bioloogilis-geneetiliselt aluselt universaalselt inimese loomuses, saab ontoloogiline universalist kahtluse alla seada sellise inimloomuse paratamatuse. 8. Milles seisneb E-objekti konstitueeriv tõlgendus? Konstitueerivas tõlgenduses, on (saab) objektiks parasjagu see, millele te parasjagu oma tähelepanu pöörate – te huvitu tähelepanu teeb sellest asjast esteetilise objekti umbes samas mõttes, kui taskulambi valgusvoog „teeb“ (loob) oma objekti.22 Loomulikult saab konstitueeriva objektikäsitluse järgi tähelepanu pöörata neile nähtustele, mis pole mingis argises mõttes objektid või asjad (reaalsuse diskreetse tükid). Näiteks võin ma oma tähelepanu valgusvihuna pöörata (vaimusilmas või visuaalses mõttes) „objektile“, mis moodustub kirjutuslaua servast ja toaseinast. Samas seisab antud eristuse kõige esileküündivam järeldus selles, et konstitueeriva objektikäsitluse järgi
Seetõttu puuduvad selles tootmisviisis (kommunismis) antagonistlikud klassid ja riik kui survevahend. Marxismi kriis ja selle lahendamise katsed. Peamine lähtepunkt edasisteks teoreetilistest arutlusteks ilmnes Marxi ajaloo kontseptsiooni teatud ambivalentsusest. Milles see kahemõttelisus seisneb? Ajalugu on Marxil esmajoones seletatav 2 momendi kaudu: · Esiteks on ajalugu protsess, mille täielikult determineerib tootlike jõudude ja sotsiaalseid suhteid konstitueeriva tootmissuhete arengu vaheline antagonism. St siis tootmissuhted jäävad jalgu tootlike jõudude arengule. Selle objektiivse ajaloo kontseptsiooni esitlust kohtame esmakordselt Poliitökonoomia kriitika eessõnas, kus on selgelt välja toodud, et antagonismid kultuurilis-ideoloogilises pealisehituses on üksnes selle aluseks oleva loogika tagajärg. · Teisalt, Kommunistliku Partei Manifestis kirjutab ta eelnevale vasturääkivalt:
ühisomand. Seetõttu puuduvad selles tootmisviisis (kommunismis) antagonistlikud klassid ja riik kui survevahend. KÜSIMUSED? Marxismi kriis ja selle lahendamise katsed. Peamine lähtepunkt edasisteks teoreetilistest arutlusteks ilmnes Marxi ajaloo kontseptsiooni teatud ambivalentsusest. Milles see kahemõttelisus seisneb? Ajalugu on Marxil esmajoones seletatav 2 momendi kaudu: · Esiteks on ajalugu protsess, mille täielikult determineerib tootlike jõudude ja sotsiaalseid suhteid konstitueeriva tootmissuhete arengu vaheline antagonism. St siis tootmissuhted jäävad jalgu tootlike jõudude arengule. Selle objektiivse ajaloo kontseptsiooni esitlust kohtame esmakordselt Poliitökonoomia kriitika eessõnas, kus on selgelt välja toodud, et antagonismid kultuurilis-ideoloogilises pealisehituses on üksnes selle aluseks oleva loogika tagajärg. · Teisalt, Kommunistliku Partei Manifestis kirjutab ta eelnevale vasturääkivalt: inimkonna ajalugu on eelkõige klassivõitluse ajalugu
annaabi.ee 
