Lühiuurimus: Argentiina
eluaastani. 7-klassilisele algkoolile jörgneb kaheastmeline (3+2) 5-klassiline keskkool.
Riiklikke ülikoole oli 1965. a. 9, neist vanim asub Cordobas (asut. 1613), suuremad La Platas
ja Buenos Aireses. Buenos Airese rahvuslik TA on asutatud 1937. Suurim rmtk. on
Rahvusraamatukogu (asut. 1810) Buenos Aireses, kus asub ka Argentina Loodusteaduste
Muuseum (asut. 1823)- vanemaid ja kogudelt rikkalikumaid teaduslikke muuseume Lad.-
Ameerikas.
Sisepoliitika ja majanduse areng 19.sajandil
1820. a. Konstititsiooniga sai riigi nimeks Argentiina. Esimeseks presidendiks nimetati
Bernardio Rivadavia (1780-1845), kes astus aga juba 1827 tagasi, sest tal ei õnnestunud luua
tugevat valitsust.
Provintside süvenenud lahkulöömismeeleolud tõid võimule maaomanik Juan Manuel de
Rosase (1793-1877), kes valitses Argentinat diktaatoreina 1835-52. De Rosas lõi oma
oponentide jälgimiseks salapolitesi võrgu ning juhtis pampaindiaanlastevastaseid sõjaretki, ka
oli ta agressiivne teiste riikidega suhtlemisel