aastal, sellest jaotusest kujuneski välja Eestimaa ja Liivimaa, mis likvideeriti alles 1918.aastal ühise Eestimaa kubermangu moodustamisega. Haridus ja kultuur Poola võimu aladel Zygmund II Augusti aegne Poola-Leedu riik oli üsna ususalliv aga 16.sajandi teisel poolel teravnesid konfessioonide vahelised pinged kui kogu Euroopas viidi läbi vastureformatsioon, see puudutas ka talupoegi.Alles 16.sajandi lõpukümnenditel saavutas Poola kõva mõju rekatoliseerimises. Liivimaa konstitutsioonidega 1582.aastast sai Liivimaast taas katoliiklik piiskopkond.Vahepeal luterlaste poolt ära võetud kirikud anti tagasi katoliiklastele.Tollane Roomakatoliku paavst oli võtnud eesmärgiks taastada katoliiklus Põhja-Euroopas ning Liivimaad käsitleti võtmealana protestantliku Skandinaavia ja skismaatilise Venemaa vahel, mistõttu pöörati väga palju tähelepanu Liivimaale. Tartu jesuiitide residentsis kasvas välja kolleegium, mis asutas ka gümnaasiumi
Augustus. Augustuse võim oli põhjendatud auctoritas’ega, tema isiku loodusepoolse legitimeeritusega. Sellele vastandus potestas – ametist tulenev võim, mis oli konsulitel ja teistel magistraatidel ning mida Augustus endale ei soovinud. Auctoritas’el põhines ka printsepsi otsuste seadusjõud, kuigi nad formaalselt seadused polnud. Ametlikult andis rahvas lex de imperio’ga (võimuvolitusi andva seadusega) Augustusele volituse seadusi oma konstitutsioonidega tõlgendada. Põhimõtteliselt allus algselt isegi printseps seadustele, kuigi hiljem leidis rohkem rakendust põhimõte: princeps legibus solutus est. Augustus suutis luua suurepärase valitsusaparaadi, nii et kõik ametnikud, k.a senati liikmed said palka. Ametnikeks said lojaalsed ja haritud orjad, vabaks lastud või ka kõrgemast seisusest isikud. Printsipaadi ajal on Rooma riigis nö rahuaeg. Rooma kultuur laieneb kõigisse Vahemere-äärsetesse maadesse, kuigi hellenistlik kultuur idas
kuni selle ajani, mil jõustub nn. alatine konstitutsioon. Ajutine konstitutsioon on tarvilik ühiskonnas toimuvate murrangute ajal ühiskonna korraldamiseks. Eesti tingimustes võib ajutiseks konstitutsiooniks lugeda Asutava Kogu poolt 1919 vastu võetud Eesti Vabariigi valitsemise ajutist korda ja 1990. aasta mais vastu võetud seadust Eesti valitsemise ajutise korra alustest. Veel kõneldakse eelkonstitutsioonidest, millel suurt erinevust ajutiste konstitutsioonidega pole. Kirjutamata konstitutsioonide näiteks tuuakse harilikult Briti konstitutsiooni. See koosneb järgmistest elementidest: 1.parlamendis vastu võetud seadustest ehk nn. statuutidest. Omapäraks on, et neid statuute saab muuta täpselt samuti nagu iga teist seadust ja see, mida statuutidest loetakse konstitutsioonilisteks, tundub olevat kokkuleppe küsimus. Konstitutsiooniliste statuutide arvuks on nimetatud umbes 300. Osa nendest on väga laiad, nt. Suur Vabaduse Harta 1212(1215
annaabi.ee 
