste ja vabaduste reaalne tagamine, Seaduslikkuse põhimõte, Seaduse ülimuslikkus, Demokraatlik õigusemõistmine Õiguse allikad Õigusaktide üldliigitus: Üldakt ( normatiivakt) ja Üksikakt ( mittenormatiivne õigusakt) Põhiseadus võetakse vastu rahvahääletusel (referendumil) ja saab muuta rahvahääletusel või RK poolt Seadusi võetakse vastu rahvahääletusel või RK poolt ja jagunevad konstitutsioonilisteks ja lihtseadusteks RK õigusaktid: seadus (üldakt) ja otsus ( üksikakt) VP õigusaktid: seadlus (üldakt), otsus (üksikakt), käskkiri (üksikakt) VV õigusaktid: määrus ( üldakt ), korraldus ( üksikakt ) Ministri õigusaktid: määrus ( üldakt ), käskkiri ( üksikakt ) EP õigusaktid: EP nõukogu = otsus ja EP president = määrus ( üldakt) ja käskkiri ( üksikakt) KOV õigusaktid: Volikogu = määrus ( üldakt), otsus ( üksikakt) ja Valitsus = määrus ( üldakt),
6) Ameti peadirektor peadirektor- käskkirjad ettekirjutused, otsused 7) Inspektriooni peadirektor 8) Kohalik maavanem- korraldused 9) Omavalitsuse volikogu- määrused korraldused otsused 10) Vallavalitsus- Määrused korraldused 11) Vallavanem ja linnapea- käskirjad, kohustused. Seadused Seaduse kehtestamiseks on Eestis seatud kindel kord. Seadused on kõrgema võimu aktid. Seadusi liigitatakse: 1) Põhiseaduseks 2) Konstitutsioonilisteks seadusteks 3) Lihtseadused Põhiseadus on seadus milles sätestatakse riigi ühiskondliku ja poliitilise korralduse alused, määratakse kindlaks kõrgemate võimuorganite pädevus ning kodanike vabadused õigused kohustused. Põhiseadus võetakse vastu rahvahääletusega. Konstitutsioonilised seadused on riigielu kohaselt tähtsad riigiaktid, mis konkretiseerivad põhiseadust mingi erilise kehtestatatud korra kaudu. Eesti põhiseadus paragraf 104 näiteks kohaliku omavalitsuse seadus
Põhiseadus sätestab neli institutsionaalset lahusvõimu: Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Vabariigi Presidendi ja kohtud. Kaks erivolitustega põhiseaduslikku institutsiooni: Riigikontrolli ja Õiguskantsleri ja muud põhiseadusest tulenevad institutsioonid nagu Eesti Pank, Riigikantselei, kaitsevägede juhataja /ülemjuhataja/. Põhiseadusest tulenevad seadused jagunevad PS §104 loetletud kvalifitseeritud enamust nõudvaiks /konstitutsioonilisteks/ ja muudeks põhiseaduses nimetatud ja selle täpsustamiseks antud seadusteks. 6.Põhiseaduse demokraatia printsiibi mõiste ja tähtsus. Põhiseaduse demokraatia printsiip väljendub selle III peatükis "Rahvas", mille kohaselt kogu riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu. Sellega on tagatud riigi kodanikkonna poolt esindatava koosluse - rahva kõrgeim tahe riigi tulevikku puudutavates küsimustes. 7
teinud meid meie teadmised. Rawlsi idee on see teadmine ära kaotada ning asetada meid ükskõik kelle staatusesse. Ehk algpositsioon seab teatavad eeldused Rawlsi loodavale õiglasele ühiskonnale. Ainult sellise mõtteeksperimendi käigus on võimalik õiglastel ja ausatel tingimustel toimiva ühiskonna loomine. Printsiibid Rawls on jaganud enda õigluse idee kaheks peamiseks printsiibiks. Nende kahe printsiibi najale toetub kogu tema ühiskond, kogu idee. Rawls ise nimetab neid printsiite konstitutsioonilisteks tuumpõhimõteteks. Ennem, kui hakkan lahti mõtestama Rawlsi kuulsat kahte printsiipi, lisan nad siia viimasel täiendatud kujul. 1. Igal isikul on samasugune tühistamatu nõue võrdsete põhivabaduste täielikult piisavale süsteemile, ja see süsteem ühildub samasuguse vabaduste süsteemiga kõigi jaoks. Selle printsiip kannab nimetust vabaduse printsiip ja tähendab seda, et igaühel on
Faktiline- materialne sisu, kujutab käitumist ennast ja jääb väliselt meelde Juriidiline- subjektiivne õigus ja juriidilised kohustused Subjektiivne õigus Juriidiline kohustus Õiguse subjektile, objektiivsest õigusest tulenev võimaliku käitumise määr, mis on tagatud juriidilise kohustusega, Eraõiguses struktureeritakse erinevatel alustel kui seda tehakse tagatud õiguse sisust, siis liigituvad subjektiivsed õigused absoluutseteks, relatiivseteks ja konstitutsioonilisteks õigusteks; objekti alusel, siis liigituvad isiku-, perekonna- ja varanduslikeks õigusteks. Subjektiivne õigus avalikus õiguses- subjektide vastuolluminek avalikkusega. Juriidiline kohustus-õiguse objektile objektiivsest õigusest tulenev vajalik käitumine määr, mis on mõeldud subjektiivse õiguse garanteerimiseks. Kohustust tuleb teostada vahetult või lõppastmes. Jutt on vajalikust käitumisest, mis peab tulenema kehtivst õigusest.
kogu riigis ning ühiskonnas kohustuslikud, peamiselt nende abil toimub ühiskonnaelu kujundamine. Lisaks seadustele võtab Riigikogu vastu ka teisi õigusakte. Põhiseaduse muutmise võivad algatada vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust või Vabariigi President. Kõik seadused peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Eestis on riigivõimu teostamise aluseks seadus. Põhiseaduse sätestab, et teatud seadusi saab muuta või vastu võtta üksnes Riigikogu koosseisu häälteenamusega - konstitutsioonilisteks seadusteks. - EL õigusloomeprotsessis osalemine Eesti seadusandlikul võimul ei ole EL-le delegeeritud valdkondades enam õigusloome ainupädevust. Liikmesriigi kohustuseks on vastuvõetud direktiivid oma õigussüsteemi üle võtta, samas kui määrused on otsekohalduvad õigusaktid, mida üle ei võeta. Täitevvõimu positsioon tugevnes paratamatult tänu sellele, et rahvusvahelisele suhtlemisele omaselt on EL-s valitsusel parlamendiga võrreldes tugev positsioon.
õigusnormile, mis asub samas õigustloovas aktis, kus ta isegi on. Või mõnele normile, mis ei asu samas aktis, vaid mõnes muus õigusloovad aktis. On ka kolmas liik. Need on sellised õigusnormid, mis välistavad olukorra, kus õigusnormi seda faktilist koosseisu saab sõnade mõttest lähtuvalt laiendada ka nende eluliste asjaolude suhtes, mille suhtes ta ei tohi kehtida. On aga veel üks võimalus kirjeldada mittetäielikke õigusnorme. Läbi järgmise loogika: Neid võib liigitada ka konstitutsioonilisteks, definitiivseteks, deklaratiivseteks ja kollisioonilisteks. I on põhiseadustest või põhiseaduse tasemega seadustes peituvad normid. Nad on väga kõrge üldistustasemega normid, sageli tähistatakse ka kui norme-printsiipe. Loomulikult ei ole konstitutsiooniliste normide paigutamine mittetäielikke õigusnormide hulka absoluutne. II on seletavad normid. Seaduskeele määratlused. Selliselt sõnastatud õiguslaused, mis
riigipea poolt vastuvõetud aktid. Seadustest on riigiõiguse allikateks need, mis sisaldavad riigiõiguse norme, näiteks valimisseadused, valitsuse seadus, rahvahääletuse seadus, erakorralise seisukorra seadus, põhiseaduslikkuse järelevalve, kohtumenetluse seadus jne. Vahel kasutatakse ka mõistet "konstitutsiooniline s.", aga seda mitte igas riigis. Mõistel on 2 tähendust: kui konstitutsioon koosneb mitmest eraldi s-st, siis sageli nimetatakse konstitutsiooni üksikuid elemente konstitutsioonilisteks s-teks. Mõnes riigis mõistetakse konstitutsioonilise seaduse all selliseid seadusi, millel on kõrgem juriidiline jõud tavalistest seadustest ja madalam konstitutsioonist. Konstitutsioonis eneses oleva volituse korral võib teatud erandjuhtudel, näiteks sõja ajal olla konstitutsioonilisel seadusel olla kõrgem jõud kui konstitutsiooni mõnel sättel, sest nad asendavad konstitutsiooni. Väga harva võib
armuandmise otsused jms. 41. Missugune on Eesti Vabariigi (EV) normatiivaktide süsteem? Iga riigi normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus s.o. normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi omakorda põhiseadusteks, konstitutsioonilisteks seadusteks ja lihtseadustek 42. Milliseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis? Seadusloome etappideks on: 1. seaduse algatamine; 2. seaduseelnõu arutamine; 3. seaduse vastuvõtmine; 4
käskkirjad, armuandmise otsused jms. 46. Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem? Iga riigi normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus s.o. normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi omakorda põhiseadusteks, konstitutsioonilisteks seadusteks ja lihtseadusteks 47. Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis? 1) Seaduse algatamine Teatavate isikute, riigiorganite ja organisatsioonide õigus esitada parlamendile seaduseelnõu, mille see on kohustatud läbi vaatama ja seisukoha võtma. 2) Seaduseelnõu arutamine Toimub Riigikogu kodukorra seaduse kohaselt vähemalt kahel, vajaduse korral ja seaduses sätestatud juhtudel (nt riigieelarve) ka kolmel lugemisel, mis
21. Seadused riigiõiguse allikatena, konstitutsiooniliste seaduste kaks tähendust. Kõrgeima juriidilise jõuga riigiõiguse allikas on põhiseadus. Seaduste all formaalses mõttes mõistetakse parlamendi poolt või rahvahääletuse teel vastu võetud üldakte. Riigiõiguses eristatakse konstitutsioonilisi seadusi ja lihtseadusi. Konstitutsioonilistel seadustel võib olla kaks tähendust: Kui riigi kirjutatud konstitutsioon koosneb mitmest seadusest, siis nimetatakse konstitutsioonilisteks seadusteks neid seadusi, mis kokku moodustavad konstitutsiooni. Konstitutsiooniliste seaduste all mõeldakse selliseid seadusi, mis õiguslikult jõult asuvad põhiseaduse ja lihtseaduste vahepeal. S.t. et lihtseadused peavad olema kooskõlas nii konstitutsiooniliste seaduste kui ka põhiseadusega ja konstitutsiooniline seadus konstitutsiooniga. (Sellises tähenduses võimaldab anda konstitutsioonilisi seadusi Eesti PS §104) 22
seadus. Seadus on normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletus). Seaduse kõrgeim juriidiline jõud tuleneb seadusi vastuvõtva riigiorgani, parlamendi kohast riigiorganite süsteemis. Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Selle nõude täitmisega tagatakse seaduste ülimuslikkus. Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi omakorda põhiseadusteks, konstitutsioonilisteks seadusteks ja lihtseadusteks. Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Konstitutsioonilised ehk orgaanilised seadused täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on sageli ära toodud põhiseaduse tekstis. Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Õigusaktide väljatöötamine, nende menetlemise ja vastuvõtmise kord on kehtestatud iga
normseadusteks (sisaldavad õigusnorme) ja individuaalseteks (sisaldavad individuaalseid ettekirjutisi). Õigusallikaks on üksnes formaalsed normseadused ehk, teisiti öeldes, formaalsed seadused, mis sisaldavad õigusnorme. Seadustes sisalduvad õigusnormid peavad olema kooskõlas põhiseaduse normidega. Sellekohane imperatiiv sisaldub põhiseaduse §s 102, mille järgi seadusi võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega. Seadusi võib peale eespool nimetatud aluse liigitada ka nn. konstitutsioonilisteks seadusteks ja lihtseadusteks. Kuigi Eesti Vabariigi põhiseadus ei erista expressis verbis 25 konstitutsioonilisi ja lihtseadusi, võib sellise liigituse siiski nende vastuvõtmise korra järgi teha. Sellel alusel on lihtseadused seadused, mis võetakse Riigikogus vastu poolthäälte enamusega (PS § 73). Konstitutsioonilised seadused, mille loetelu on antud põhiseaduse §s 104 (Vabariigi Valitsuse seadus, vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus, erakorralise seisukorra seadus jne
normseadusteks (sisaldavad õigusnorme) ja individuaalseteks (sisaldavad individuaalseid ettekirjutisi). Õigusallikaks on üksnes formaalsed normseadused ehk, teisiti öeldes, formaalsed seadused, mis sisaldavad õigusnorme. Seadustes sisalduvad õigusnormid peavad olema kooskõlas põhiseaduse normidega. Sellekohane imperatiiv sisaldub põhiseaduse §s 102, mille järgi seadusi võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega. Seadusi võib peale eespool nimetatud aluse liigitada ka nn. konstitutsioonilisteks seadusteks ja lihtseadusteks. Kuigi Eesti Vabariigi põhiseadus ei erista expressis verbis 25 konstitutsioonilisi ja lihtseadusi, võib sellise liigituse siiski nende vastuvõtmise korra järgi teha. Sellel alusel on lihtseadused seadused, mis võetakse Riigikogus vastu poolthäälte enamusega (PS § 73). Konstitutsioonilised seadused, mille loetelu on antud põhiseaduse §s 104 (Vabariigi Valitsuse seadus, vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus, erakorralise seisukorra seadus jne
annaabi.ee 
