Lowe 1995). (asi, objekt, entiteet, fenomen, nähtus, ...). Seega, kas X saab olla E-hoiaku objekt (asi vms) sõltub sellest, kuidas neid mõisteid määratleda. b) mõeldavus. Võimatud objektid saavad olla E-hoiaku objektiks! Isegi kui me ei saa neid objekte ette-kujutada, saame neist ometi mõtelda ja võtta nende objektide suhtes E-hoiaku! Probleem: väga raske eristada: 1)mõtlemist võimatust objektist 2)selle objekti suhtes E- hoiaku võtmist. 11. Milles seisneb E-objekti konstitueeriv ja mitte-konstitueeriv tõlgendus? konstitueeriv- rajama, asutama, kindlaks määrama(koosseisu). tuleb vist veel slaididest välja lugeda... aga kujutan ette, et see on ka eelnevastest vastustest siin peatükkis tuletatav. 12. Selgitage looduse väärtustamise kolme viisi Saito järgi! Puudub info? 7. loeng: Kunsti kogemine 1. Millistes distsipliinides tegeletakse kunstiteose kogemisega ja mil viisil?
mitte mingisuguseid vomitiivseid reaktsioone, ning mis kõige tähtsam, vomitiivsed objektid (nt raibe) võiks vabalt olla esteetilise hoiaku objektiks. Veidi üldistades võime siis öelda, et isegi kui sotsiaalkonstruktivisti meelehärmiks õnnestub näidata, et teatud objektide tülgastavus on bioloogilis-geneetiliselt aluselt universaalselt inimese loomuses, saab ontoloogiline universalist kahtluse alla seada sellise inimloomuse paratamatuse. 8. Milles seisneb E-objekti konstitueeriv tõlgendus? Konstitueerivas tõlgenduses, on (saab) objektiks parasjagu see, millele te parasjagu oma tähelepanu pöörate – te huvitu tähelepanu teeb sellest asjast esteetilise objekti umbes samas mõttes, kui taskulambi valgusvoog „teeb“ (loob) oma objekti.22 Loomulikult saab konstitueeriva objektikäsitluse järgi tähelepanu pöörata neile nähtustele, mis pole mingis argises mõttes objektid või asjad (reaalsuse diskreetse tükid). Näiteks võin ma oma tähelepanu
kultuuri dialoogilisusele, kultuur kui dialoog. Tsentipetaaljõud- kesktõmbe jõud, kõik tõmbub tsentri poole, tõmme kindla fikseeritud tähenduse suunas. Tsentrifugaaljõud – saame osutada märkide mitmetimõistetavusele. Foucault- 1926-1984- diskursus- viis asjadest kõneld, kuidas me neid defineerime. Aga ülidselt on see, see et kuidas me asjadest mida me näeme mõtleme. On kolm toime tasandit: võimaldav, piirav ja konstitueeriv. Näide: Keel mis on kindlasti diskursus, miski mis võimaldab meil rääkida, lubab meil rääkida, keel piirab seda mida püüame rääkida ja keel konstitueerib meid kui teatavat subjekti. Diskursused annavad meile koguaeg erinevaid positsioone. Teadmine- teadmine oli midagi millel oli jõud. Võim produtseerib teadmist, ei ole olemas võimu suhet ilma vastava teadmisalata, ei ole ollemas ka teadmist, mis ei eeldaks ega moodustaks samal ajal
Esemeline alus ei kuulu teosele, teos on midagi enamat. Teose mõistmisel ei peaks liikuma mitte esemelt teosele, vaid teoselt esemele. Kunstiteose tõde on esemelisuses; esemelisus ja kunstilisus ei ole lahutatavad. Teose iseolemine. Loodud teosel on oma elu. Insichselbststehen (enese sees ise seisma). Teost võime mõista sõltumatult teose loojast, geeniusest, ja teisalt ka vaataja retseptsiooni subjektiivsusest. Teos on ise olev, oma maailma konstitueeriv. Ta saab loojast sõltumatuks, hakkab elama oma elu, läheb üle oma puhtasse ja sõltumatusse iseolemisse. Kunstnik jääb teosega võrreldes tundmatuks ja vähemnähtavaks. Mida enam elab teos igavikus, seda vähem mäletab ta kunstnikku. Teos on hävitav selle suhtes, kes võimaldab tal esile tulla. (vt. Eva Lepik: Hermes) Hans Georg Gadamer (1900-2002) Tõde ja meetod (1960), Mis on kirjandus (1981) Ajalooline hermeneutika
tegevust, korraldada suhteid riigi- ja kogukonnaorganitega, seada sisse makse jne. Esimene Eesti kaudselt valitud esinduskogu loodi 12. aprilli 1917.a. autonoomiadekreedi alusel maakondade poolt valitud Maanõukoguna. Valitud esinduskogul ehk Maanõukogul polniud küll mingit reaalset seadusandlikku võimu kuni bolsevike riigipöördeni ja sellele järgnenud segadusteni.13 Maanõukogu otsus kõrgema võimu kohta on esimene omariiklust konstitueeriv akt, mis lõi uue õigusliku ning tõi kaasa suured poliitilised ja õiguslikud muudatused sisuliselt kujunes autonoomia riiklikuks iseseisvuseks. 2.2. Põhilised Eesti Vabariigi Põhiseadused 2.2.1. 1920 a. põhiseaduse väljatöötamine 12 Viide 2, lk 43 13 A. T. Kliiman , Õiguskord, Tartu, 1993, lk 166 12 Eesti Vabariigi konstitueerimiseks kutsuti 23. aprillil 1919. a
ei tekitaks mitte mingisuguseid vomitiivseid reaktsioone, ning mis kõige tähtsam, vomitiivsed objektid (nt raibe) võiks vabalt olla esteetilise hoiaku objektiks. Veidi üldistades võime siis öelda, et isegi kui sotsiaalkonstruktivisti meelehärmiks õnnestub näidata, et teatud objektide tülgastavus on bioloogilis-geneetiliselt aluselt universaalselt inimese loomuses, saab ontoloogiline universalist kahtluse alla seada sellise inimloomuse paratamatuse. 8. Milles seisneb E-objekti konstitueeriv tõlgendus? Saab objektiks parasjagu see, millele te parasjagu oma tähelepanu pöörate te huvitu tähelepanu teeb sellest asjast esteetilise objekti umbes samas mõttes, kui taskulambi valgusvoog teeb oma objekti. Sellega saab tähelepanu pöörata neile nähtustele, mis pole mingis tavalises mõttes objektid või asjad. Selle järgi muutub väide, et esteetilise hoiaku saab võtta mis iganes objekti suhtes, suhteliselt väheinformatiivseks,sest objekti defineeritgi ju
Objektiivne vaim moodustab tähenduste terviku, seotud tähendused, kus atomism on välistatud – ei isoleerita tähendusi. Algupäraselt koos ja vastastikku määratlevad. Et mõista neid, siis peab teadma kogu tähenduste tervikut, et mõista üksik tähendusi. Tervik on ajalooliselt protsessis kujundatud. Objektiivne vaim selles tähenduses on selles keskkonnas, kus omandatakse hingeelu omandatud seos (tunnetussubjekti kujunemis/konstitueeriv sfäär). Arusaamad on pärit tunnetussubjektist (tema on loonud objektiivne vaim). Ta ise on objektiivsest vaimust pärit ja seega on see objekt talle mõistetav. Loomisakt seisneb selles, et ta loob uue seose objektiivses vaimus mingis kultuurises keskkonnas eesolevate tähenduste seas. Analüüsida kirjandusteadlasena tähendab seda, et tehakse jälle uus seos ja asendatakse ta terminitesse (kust need seosed on pärit). Mõista autorit paremini kui autor ennast ise mõistis.
loogilises mõttes paratamatud. Kuna loodusseadused võiksid olla teistsugused ja meie füsioloogia alluda hoopis teistsuguste seadustele, kui ta just meie maailmas parasjagu teeb, võime ette kujutleda olukorda, kus laibamürkidega kokkupuutumine ei tekitaks mitte mingisuguseid vomitiivseid reaktsioone, ning mis kõige tähtsam, vomitiivsed objektid (nt raibe) võiks vabalt olla esteetilise hoiaku objektiks. 8. Milles seisneb E-objekti konstitueeriv tõlgendus? Et e-objektiks on parasjagu see, millele te parasjagu tähelepanu pöörate – te huvitu tähelepanu teeb sellest asjast esteetilise objekti umbes samas mõttes, kui taskulambi valgusvoog „teeb“ (loob) oma objekti. 7. ESTEETILISED OMADUSED 1. Milliseid küsimusi tekib E-omadustega? 1. Kuidas e-omadusi määratleda? Mis teeb e-omadused esteetiliseks? 2. Mis seos on e-omadustel m-omadustega? (mitte-esteetilised?) 3
oli Asutava Kogu komisjoni omaga sarnane ja kes oli Asutava Kogu kokkukutsumise ajaks oma tööga valmis saanud. Just eelkomisjoni eelnõu läks läbivaatamisele Asutava Kogu komisjoni, kes esitas selle mõnevõrra muudetud kujul 21. mail 1919 Asutava Kogu üldkoosolekule. Asutava Kogu üldkoosolek arutas eelnõu kolmel lugemisel ja võttis 4. juunil 1919 vastu ,,Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra", mis hakkas kehtima 9. juulil 1919. Ajutine valitsemise kord on kolmas Eesti omariiklust konstitueeriv õigusakt, n-ö eelkonstitutsiooniline akt. Lisagem, et ajutise valitsemiskorra üldised põhimõtted leiame me hilisemast, 1920. aasta põhiseadusest. Ajutine valitsemise kord iseloomustas Eestit kui iseseisvat, rippumatut ja demokraatlikku vabariiki, määras esialgsed riigipiirid ning loetles maa-alad, mis kuuluvad Eesti riigile. Riigikeelena sätestati eesti keel, samas anti vähemusrahvustele tagatised oma keele kasutamisel
Keel on kollektiivne, sest see võimaldab meil vastatsikku asjadest ühtemoodi aru saada. See on ühtne ja terviklik, kuid samas on seal võimalik ka mitmesugused tõlgendused. Poststukturalism Foucault - Diskursus (eespool mainitud) viis asjadest kõnelda, kuidas neid defineerida, neist rääkida, kuidas neist mõteldakse. Diskursused annavad kuju kirjeldatud objektidele, need ei ole lihtsalt kirjeldavad, vaid need fromeerivad objekti. Kolm toimetasandit: Võimaldav Piirav Konstitueeriv Nt. Keel võimaldab meil rääkida, ta lubab meil rääkida. Keel piirab seda, mida me öelda saame, ta seab ka piirid. Keel paneb meid kui teatavat objekti kokku, konstrueerib meid rääkijatena. Kas midagi asub väljaspool diskursusi? Kas mingisugune ´mina´ asub diskursustest väljaspool? Foucaulti arvates ongi ´mina´ diskursuste tulemus. Diskursiivsed formatsioonid . Faucault toob küsimuse võimust. Kõikides diskursustes on olemas võimusuhted.
poeetilised teemad. Derrida polemiseerib eelkõige semantilise korduse e iteratsiooni kontseptsiooniga (et kordused loovad struktuuri, konstruktsiooni). D järgi kordus seotud just tähenduse hajumisega. Korduses kaotab märk oma identiteedi, seostudes alati uue kontekstiga. Dissémination – semantiline hajumine, mis ei võimalda mingit tervikut konstrueerida. Ei saa kõneleda rangest temaatilisest arengust. Kordus pole teksti konstitueeriv, vaid dekonstrueeriv element. Dekonstruktsioon seostub tähenduse edasilükkamise, nihke, pikendamisega (différance). Nagu de Man, väidab ka D, et dekonstruktsioon sisaldub tekstis eneses. Dekonstruktiviste on nimetatud terroristideks kes lõhuvad tekstide terviklikkuse, kuid nemad ütlevad et tekst dekonstrueerib end ise. Mallarme’i tekstid tunduvad Derridale olevad dekonstruktiivse praktika mudel. D ei usu kõneaktide teooria rakendatavust luuleteksti analüüsiks, väljendab sügavat
materialismi, tahtevabadust või determinismi. -) "Religioosse kogemuse mitmekesidus" huvitus mitmesugustest subjektiivsetest ja tugevalt isiklikest mõjudest, mida mingi vaade või teooria inimeses vallandab. -) "Pluralistlik universum", -) "Tõe tähendus" * James võttis Peirci operatsionalistliku tähendusteooria ja muutis selle pragmaatiliseks tõeteooriaks. -) Usk millessegi võib viia tõeni millestki. Ehk teiste sõnadega: Usk on tõde konstitueeriv faktor. * James uskus, et inspireeriv väljendus on tõene vaid sedavõrd kuivõrd sellesse usutakse. * Ta väitis, et tõesed on sellised teooriad, mis on kasulikud ja edukad. -) "Tõde on selle nimi, mille uskumine osutub heaks ning heaks kindlatel ja määratletavatel alustel." John Dewey * John Dewey (1859-1952) Chicago ülikooli filosoofia ja pedagoogika professor (hiljem töötas Columbia ülikoolis).
annaabi.ee 
