Kuna lõpetamise kanne oli deklaratiivne, siis lõppesid lõpetamisotsuse vastuvõtmisega senise juhatuse volitused ning läksid vastavalt üle likvideerijatele. Alates 1. jaanuarist 2006 on lõpetamise kanne konstitutiivne (v.a sundlõpetamise korral). Seega ei alga likvideerijate volitused mitte lõpetamisotsuse vastuvõtmisest, vaid on seotud vastava registrikande tegemisega (erinevalt juhatuse liikme volitustest, mis algavad vastava isiku valimise otsuse tegemisega). Lõpetamiskande konstitutiivsuse kehtestamist on põhjendatud võlausaldajate huvide kaitse vajadusega ning juhatust asendava organi (likvideerija) volituste kitsendamisega (ta võib teha vaid lõpetamiseks vajalikke tehinguid). 6.10. Äriregistrist kustutamine ja dokumentide säilitamine Osaühing kustutatakse äriregistrist üldjuhul likvideerijate poolt esitatud vastava avalduse alusel. Kui ühingu likvideerimise lõpulejõudmisel ei esita likvideerijad avaldust ühingu kustutamiseks äriregistrist, on registripidajal
mis on tinginud õiguste järjekohtade ning nende võimaliku muutumise reguleerimise seadustes (AÕS § 59). Tugev kinnistusraamatusüsteem võimaldab omakorda asjaõigusi oma asjale (AÕS § 66). Vaid Kesk-Euroopa õiguskorrale on omane anda kinnistusraamatu kandele positiivne tähendus, s.t kinnistusraamatu kanded on kolmanda isiku suhtes õiged (AÕS § 56). AÕS-ga on see põhimõte aktsepteeritud ka Eestis. Kinnistusraamatu avaliku usaldatavuse, kande konstitutiivsuse, heauskse omandamise ja asjaõiguste järjekoha põhimõtte rakendamine on viinud selleni, et kinnistusraamat ei ole enam lihtsalt õiguslike faktide register. Sellest on saanud ärielu keskne regulaator ning instrument, millel oskuslikult mängides saab paindlikult ja usaldusväärselt üles ehitada kinnisvarakäibe ning selle finantseerimise. Õiguskord peab hoolitsema selle eest, et see oleks võimalikult kaitstud vigade eest ja peegeldaks