Jälitatakse neid Inimestele antav info on puudulik ja sageli ebaobejektiivne Ei tohi relvi omada Majanduses ei tohi eraalgatust olla Üheparteisüsteem Demokraatlik riik Riigi jaotuvad põhimõtteliselt: Diktaatorlikud riigi: Autoritaarsed Totalitaarsed, ehk riigikesksed Riik ->Ühiskond -> inimene Inimõigustega ei arvestata. Põhiseaduslikud riigid: Parlamentaalsed Presindentaalsed Inimkesksed riigid, Inimene -> Ühiskond -> Riik Suhte inimene -> Riik põhilised konstitueeritud vormid on: Kodakondsus Maksud (maksukohustus) ja nende eest kaudselt avalike teenuste saamine (riigi fuksioonide realiseerimine) näiteks: välis- ja sisejulgeolek, tagatud avalik kord jne. Osavõtt ühiskonna ja riigiorganite kujundamist. Valmisõiguse kaudu (parlament, riigipea valik, kohaliku omavalitsuse esinduskogu Rahvahääletus ja küsitlus ja rahva algatus. Korporatiivse tegevuse õiguse ja vabaduse kaudu (erakonnas, poliitilises liikumises osalemine) Koolikohustus
Riik kui juriidiline isik, talle anti juriidilistest isikutest eraldiseisev õigusvõime. 4.Hermann Heller Riigiõpetus aastast 1934 Hollandis. Organisatsiooniteooria: Riik kui otsuse ja mõju ühtsuse tagamiseks plaanipäraseltorganiseeritud tegevusüksus. Riik kui vahend, riigi juhtimisaparaat (eesmärgi saavutamiseks) 5.Carl Schmitt: Riik on korra võim. 6.Hans Kelsen (20. saj. jurist) Riik on õiguskord. 7.Riik kui ühiskondliku lepinguga konstitueeritud üksus e. ühiskondliku lepinguteooria. (John Rawls jt.) On olemas riigieelne olukord, kus pole õigust või selle tagamisemehhanisme. Inimesed loovad riigi. II Riigi mõiste NB! Riik on mitmetähenduslik mõiste. Ei ole ühte ja kõigis kontekstides õiget definitsiooni. 1.Kolme-elemendi-õpetus see on empiirilise riigi mõiste ja see on kasutuses rahvusvahelises õiguses. Territoorium osa Maa pinnast, mille piirid on määratud kujunemisloo või rahvusvaheliste lepingutega
kollegiaalseid kui ka ainuisikulisi); 4) justiitsorganid. Teised organisatsioonid (sekundaarsed elemendid) on: 1) I rühm - kohalikud omavalitsused; riigikaitselised organisatsioonid; kultuurautonoomia; kutsealade omavalitsused; 2) II rühm - poliitilised organisatsioonid; 4) III rühm - muud organisatsioonid (tulunduslikud ja mittetulunduslikud). Riigi süsteemi primaarsed ja sekundaarsed elemendid ja nende staatus on konstitueeritud riigi põhiseaduslikes aktides ja teistes õigusnormides (-aktides) - lühidalt riigi kehtivas õiguses. Staatuse sätestamisel reguleeritakse riigi süsteemi elementide juriidiline laad, pädevus ning struktuur. Juriidiline laad näitab riigi süsteemi elemendi (institutsiooni) suhet rahvaga ning kuhu see element paigutub riigi süsteemis, viimasest tulenevalt ka elementide omavahelisi suhteid ja seoseid ning teostatava võimu iseloomu ja mahtu. Pädevus sisaldab:
faktiotsustustest tegelikult mitte erinevat. Ta näib olevat esindanud vaadet, mille järgi poliitiliste eesmärkide seadmine võib saada ühetähenduslikult ja kindlalt tuletatud ideede-teadmisest. Tänapäeva filosoofias on siiski valdav arusaam, mis eitab sellise asja võimalikkust. On levinud seisukoht, et asjades endis ei ole seesmisi väärtusi, kõik väärtused on üksnes subjektiivsete väärtushinnangute alusel konstitueeritud väärtused. Platoni käsitluse kohaselt seevastu omavad olemused/ideed ise, st igasugustest hinnangutest sõltumatult, väärtust. Nende teadmine annab teadjale justkui ette universaalseid väärtushinnanguid. Seepärast oskabki intellektuaalne eliit valitsejana paremini kui valitsetavad ise seada nende jaoks eesmärke ja prioriteete. Ning tõepoolest, kui see paika peaks, siis oleks ka väga raske tagasi lükata Platoni teesi,
63. Tutvusta riigi süsteemi. Riigiaparaadi osad ja nende rolli üldiseloomustus. Riigi süseemi teisased osasid. Riigi süsteemi esmased elemendid: seadusandliku riigivõimu organid (parlament) riigipea, valdavalt täidesaatev organ, üldjuhul ainuisikuline (president, kuningas), aga ka kollegiaalne (presidentuur) täidesaatva riigivõimu organ: valitsus õigus- e. justiitsorganid Riigi süsteemi esmased ja teisased elemendid ning nende seisund (staatus) on konstitueeritud riigi põhiseaduslikes aktides ning teistes õigusaktides. Seisundi sätestamisel reguleeritakse riigi süsteemi elementide: a) juriidiline laad: suhe rahvaga ja kuhu element paigutub riigi süsteemis, elementide omavahelised suhted ja seosed, teostatava võimu iseloom ja ulatus b) pädevus: ülesanded, õigused, kohustused, vastutus c) struktuur: kuidas ja millise põhimõtte kohaselt on üles ehitatud institutsiooni
Kolme võimu kõrval nimetab § 14 veel kohalikku omavalitsust. Sel klauslil ei ole iseseisvat regulatiivset tähendust, vaid ainult näitlik iseloom, sest kohaliku omavalitsuse kohustus tagada põhiõigusi tuleneb juba sellest, et seda peab tegema kogu riigivõim. Riigikohus kasutab selles kontekstis terminit "avalik võim". Põhiõiguste järgimise kohustus on pandud riigivõimule, nimetades selle kolme funktsiooni. Põhiseadusega konstitueeritud riigil ei ole üheski valdkonnas õigust meelevaldsusele ning seetõttu peab kogu avalik võim alati järgima põhiseadust ning eelkõige põhiõigusi. Põhiõigu- sed kohustavad riiki kõigis selle korraldus- ja tegutsemisvormides. Põhiõiguste adressaadid on nii juriidilisest isikust riik kui ka iga riigist alamal seisev avalik-õiguslik juriidiline isik, nt mis tahes vald, Tartu Ulikool, Kaitseliit jne. Avalik võim ei saa põhiõigustega seotusest vabaneda ei eraõiguslike
kollegiaalseid kui ka ainuisikulisi); justiitsorganid. Teised organisatsioonid (sekundaarsed elemendid) on: · I rühm kohalikud omavalitsused; riigikaitselised organisatsioonid; kultuurautonoomia; kutsealade omavalitsused; · II rühm poliitilised organisatsioonid; · III rühm muud organisatsioonid (tulunduslikud ja mittetulunduslikud). Riigi süsteemi primaarsed ja sekundaarsed elemendid ja nende staatus on konstitueeritud riigi põhiseaduslikes aktides ja teistes õigusnormides (-aktides) lühidalt riigi kehtivas õiguses. Staatuse sätestamisel reguleeritakse riigi süsteemi elementide: · juriidiline laad, · pädevus · ning struktuur. Juriidiline laad näitab riigi süsteemi elemendi (institutsiooni) suhet rahvaga ning kuhu see element paigutub riigi süsteemis, viimasest tulenevalt ka elementide omavahelisi suhteid ja seoseid ning teostatava võimu iseloomu ja mahtu.
nii kollegiaalseid kui ka ainuisikulisi); justiitsorganid. Teised organisatsioonid (sekundaarsed elemendid) on: · I rühm kohalikud omavalitsused; riigikaitselised organisatsioonid; kultuurautonoomia; kutsealade omavalitsused; · II rühm poliitilised organisatsioonid; · III rühm muud organisatsioonid (tulunduslikud ja mittetulunduslikud). Riigi süsteemi primaarsed ja sekundaarsed elemendid ja nende staatus on konstitueeritud riigi põhiseaduslikes aktides ja teistes õigusnormides (-aktides) lühidalt riigi kehtivas õiguses. Staatuse sätestamisel reguleeritakse riigi süsteemi elementide: · juriidiline laad, · pädevus · ning struktuur. Juriidiline laad näitab riigi süsteemi elemendi (institutsiooni) suhet rahvaga ning kuhu see element paigutub riigi süsteemis, viimasest tulenevalt ka elementide omavahelisi suhteid ja seoseid ning teostatava võimu iseloomu ja mahtu.
- Rahvasuveräänsus / enamusdemokraatia - Rahvasuveräänsus: § 1 Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. (rahvas on pigem terve elanikkond) Pouvoir constituant rahvas annab endale põhikorra, konstitueerib ennast Pouvoir constitué (see, mis §1 silmas on peetud) juba konstitueeritud rahvas (põhiseadus on juba olemas) Rahvas võib olla antud kontekstis hääleõiguslikud kodanikud või valijad. Preambulis on pouvoir constituant (juttu rahvast, kes võttis vastu põhiseaduse ehk konstitueeris riigi) §56 Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu (rahva tähendus suurem teostavad võimu kellegi kaudu) §105 (2) Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega
Kui demokraatlik enamus otsustab midagi ja otsustab seda näiteks vähemust puudutavalt, siis see otsustus võib olla äärmiselt põhiõiguste vaenulik. Demokraatia saab toimida vaid siis, kui mängureeglid on ausad ja kõik saavad vabalt otsustada. Demokraatia struktuur on üles ehitatud sama moodi. · Rahva suveräänsus ja esindusdemokraatia - §1 lg1. Rahvas on põhiseadusliku võimu kandja. Tal on voli muuta põhiseadust selle raamides. Rahvas on PS konstitueeritud võim, PS vastuvõttev võim. Pouvoir constituant tal on pädevus vastu võtta PS. Pouvoir constitue rahvas on PS korrastatud võim. VÕIMUDE LAHUSUS JA TASAKAALUSTATUS 31.10.2013 Lahusus a. Funktsionaalne ülesannete jaotus. Riigi tegevus jaotub kolmeks funktsionaalseks võimuks. b. Institutsioonaalne viivad ellu funktsioone c
osaliselt ei vasta põhiseadusele, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, võib ta esitada kirjaliku ettepaneku viia üksikakt või selle säte 15 päeva jooksul põhiseaduse, seaduse või muu õigusaktiga kooskõlla. Kui volikogu või valitsus ei ole ettepanekut nimetatud tähtaja jooksul realiseerinud või on keeldunud seda tegemast, pöördub maavanem protestiga halduskohtusse. Seega võib öelda, et ka Eesti õiguskorras on konstitueeritud järelevalve protestivorm. Kui tegemist on põhiseaduse või seadusevastase üldaktiga, pöördub maavanem 72 õiguskantsleri poole avaldusega üldakti või selle sätte põhiseadusele või seadusele vastavuse kontrollimiseks. Avalduse ärakirja saadab ta samal päeval ka selle akti vastu võtnud omavalitsusorganile.
maksta mootorsõiduki või kinnis- või vallasvara omamise juhul. Samuti on kõik isikud (füüsilised; juriidilised) huvitatud sellest, kas ja mida ning kui palju nad saavad riigi- või kohalikust eelarvest (nt pensionärid pensioni osas; õpetajad palgatõusu või üliõpilased stipendiumide ning toetuste osas; valla- või linnaelanikud kohalike sotsiaaltoetuste osas). Kokkuvõtteks - tuletagem meelde, et loengumapi I osas riik, teema V §-s 3 selgitati: suhete inimene - riik üks põhilisi konstitueeritud vorme on maksud (maksukohustus) ja nende eest kaudselt avalike teenuste saamine. P. 2.5. Kriminaalõigus Kriminaalõigus on põlisemaid õigusharusid (vrdl ajalooliselt: nn kaelakohtu õigus). Kriminaalõiguse kui iseseisva õigusharu eksisteerimine, tema piiritlemine teistest õigusharudest tuleneb õigusnormi mõistest. Õigusnorm on riikliku sunniga tagatud norm, tema mittetäitmisel rakendub riiklik sund (ultima ratio printsiip). Kriminaalõiguse
osaliselt ei vasta põhiseadusele, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, võib ta esitada kirjaliku ettepaneku viia üksikakt või selle säte 15 päeva jooksul põhiseaduse, seaduse või muu õigusaktiga kooskõlla. Kui volikogu või valitsus ei ole ettepanekut nimetatud tähtaja jooksul realiseerinud või on keeldunud seda tegemast, pöördub maavanem protestiga halduskohtusse. Seega võib öelda, et ka Eesti õiguskorras on konstitueeritud järelevalve protestivorm. Kui tegemist on põhiseaduse või seadusevastase üldaktiga, pöördub maavanem õiguskantsleri poole avaldusega üldakti või selle sätte põhiseadusele või seadusele vastavuse kontrollimiseks. Avalduse ärakirja saadab ta samal päeval ka selle akti vastu võtnud omavalitusorganile. Kehtiv õiguskord tunneb ka õigusaktide toime peatamise kui riikliku järelevalve teostamise õiguslikku vormi. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 48 1. lõike alusel
osaliselt ei vasta põhiseadusele, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, võib ta esitada kirjaliku ettepaneku viia üksikakt või selle säte 15 päeva jooksul põhiseaduse, seaduse või muu õigusaktiga kooskõlla. Kui volikogu või valitsus ei ole ettepanekut nimetatud tähtaja jooksul realiseerinud või on keeldunud seda tegemast, pöördub maavanem protestiga halduskohtusse. Seega võib öelda, et ka Eesti õiguskorras on konstitueeritud järelevalve protestivorm. Kui tegemist on põhiseaduse või seadusevastase üldaktiga, pöördub maavanem õiguskantsleri poole avaldusega üldakti või selle sätte põhiseadusele või seadusele vastavuse kontrollimiseks. Avalduse ärakirja saadab ta samal päeval ka selle akti vastu võtnud omavalitusorganile. Kehtiv õiguskord tunneb ka õigusaktide toime peatamise kui riikliku järelevalve teostamise õiguslikku vormi. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 48 1. lõike alusel
annaabi.ee 
