Konstitutsioonilised monarhiad tänapäeva Euroopas 1. Andorra Vürstiriik Andorra on ainus riik maailmas, kus riigipea funktsiooni täidavad kaks välismaa ametikandjat (need on Urgelli piiskop ja Prantsusmaa president). 2. Belgia Kuningriik Praegune kuningas on Albert II Saksi-Coburgi ja Gotha dünastiast. 3. Taani Kuningriik Taani kuninganna Margrethe II (pärineb Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburg'i dünastiast) 4. Liechtensteini Vürtsiriik Vürst Hans Adam II (Liechtensteini dünastia) 5. Luksemburgi Suurhertsogiriik Henri (Luksemburgi suurhertsog) Aastatel 18151890 oli Luksemburgi suurhertsogiks Madalmaade kuningas. Tiitel on alati kuulunud Nassau perekonna harudele kuni aastani 1890 kandsid suurhertsogi krooni Oranje-Nassau dünastia esindajad, seejärel läks see üle Nassau-Weilburgi dünastiale. 6. Monaco Vürstiriik Vürst Albert II. Monacos valitseb Grimaldide dünastia, kes tähistas...
Euroopa Kohtu lahend Costa v ENEL Euroopa Liidu õiguse otsekohaldatavus Euroopa Kohtu lahend Vad Gend & Loos Euroopa ühenduse õigus Euroopa Ühenduse õigus esmane õigus teisene õigus (asutamisleping) määrused direktiivid ÕIGUSE ALLIKAD: SEADUS Riigikogu poolt SEADUSED SEADUSED või rahvahääletusel vastu võetud KONSTITUTSIOONILISED KONSTITUTSIOONILISED kõrgeima SEADUSED SEADUSED juriidilise PS §§ 104 PS 104 jõuga õigusakt. seadustik, LIHTSEADUSED LIHTSEADUSED koodeks SEADUSANDLIK PROTSESS seadusandlik protsess: 1. algatamine 2. eelnõu arutamine ja vastuvõtmine 3. väljakuulutamine 4. avaldamine www.riigiteataja.ee Õiguse allikad: Seadlus Kui Riigikogu ei saa kokku
õiguskorra vertikaalse struktuuri iseloomustab rahvusliku õiguskorra püramiid: a) Seadused (formaalne definitsioon riigikogu või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt). Põhiseadus, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted, konstitutsioonlised seadused, seadused, seadlus. b) Seadustest madalamal olevad õiguse allikad. Määrused, kohalike omavalitsuste õigustloovad aktid. Rahvusvaheline õigus Konstitutsioonilised seadused EL õigus Seadused;seadlus Määrused Kohaliku omavalitsuse määrused Õiguse allikate horisontaalne liigitus: 1. ERAÕIGUSESSE KUULUVAD 2. AVALIKKU ÕIGUSESSE KUULUVAD Eraõigusesse kuuluvad (sellised õigusnormid, milles õiguse subjektid on omavahel koordinatsioonisuhetes, ehk siis võrdses seisus, nt eraisik vs. eraisik)
VALITSEMINE 2009-11-11 PÕHILISED VALITSEMISVIISID (reziimid): Demokraatlikud ehk konstitutsioonilised reziimid ehk piiratud võimupiiridega · Demokraatia tunnused: 1. Kõrgeima võimu kandja ja allikas on rahvas, kes teostab oma võimu valimiste teel. 2. Vabad valimised, mille jaoks on vaja vähemalt kahte elujõulist parteid. 3. Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusel. 4. Vähemusel on õigus oma seisukohtadele jääda. 5. Huvide seisukohtade ja vaadtet paljusus ehk ühiskond peab olema pluralistlik. 6
4) Vabariigi Valitsusel; 5) Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. • Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu (PS § 103) • Seaduste vastuvõtmise korra sätestab Riigikogu kodukorra seadus (PS § 104) • Lihtseadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu poolthäälte enamus (PS § 73) • PS § 104 lg 2 sätestab, millised seadused ehk konstitutsioonilised seadused tuleb Riigikogus vastu võtta riigikogu koosseisu häälteenamusega • Riigikogu koosseisu häälteenamust nõuab põhiseadus veel §-des 76, 85, 97, 101, 103, 129, 138, 145, 153 ja 165 sätestatud juhtudel Rahvahääletus • Rahvahääletuse toimumise otsustab ainult Riigikogu (PS § 105, lg 1) • Hääletamise objektiks võib olla: - seaduseelnõu - muu riigielu küsimus. • Ainult rahvahääletusel saab muuta: - PS I peatüki – „Üldsätted“ ;
28.06.1992 - EV põhiseadus 14.09.2003 - EL küsimus (66%) 12)Demokratiseerumise lained: -I (1826-1922) I maailmasõda -II (1945 - 1956) II maailmasõda - (1974 - 1995) NL ja Jugoslaavia lagunemine 13)Siirdeühiskond: -demokraatia kindlustumine -vabad valimised -reformide aeg -populismi oht -majandusekriis 14)Riik: territoorium, kodanikkond ja suveräänne võim 15)Demokraatlikud riigid - vabariigid(parlamentaarne, presidentaalne, poolpresidentaalne), konstitutsioonilised monarhiad Mittedemokraatlikud riigid - absoluutne monarhia (monarh on ainuvalitseja, võim on päritav), diktatuurid(ühe isiku valitsemine-võimutulek vägivaldsel või valimiste teel), kollektiivne diktatuur(sõjaväeline, vaimulik, parteiline) 16)Õigussüsteemi hierarhia: 1.rahvusvahelised lepingud 2.põhiseadus 3.seadused 4.määrused, korraldused, otsused 17)Kodanikualgatuslikud organisatsioonid: SA, MTÜ, seltsid, seltsingud 18)Ühiskonna kihistumine - vt vihikust
(pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga). Neid nimetatakse õigustloovateks aktideks e. õiguse üldaktideks ning õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi (nimetatakse õiguse üksikaktideks). Kontinentaalses õigussüsteemis on õigusaktide süsteem hierarhiliselt ühtsustatud. Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised seadused. Neile järgnevad õigusjõult seadused ning seejärel haldusaktid. Näitlikustava ülevaate õigusaktidest Eesti õiguskorras annab alljärgnev joonis. 1) P õ h i s e a d u s (Põhiseadus§ 3 lg 1; § 102) 2) P õ h i s e a d u s l i k u d s e a d u s e d (Põhiseadus § 104 lg 2) 3) S e a d u s e d ( Põhiseadus §65; §105)
-Seotud väärtushinnangutega -Hea ja kurja probleem -Kõike ei saa seadustega reguleerida -Seadused peavad olema erapooletud -Kõikide huvi ja seadustundega arvestamine -Õigus muutub pidevalt Seaduseelnõu väljatöötamine 1) Seaduse algatamine 2) Riigikogu juhatusse 3) Riigikogu komisjon 4) Esimene lugemine 5) Teine lugemine 6) Kolmas lugemine ja lõpphääletus 7) President allkirjastab seaduse Õigusnormide hierarhia Eestis -Rahvusvahelised lepingud -Põhiseadus -Konstitutsioonilised seadused -Seadused -Määrused, korraldused, otsused -Üksikaktid Põhiseadus ehk konstitutsioon määratleb -Riigivõimu ja üksikisiku suhted -Riigikorralduse -Riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi -Õigusloome põhialused Õigusriigi tunnused -Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument -Ühiskondlike probleemide lahendamine seadusandlusest lähtuvalt -Seaduste universaalne kehtivus -Võimude lahusus -Arvamusvabadus -Kodanikuõiguste tagamine
vahelised õigused) , karistusõigus (keelatud tegude eest karistuse mõistmise põhimõtted), rahvusvaheline õigus (poliitika ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel tekkinud õigused, KOKKULEPE) Vertikaalsel: loomuõigus (eetiline), põhiseadus, EL asutamis-ja liitumisleping. EL esmane õigus EL teisene õigus Põhiseaduse muud sätted Ratifitseeritud välislepingud Seadused, sh EL õiguse rakendusseadused (võib tinglikult liigitada ka konstitutsioonilised seadused ja lihtseadused) Määrused (üldaktid), sh EL õiguse rakendusmäärused Haldusaktid (üksikaktid) antud üksikjuhtumis/üksikisiku suhtes. (nt Ehitusluba, kohtuotsus) ÕIGUSNORMISTRUKTUUR Seos eesmärgi ja tegelikkuse vahel. Õigusnormi struktuur on teatud mudel ühiskondliku eesmärgi ja tegeliku ühiskondliku käitumise vahelise seose esitamiseks.
vormi ning territooriumi haldusjaotust; kõrgeima riigivõimu kandja staatust ja rolli, inimõiguseid; riigi süsteemi primaarsed elemendid (näiteks parlament), nende funktsiooni, juriidilist laadi, struktuuri, pädevust ning moodustamise aluseid ja korda (näiteks valimiste korda), samuti seoseid riigi süsteemi teiste elementidega (näiteks kohaliku omavalitsusega). Kõrgeima õigusjõu tõttu kuuluvad riigiõiguse alla ka kõik konstitutsioonilised õigusnormid. Seega kuuluvad riigiõiguse alla põhiseadusega reguleeritud põhimõtted, mis on kohustuslikud kõigile ja igaühele. Riigiõiguslikeks normideks on ka kõik need õigusnormid, millega reguleeritakse kõrgemate riigiametnike ametisse määramist või valimist. Riigiõiguse järgi toimub ka õigusloome ning õiguse realiseerimine. Riigiõiguslike normide hulk ja iseloom erinevad riigiti ja
muudatustega. Näiteks andis ta Õigusaktiga (Enabling Bill) täitevvõimule erakorralised volitused ning ühendas põhiseadusevastaselt presidendi ja kantsleri ametikoha. Mussolini aegne Itaalia järgis pigem Saksamaa kui NSV Liidu arengumudelit. Muudatusi oli siiski vähe. Monarhia jäi püsima ja sai lõpuks Duce-vastase opositsiooni keskpunktiks. Mujal Euroopasolid diktaatorid vähem ambitsioonikad. Kuigi sageli kaasnesid autoritaarsete reziimidega ka konstitutsioonilised muudatused, olid tunnusjoonteks pigem stabiliseerimine ja korra jaluleseadmine kui millegi ümberkujundamine. 11. Miks ei kujunenud II maailmasõjast sellist positsioonisõda, nagu oli Esimene maailmasõda? Tehnika, sõjavarustus olid arenenud. Samuti lennundus ja meresõidukid, mida osati hästi rakendada siis, kui neid tarvis. Riigid olid erimoodi valmistunud.: ühed rohkem, teised vähem, mis ongi erinevuseks, sest I maailmasõjas olid riigid võrdsemalt valmis sõtta astuda. 12
) · 19.sajandil rahvuslike õiguskordade sünd Euroopas. · 20.sajandi keskpaik ja lõpp Eestis õiguskorra teke. · Generaalne kodifikatsiooni idee · Liigne kiirustamine võib viia situatsiooni, kus need seadused, mis sünnivad, ei pruugi peegeldada selle rahva vaimu, kelle elu nad on loodud korrastama. KEHTIVA ÕIGUSE ALLIKAD EESTI ÕIGUSKORRAS Põhiseadus Esmane Konstitutsioonilised seadused Rahvusvaheline tavaõigus Seadlus Teisene Seadus Määrus Kohalik omavalitsus · Õigusnormi koht on õiguseallikas. · Õiguseallikatest leiame õigusest. 1. PÕHISEADUS kõige kõrgemal kohal õigusallikate hierarhias.
) vahel. Nimetatakse ka rahvusvahelised lepingud. Võivad olla kahepoolsed- bilateraalsed. Kolmepoolsed – trilateraalsed. Mitmepoolsed – multilateraalsed e. konventsioonid. Ratifitseeritakse Riigikogus (kuni 1991 toimus valitsuse otsusega, sest puudus välissuhtlemise seadus). Seadus – on kas Riigikogu poolt Riigikogu kodukorra seadusega kindlaksmääratud korras või rahvahääletusel (plebistsiit) vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Konstitutsioonilised seadused on nimetatud põhiseaduses (näit. Riigikogu valimiste seadus § 60; Vabariigi Valitsuse seadus; Eesti Panga seadus) Kui põhiseaduses ei ole märgitud siis – lihtseadus. Seadlus – kui Riigikogu ei saa kokku tulla, siis Vabariigi Presidendi poolt edasilükkamatute riiklike vajaduste korraldamiseks antud seaduse jõuga õigustloov akt. Määrus – Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lg 1 sätib, et VV määrus on õigustloov akt.
Kontinentaalses õigussüsteemis on seadustel õiguskorra hierarhias ülimuslik iseloom. See tähendab, et kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõutegea ja seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Seadused liigitatakse oma juriidilise jõu järgi kolmeks: - Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid; - Konstitutsioonilised seadused täiendavad Põhiseadust ja nende loetelu on ära toodud Põhiseaduse tekstis; - Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. 7. Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutis, käskkiri või muu õigusakt.
Tänapäevaga võrreldes oli tegemist läänihärrade avaliku õigusega. 7. Õiguskorra normatiivsus tähendab, et on olemas mingisugune etalon, määr, või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. Õigus kas lubab, keelab või kohustab. 8. Milliseid õigusallikaid tunneb Eesti õiguskord? Põhiseadus, mis formaalselt aga ka sisuliselt paneb paika rahvusliku õiguskorra. II. Konstitutsioonilised seadused III. Rahvusvaheline õigus. Üldtunnustatud põhimõtted ja normid kui rahvusvaheline tavaõigus. IV. Lihtseadus. Neid võtab samuti vastu Riigikogu kindla korra alusel. V. Seadlus. See on seadusandlus täidesaatva võimu käes. Presidendil on õigus vastu võtta erakorralisi dekreete ja hädadekreete. VI. Määrused. Formaalselt on nad normi sisaldavad legistatiivaktid, aga
Ministeeriumi igapäevase töö korraldaja. Siin on üks väga suur probleem haldussuutlikkus, me ei suuda neid seadusi toimima panna. · Valitsuse moodustamine o Peaministri kandidaadi nim. riigipea. Kinnitab ka parlamendi o Peaminister moodustab valitsuse: enamusvalitsus, vähemusvalitsus, koalitsioonivalitsus. Kohtuvõim- Funktsioonid: · Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse · Konstitutsioonilised funktsioonid o Järelvalve seaduste vastavusele põhiseadusega o Võimude tasakaalustamine( föderaalriik) o Kehtiva valitsussüsteemi toetamine, stabiliseerimine Kohtusüsteemid · Anglo Ameerika (USA) o Kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. o Kohtunik omab kultuuri suurt mõjuvõimu, eelkõige kodanike, mitte valitseva reziimi kaitsja
· moraal -on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega, · tava - Tavad on igasuguse inimkoosluse osa, enamasti on need teadvustamata · õigusakt - Õigusakt on kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum. Õigus Kirjapandud seadused, mille on välja andnud pädev riigivõimuorgan. Õigusnormide hierarhia Eestis Rahvusvahelised lepingud Põhiseadus; konstitutsioonilised seadused seadused; määrused, korraldused, otsused - üksikaktid Õigusriik - Õigusriik on ettekujutus sellest, et riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega, mille on loonud legitiimne menetlus. Õigusriigi tunnused · riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument · ühiskondlike probleemide lahendamine seadusandlusest lähtuvalt · seaduste universaalne kehtivus · võimude lahusus · arvamusvabadus · kodanikuõiguste tagamine
See näitabki demokraatlikust, sest rahvas otsustas, et neile ei meeldinud see minister ning kuna tänapäeval liiguvad arvamused väga kergesti (netimaailmas, eriti just nii pisikeses riigis nagu Eesti), siis kuulis sellest ka minister ning mõistis, et kui rahvas teda ei soovi, siis ei ole tal mingisugust põhjust olla oma tööpeal. 3. Kohtuvõim 3.1 Mis on kohtusüsteemi ülesanne? Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse; seaduse põhiseaduslik järelvalve- konstitutsioonilised funktsioonid; kehtiva valitsussüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. 3.2 Kuidas erineb Anglo-Ameerika kohtusüsteem Mandri-Euroopa omast? Anglo-Ameerika: kohtunikkond moodustatakse valimiste teel; kohtunik ei pea omama juriidilist kõrgharidust; kohtunik täidab ka uurija ülesannet; pole omaette konstitutsioonikohust; ühtne kohtusüsteem, tipneb ülemkohtuga. Mandri-Euroopa: kohtunikud nimetatakse ametisse valitsuse või presidendi poolt; kohtunik peab
09.2009. 2008. aastal vastu võetud redaktsioon kaotas kehtivuse 30.06.2009, teine redaktsioon on aga tähtajatu ning kehtib kuni pole võetud vastu täiendavat akti selle muutmiseks.1 Rahvusliku õiguskorra püramiid (vt Lisa 1) on hierarhilise ülesehitusega, koosnedes seitsmest tasandist, mille madalamad astmed on kõrgematega alluvussuhetes. Alustades madalamast jaguneb õiguskorra püramiid järgmiselt: kohalike omavalitsuste õigustloovad aktid, määrused, seadlused, seadused, konstitutsioonilised seadused, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiibid, põhiseadus ning püramiidi tipus asub loomuõigus, mida kõik madalamad tasandid peavad sisaldama, et olla kehtivad ja õiglased. Soolise võrdõiguslikkuse seadus asub rahvusliku õiguskorra püramiidis seaduste tasandil. Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris, mille on paljuski kujundanud rooma õigus, jaotub õiguskord kahte suurde õigusvaldkonda era- ja avalik õigus. Neid peavaldkondi on võimalik
Lääne-Euroopa riikides kujunesid absoluutsed monarhiad arenenud riigiasutuste süsteemi ja rohkearvulise ametnikkonnaga. Haldus oli kõikehõlmav ja tähendas valitseja igakülgset „hoolitsust" oma alamate eest. Valitseja tahe on kõrgeim seadus. Valitseja oli õiguslikult vähe piiratud. Alamad polnud valitseja tegevuse vastu üldjuhul kaitstud põhiõiguste või muude subjektiivsete õigustega. 19. sajandi ja 20. sajandi alguse liberaalne õigusriik Konstitutsioonilised monarhiad, haldusaparaadi tegevust piiratakse seadustega. Halduse sekkumist inimeste ellu ei kiideta heaks. Ei tunnustata sooritus ja katisepõhiõigusi. Tekib haldus tänapäevases tähenduses, st on vaja tegeleda rohkem eraisikute subjektiivsete õigustega riigi vastu ja riigiorganite omavaheliste suhete reguleerimisega. Luuakse eraldi institutsioonina halduskohtud. Tekib haldusõigusteadus. Sotsiaalne õigusriik ja infoühiskond Sotsiaalne õigusriik 20
prisma. Ülesanne on 4. nädalal teisipäeval ÕISis üleval. II TEEMA ÕIGUSE ALLIKAD 1. Õiguse allikate kujunemisloost mandri Euroopas. 2. Ajalooline koolkond 3. Õiguse allikad Eesti õiguskorras a) ülipositiivne (loomu-) õigus b)õigustloov akt 4. PS- Põhiseadus Siseriikliku püramiidi sisu a)Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud osa (§3) kus PS on kõige kõrgemal. b)konstitutsioonilised seadused (§104) c)seadused; seadus (§65; 109) d)määrused (§87; 94) e) KOV määrused- kohalik omavalitsus (§154) Õigusnormide maailm vajab korrastamist, süstematiseerimist. Mandri Euroopas on see olnud kodifitseerimine. 19. saj tekkis rahvuslik õiguskord. Mandri Euroopas toimus 19. saj. väga intensiivne õigusnormide loomine. Eesti siseriiklik õigus Õigust loov akt- koht kust me leiame õigusnormi.
Seda protsessi on võimalik vaadelda läbi aegade 4 sajandisse enne meie aja arvamist, kui Aristoteles tegi esimese kirja pandud katse kirjeldada poliitilist valitsusvõimu (edaspidi kirjutatud kui ,,reziim") kasutades terminit nagu ,,demokraatia", ,,oligarhia" ja ,,türann" mida kasutatakse siiamaani. Alates kaheksateistkümnendast sajandist olid valitsused sorteeritud kui monarhia või vabariik, või kui autokraatlikud või konstitutsioonilised reziimid. Kahekümnendal sajandil need suunad teravnesid veelgi. ,,Kolme maailma" poliitilise süsteemi sorteerimine, mis oli eriti moes Külma Sõja ajal, lõi maailma poliitikast pildi, kui domineeritud kaklustest demokraatia ja totalitarismi vahel. Samas moodsa arengu valguses, nagu kommunismi kokkuvarisemine, Ida Aasia tõusu ja Islami poliitika ärkamisega, tundusid kõik teised klassifikatsioonid vananenud olevat. Samas polda ka
Vabariigi valitsus määrus korraldus 5) Määrused Minister määrus Käskkiri, 6) Kohaliku omavlitsuseõigusaktid korraldus Maavanem Valla- ja määrus otsus linnavolikogu Valla- ja linnavalitsus määrus korraldus Seaduste liigid: 1).Lihtseadused - vajavad vastuvõtmiseks Riigikogu istungil Riigikogu poolthäälte enamust (kohalolijatest rohkem poolt kui vastu) 2).Konstitutsioonilised on seadused, milliste vastuvõtmine on Riigikogule kohustuslik ning mis võetakse vastu vähemalt kahe lugemise tulemusel ja Riigikogu koosseisu häälteenamusega. 3).Põhiseadus - tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid, vastuvõtmiseks ette nähtud eriline kord. Põhiseadus - õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud
käituda. Juriidiline kohustus - õigussuhte kohustatud poolel lasuv kohustus teataval viisil käituda. 15. Õigusakti mõiste, liigid. Õigusaktide hierarhia. Õigusakt on on kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum. Liigid: 1) Üldakt 2) Üksikakt Hierarhia: See tähendab, et alamalseisvad õigusaktid peavad olema kooskõlas ülemalseisvate õigusaktidega. EL õigus EV põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused Määrused Juhised, otsused, käskkirjad EL õigus on esimene kuni ei lähe vastuollu põhiseaduse aluspõhimõtetega EL õiguse ülimuslikkus: vastuolu korral liikmesriigi õigusega kohaldatakse (rakendatakse) EL õigust 16. Euroopa Liidu õigus. EL õiguse ja Eesti õiguse suhe. EL õigusaktid. EL õigusaktid: · Määrus on üldkohaldatav õigustloov akt, tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides
Õigus: · Eraõigus: Majandusõigus. Tsiviilõigus: võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus. Kaubandusõigus. · Avalik õigus: Rahvusvaheline õigus, riigiõigus, konstitutsiooniõigus, kirikuõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, protsessiõigus, finantsõigus. Kohtusüsteemi funktsioonid: · Õiguskorra tagamine. · Kodanike õiguste kaitse. · Konstitutsioonilised funktsioonid: Seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve. Ülemkohus täidab erinevate võimuinstitutsioonid või tasandite tasakaalustaja rolli. Kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. REGIONAALNE JA KOHALIK VALITSEMINE Eesti kahetasandiline haldussüsteem Esindusorgan Täidesaatev organ
seadlus, otsus ja käskkiri. Kohaliku omavalitsuse volikogul ja võtete järgi: grammatiline ehk keeleline, süstemaatiline, valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õigus ajalooline ehk geneetiline, teleoloogiline ehk eesmärgipärane. üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist Riigikogu: Seadus – Põhi-, konstitutsioonilised- ja lihtseadused; õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide Otsus jõustub allkirjastamisel. Vabariigi Valitsus: Määrus on käitumises. Õigusnormide järgimine, kasutamine, kohaldamine üldakt. avaldatakse RT-s; Korraldus on üksikakt (kirjutab alla ehk rakendamine. peaminister ja riigisekretär) Vabariigi President: Seadus on
seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla ja linnavalitsusel. Määruse jõustumine · Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. seadus · Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). · Põhiseadus · Konstitutsioonilised seadused · lihtseadused Seaduse jõustumine · Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. õigusakt · Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi Õigusakti kehtivus · Ajaline · Ruumiline · Isikuline Ajaline kehtivus
poliitikas (uuendused poliitikas, Valitsus nimetab kohtunikud ei pea omama juriidilist haridust) Õigusalane haridus Kohtunikkond moodustatakse Lojaalsus riigile valimiste teel Kohtunik on kodaniku kaitsja, mitte reziimi kaitsja Kohtusüsteemi funktsioonid Põhiülesanded: Õiguskorra tagamine Kodanike kaitse Konstitutsioonilised ülesanded (põhi- seadusega seotud) - seaduste konstitutsioonikohane valve - võimuinstitutsioonide ja tasandite tasakaalustaja - valitsemissüsteemi toetamine - valitsemissüsteemi stabiliseerimine Regionaalne ja kohalik valitsemine 1. Territoriaalne aspekt on igale riigile oluline 2. Ametnike palkamine keskvõimu ja kohalikke võimu struktuuridesse 3. Avalikud teenused 4. Lai sotsiaal-ajalooline taust Miks on regionaalpoliitika
teeb tugevaks Veebruari revolutsioon · Ajendiks Petrogradi vilets varustamine toiduainetega · Rahutus kasvas avalikuks vastuhakuks · Vastuhakku maha suruma toodud sõjavägi jooksis ülestõusnute poole üle · Nikolai II loobus rahutuse tagajärjel troonist Kaksikvõim Kui tsaar loobust troonist, tekkis Ajutine valitsus, kellele läks ametlikult võim. Kuid selle kõrval tekkisid ka tööliste ja soldatite nõukogud, kellel oli päriselt võim. Tähtsamad parteid 1. Konstitutsioonilised Demokraadid- nägid venemaad demokraatliku riigina (kadetid) 2. Sotsalistid-revolutsionäärid- nägid venemaad sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda järkjärgult reformidega (esseerid) 3. Venemaa sotsiaaldemokraatliku tööliste partei reformistlik osa- lähenesid vaadetelt eelmistele (vähemlased) 4. Venemaa sotsiaaldemokraatliku tööliste partei marsksistlik organisatsioon- teistest
Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus - Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus, konstitutsioonilised seadused, lihtseadused. Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Määrus- Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla –ja linnavalitsusel. Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist,
liigitus ongi ,,rahvusliku õiguskorra püramiid" ehk õigusallikate hierarhia (joonis 1). Sellise hierarhilise süsteemi üldine nõue on, et iga aste peab olema kooskõlas temast kõrgemal asuvatega. Õiguskord tervikuna (kõik püramiidi astmed) peab arvestama loomuõiguse ehk ,,ülipositiivse õigusega". Põhiseadus Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud osa Konstitutsioonilised seadused Seadused Seadlused ja määrused KOV Joonis 1. Rahvusliku õiguskorra püramiid. Allikas: Kaugia, S. Õiguse entsüklopeedia. Konkreetne analüüsitav õigustloov akt, SHKS, asub rahvusliku õiguskorra püramiidi ülevalt neljandal astmel: seadused
kinnipidamine. Rahvuslikud vastolud, Austria-Ungaris hakati piirama õigusi, vabadusi. Võib nimetada revolutisoone küllaltki edukateks.Kutsuti kokku Frankfurti parlament, Prantsusmaal kukutati kuningavõib ja kuulutati välja II vabariik.Anti rahvale puhkusi,pensionit,suuremat palka. Austria-Ungaris toimus ungarlaste ületõus koos teiste vähemusrahvastega.Venemaa saatis oma väed seda maha suruma. Tulemused: Lõplikult oli kadunud absolutism.Kehtestati vähemalt konstitutsioonilised monarhiad. Süvenesid liberalistlikud vaated, tagurlus jäi tahaplaanile. Laienesid inimõigused. Tekkisid poliitilised parteid,kodanlaste baasil. Toimusid parlamendivalimised. Anti kerge luba asutada ajalehti ja poliitilisi seltse. Toimusid muutused kõikjal Euroopas, va- Venemaal. EESTI - Euroopa rahvuslik liikumine ja revolutsioonid mõjutasid ka Eestit,tekkis rahvuslik liikumine 1860. Aastatel.Ka eestis oli väga suur pühendumus ajaloole. Romantism on mõjutatud rahvuslikest liikumistest
Korra hoidmisel võis sõjaväge appi võtta. I ja II Riigiduuma Kolme esimese Riigiduuma valimised toimusid Baltimaades sõjaseisukorras. I Riigiduuma valimised 1906 kevadel, tuli kokku mais. Üle poole elanikkonnast, s.h. naised jäeti valimisest kõrvale. Eesti liberaalid võtsid valimistest aktiivselt osa, lootes Riigiduuma kaudu realiseerida rahvusküsimusi. Ühineti Riigiduumas kadettidega (liberaalid, konstitutsioonilised demokraadid), kaitsti maaeraomandi puutumatust, autonoomiat, taotleti sõjaseisukorra kaotamist ja karistuste lõpetamist. Eduerakonnast sinna J. Tõnisson ja O. Rüütli, Tallinna rahvusradikaalidest K. Hellat (üldse kokku 4 eestlast). Balti- saksa aadlil puudus üldse esindus. Eesti alal oli valijate aktiivsus tugev (64,5%). Enamlased boikoteerisid. I Riigiduuma osutub isevalitsusele liiga „revolutsiooniliseks“ ja see saadetakse laiali 1906 juulis
Üksikakt - annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? SEADUS - üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused Jõustumine: Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. MÄÄRUS - täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla ja linnavalitsusel. Jõustumine: Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui
hulga tähtsamaid huve ning osalevad poliitilistes läbirääkimistes ja vastavate poliitiliste otsuste täideviimises. Liberaalkorporatismi seostatakse peamiselt tööliste, ametiühingute, 6 põllumajanduse, usuliste jt huvigruppidega, kellel poliitilistel läbirääkimistel riigiga on privilegeeritud seisund. (Demokraatia, 2004) 1.12 Rahvahääletuse demokraatia Otserahvahääletuse demokraatias on konstitutsioonilised parandused pandud rahvale hääletamiseks, kus näiteks riigipea saab oma volitused otsesel rahvahääletusel. See on rahvalik demokraatia, sest rahvale apelleerivad liidrid, mitte poliitilised parteid. (Demokraatia, 2004) 1.13 Esindusdemokraatia Esindusdemokraatias on poliitilise otsuse tegemine väikese grupi inimeste käes, kes on välja valitud poliitiliste ja majanduslike huvigruppide poolt ja hääletamise tulemusena paika pandud
monarhia), vabariik (sotsialistlik vabariik, nõukogude vabariik, rahvademokraatlik vabariik, presidentaalne vabariik, parlamentaalne vabariik). Parlamentaalse vabariigi presidendil on, erinevalt presidentaalsest vabariigist, rohkem esindusfunktsioon ja tal puudub seadusandlik võim. Presidentaalses vabariigis on võim koondunud Presidendi kätte. 5.Millised on riikliku korralduse vormid? Riikliku korralduse vormid on: föderatsioon (lepingulised ja konstitutsioonilised), lihtriik, konföderatsioon, autonoomia 6.Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? Poliitiline reziim kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. 7.Mis on riigi funktsioonid? Riigi funktsioonid on riigi tegevuse põhisuunad, mis liigitatakse sise- ja välisfunktsioonideks, sõltuvalt nende teostamisest kas
tagatakse riigi sunniga). õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. 4 Kontinentaalses õigussüsteemis on õigusaktide süsteem hierarhiliselt ühtsustatud. Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised seadused. Neile järgnevad õigusjõult seadused ning seejärel haldusaktid. Ülevaade õigusaktidest Eesti õiguskorras 1. Põhiseadus ( Põhiseadus § 3 lg 1; § 102) - Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused. 2
kahe järjestikuse koosseisu poolt (Riigikogu koosseisu enamuse toetuse saanud eelnõu võetakse järgmises Riigikogu koosseisus muutmata kujul vastu koosseisu 3/5 enamusega), rahvahääletusel. 2003.a põhiseaduse muudatus muudeti kiireloomulisena. 2003.a põhiseaduse täiendamise seadus võeti vastu rahvahääletusel. 2007.a preambula muudatus võeti vastu kahe järjestikuse Riigikogu koosseisu poolt. 11. Konstitutsioonilised seadused mida endast kujutavad; kas ainult paragrahv 104 lg 2 lotletud; kas loetletud seaduste pealkirjad on kohustuslikud? V: konstitutsioonilised seadused on põhiseaduse paragrahv 204 lg 2 loetletud seadused. Nad erinevad teistest seadustest sellepoolest, et neid saab vastu võtta ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega (s.t minimaalselt 51 häälega) ning neid ei saa president muuta on seadlustega. Ei ole ainult paragrahv 104 lg 2
kohustused subjektile. Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Konstitutsioonilised seadused täiendavad põhiseadust. Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. 4. Õigussuhte tunnused (Õigusõpetus, lk. 79 - 81) isikutevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel isikutevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu isikutevaheline seos, mille säilimise tagab riik
seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid, seetõttu on tema muutmiseks ette nähtud keerulised protseduurid. 2) Konstitusioonilised ehk orgaanilised seadused täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on sageli ära toodud põhiseaduse tekstis. Ka nende võstuvõtmiseks on eriline kord (võetakse vastu Riigikogu häälteenamusega). Eestis on konstitutsioonilised seadused loetletud põhiseaduse §-s 104. 3) Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu lihtsama menetlusega (poolthäälteenamus Riigikogus). Seaduse väljatöötlemise menetluse staadiumid: 1) Seaduse algatamine teatavate isikute, riigiorganite ja organisatisoonide õigus esitada parlamendile seaduseelnõu, mille see on kohustatud läbi vaatama ja
Seadused Seaduse kehtestamiseks on Eestis seatud kindel kord. Seadused on kõrgema võimu aktid. Seadusi liigitatakse: 1) Põhiseaduseks 2) Konstitutsioonilisteks seadusteks 3) Lihtseadused Põhiseadus on seadus milles sätestatakse riigi ühiskondliku ja poliitilise korralduse alused, määratakse kindlaks kõrgemate võimuorganite pädevus ning kodanike vabadused õigused kohustused. Põhiseadus võetakse vastu rahvahääletusega. Konstitutsioonilised seadused on riigielu kohaselt tähtsad riigiaktid, mis konkretiseerivad põhiseadust mingi erilise kehtestatatud korra kaudu. Eesti põhiseadus paragraf 104 näiteks kohaliku omavalitsuse seadus. Et nende seaduste vastuvõtmiseks on vaja 51 protsenti poolthäält. Lihtseadused on suunatud ühiskonna elus üleskerkivate ülesannete lahendamiseks. Seaduste loomine Põhiseadus on rahva ja võimu vaheline kokkulepe. Seaduste loomine 1
õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda käitumises. Õigusnormide järgimine, kasutamine, kohaldamine korraldusi. ehk rakendamine. Järgmine – subjektid allutavad oma käitumise kohustavate või keelavate õigusnormide Riigikogu: Seadus – Põhi-, konstitutsioonilised- ja lihtseadused; ettekirjutustele. Kasutamine - subjektid panevad toime tegusid Otsus jõustub allkirjastamisel. Vabariigi Valitsus: Määrus on mida lubavad õigusnormid ette kirjutavad. Kohaldamine – üldakt. avaldatakse RT-s; Korraldus on üksikakt (kirjutab alla kompetentse riigiorgani tegevuse kaudu, õigusnormi peaminister ja riigisekretär) Vabariigi President: Seadus on ettekirjutuse realiseerimine konkreetse juhul (nt toetuste ja
Vabariik, Pakistani Islamivabariik). - Föderatsioonid on kujunenud erinevalt, sellest tulenevalt eristatakse lepingulisi föderatsioone ja konstitutsioonilisi föderatsioone. Lepingulised föderatsioonid on tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel (Tansaania) või riikide moodustiste või faktiliselt mõningaid riikluse tunnuseid omavate poliitiliste üksuste ühinemisel liitriigiks (USA, Šveits, Araabia Ühendemiraadid). Konstitutsioonilised föderatsioonid luuakse riigivõimu aktide alusel ‘’ülaltpoolt’’. (Brasiilia, India, Pakistan) Sellise föderatsiooni subjektil ei ole ka vormiliselt suveräänsust, enamasti puudub tal ka konstitutsioon. Enamik tänapäeval säilinud föderatsioone on kujunenud või loodud territoriaalsel põhimõttel, seejuures ei ole silmas peetud rahvuslikke aspekte. (-Enamik rahvuslik-territoriaalsel põhimõttel loodud sots.föderatsioonid lagunesid kohe peale keskvõimu nõrgenemist.)
5. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? ÕA-Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. SEADUS - üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused • jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. MÄÄRUS - täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla –ja linnavalitsusel.
6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad. Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus - Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Määrus- Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla ja linnavalitsusel
3. märts 1917 Nikolai II loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele. Kaksikvõim Kujunes välja Keisrivõimu langemise järel Ajutise valitsuse kõrval tekkisid ka tööliste ja soldatite nõukogud (ühel pool Ajutine Valitsus, teisel pool tööliste ja soldatite nõukogud) Ajutine Valitsus lubas kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. Sõda Saksamaaga jätkus. Tähtsamad parteid Konstitutsioonilised Demokraadid (kadetid) nägid Venemaad demokraatliku vabariigina, olid enamuses Ajutises Valitsuses, oli mõjukaim kodanlik partei Sotsialistid-revolutsionäärid (esseerid) kontrollisid Nõukogude tegevust, nägid Venemaad sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda järkjärguliste reformidega. Eriti suur mõju talurahva hulgas. Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik osa
6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus; 3) Vabariigi Presidendi valimise seadus; 4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus; 5) rahvahääletuse seadus; 6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; 1 Osa üldteadmistest omandatakse kevadsemestril 1 7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; 8) Vabariigi Valitsuse seadus;
6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus; 3) Vabariigi Presidendi valimise seadus; 4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus; 5) rahvahääletuse seadus; 1 Osa üldteadmistest omandatakse kevadsemestril 1 6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; 7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; 8) Vabariigi Valitsuse seadus;
6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad. Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus - Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Määrus- Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla ja linnavalitsusel Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat
Eri nimetused: liiduvabariigid, osariigid, maad, provintsid, kantoid jne. - Lepingulised föderatsioonid tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel või riiklike moodustiste või faktiliselt mõningaid riikluse tunnuseid omavate poliitiliste üksuste ühinemisel liitriigiks. Subjektil on konstitutsioon ja oma kodakondsus, tema piire ei või muuta nõusolekuta. - Konstitutsioonilised föderatsioonid luuakse riigivõimu aktide alusel "ülaltpoolt". Subjektil puudub suveräänsus ja konstitutsioon ja nende piire võib muuta liitriigi keskorganite aktidega. - Konföderatsioon Riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ja moodustamise kord on kindlaks määratud rahvusvahelise õiguse normidega. Konföderatsioonidel puudub ühtne maksu- ja õigussüsteem
annaabi.ee 
