-talupoegade koormised pole seadusega piiratud. Nii anti täielik võim talupoegade üle mõisnikele 2. Iseloomusta Rootsiaegset vaimuelu, too näiteid (sündmusi et põhjenda oma seisukohti). Rootsi soovis oma võimu tugevdada ja seega pidi Balti riikides Luteri kiriku üles ehitama. Peale Liivi sõda olid kirikuhooned purustatud ja rööstatd ning puudusid õpetajad. Õpetajad võeti oma kogukonna seast. Eestimaal ehitas luteri kiriku organisatsiooni/kirikuvalitsuse/konstitooriumi Joachim Jhering. Ta andis välja esimese eestikeelse aabitsa ja töötas välja range kirikusüsteemi nagu häbipingil põlvitamine ja ukse ees jalgade pakkupanemine. Protestantlik kirik võttis üle katolikus kirikus valitseva nõiajahi ja hakati korraldama nõiaprotsesse. Eestlaste seas oli kõige olulisem juurida välja muinasusk. Vaimulikkonna eesotsas oli eesti kubermangus piiskop ja liivimaal kindralsuperintendent.
välismaalastega. Kohtutöö kontrolli töös pm tegutse kuberner, kuid hääletamisel võis jääda vähemusse. Omaette valdkond, kus ülemmaakohus kokku puutus, olid kõikvõimalikud vaimulike küs, vaidlused eesti konsitooriuiga, kas ilmalik kohus võib üldse vaimulike üle kohust mõista. II küs oli abielulahutus, kes neid saab lahutada, kas vaimulik või ilmalik kohus. Varasemal ajal ülemmaakohtu pädevuses, eesti konstitooriumi moodustamisel nad tahavad endale seda kompetentsi saada. Adrakohus e haagikohus. Maapolitsei institutsioon. Juured juba varasemal ajal.Osaliselt seot kohtutega,aitavad põgenikek kinni püüda, kuid aidatakse ka ülekuulamistel. Osaletakse kohtuotsuste täideviimisel,, kuid täidetakse ka politseilisi funktsioone. Adrakohtunikud pidid tagama selle, et eestimaa teed oleksid läbitavad, sillad üle jõgede oleks korras. Igas kreisis 4 adramaakohust. 5)Mõisakohtud
annaabi.ee 
