1.Eesmärk: Happe ja leelise lahuste konstentratsiooni määramine tiitrimisega. Kontrolllaahuse määramine tiitrimisega. 2. Kasutatud töövahendid: Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3), pipett (10 cm3) 3. Kasutatud ained: Uuritava konstentratsiooniga HCl lahus, täpse konstentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaletiin ja metüülpunane 4.Töö käik: Happe konstentratsiooni kindlaksmääramiseks võtta kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust ning seejärel valada see büretti kuni mahuskaala 0-märgini jälgides, et et büreti väljalaskeava juures ei oleks õhumulle. Pipetile panna otsa pipetipump ning seejärel mõõta pipeti abil puhtasse koonilisse kolbi 10cm3 hapet ja lisada 2-4 tilka fenoolftaleiini. Seejärel tilgutata büretist NaOH lahust HCl-i, kuni lahuse värvus muutub ühe tilga NaOH lisamisel punaseks. Lugeda büretis oleva leelise nivoo asukoht 0
V HCl * C M , HCl C M , NaOH = V NaOH 7,9667 * 0,109886 C M , NaOH = = 0,0875 M 10 m NaOH = 0,0875 * 10 * 40 = 35 g 3) Katse süstemaatiline viga 0,0875 - 0,0884 % = * 100% = 1,0% 0,0884 6. Kokkuvõte Viisime läbi katsed happe ja leelise lahuste molaarse konstentratsiooni määramiseks. Selleks kasutasime tiitrimise meetodit. Katsed olid suhteliselt edukad, süstemaatiline viga oli kõigest 1%. Viga võis olla tingitud ebatäpsest koguste mõõtmisest või lahuste segunemisest katsekolbi jäänud veega.
3) Kutsub organismis esile muutused, mis on vajalikud ohusituatsioonis 7. Kilpnäärme hormoonid, nende ülesanded Kilpnääre on organismis üks suuremaid sisenõrenäärmeid. Toodab 3 sorti hormoone: · Türoksiin Reguleerib kehalist ja vaimset kasvu ning kiirendab ainevahetusprotsesse · Trijoodtüroniin Ülesanne sama, mis türoksiinil · Türeokaltsioniin reguleerib Ca ladestumist luuded ning soodustab Ca konstentratsiooni langust veres 8. Kilpnäärme hormoonide puudumisel lapseeas tekib... ... nii vaimne kui kehaline alaareng ehk kretinism 9. Struuma Kilpnäärme suurenemine ja massi kasvamine hüpofüüsi mõjul 10. Kõrvalkilpnäärme hormoon ja selle ülesanded Parathormoon reguleerib Ca ainevahetust,s stimuleerib Ca vabanemist luukoest ning hoiab ja säilitab Ca normaalset sisaldust veres 11. Harknääre, tema ülesanded Harknääre koosneb koorest ja säsist.
16) Milliste üro ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saateauto olemasolu Kolmandik transportitavast on mürgine. Ohtlike ainete transpordil peab olema varustatud spetsiaalsete märkidega. ÜRO leppemärgil neli sektsiooni. 1) erijuhend 2) tuleohutu 3) radioaktiivne 4) ohtu tervisele. Politsei eskort peab olema lõhke ja radioaktiivse ainete transpordil 17)nh3 lpk õhus ja inimese tajumisläve konstentratsiooni suurus tööruumis 0.02 mg/l. Qhus 0.07 mg/l. Inimesele talumislävi 0.037 mg/l 6hjooksul, surmav annus 7 mg/l, 0,2 mg/l lühiajaliselt tekkiv kahjustus. 18) Saastekontrolli aparaadi nimetus millega saab määrata TTMA Gragher m31 19) Kiirgusriskist: mis on bekrell, grei ja ekvivalentdoos (valem) Bekrell (Bq) radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtühik Grei on neeldunud doosi mõõteühik Radioktiivsuse ühik
temperatuurist ja tihedusest. Suitsu temperatuuri ei tohi tõsta üle 50 ˚C, kuna musterkomonendiks olev pekk hakkab kõrgema temperatuuri korral sulama. Poolsuitsuvorstide suitsutamine kestab 12-24 tundi, täsissuitsuvorstide puhul on antud protsessi kestus 1-2 öö-päeva. 8. KUIVATAMINE Kuivatamist kasutatalse toorsuitsu-, täissuitsu- ja poolsuitsuvorstide tehnoloogias. Kuivatamisega vähendatakse toote niiskusesisaldust, tõstetakse keedusoola konstentratsiooni ja suitsutuskomponentide suhtelist sisaldust pikendades seeläbi toote säilivusaega. Kuivatamisel vähenevad ka toote mass ja mõõtmed. Vorstibatoonide pikkus väheneb umbes 4% ning läbimõõt 20…25 % võrreldes algsuurusega. Pool- ja täissuitsuvorste kuivatatakse temperatuuril 21 ˚C ja 75% õhuniiskuse juures. Kuivatamise kestus oleneb toote liigist, selle diameetrist ja õhu parameetritest. Poolsuitsuvorste kuivatatkse 0,5 kuni 2 ööpäeva, täissuitsuvorste 2 kuni 7 ööpäeva. 9
kasutatakse esimeste detekteerimiseks. Antikehade vastased antikehad on märgistatud nt fluorestseeruvate osakestega. Sändvitšmeetodiga ei saa määrata madalmolekulaarseid antikehi. Mida rohkem märgistatud antikehad ühinevad vastavate antikehadega, seda tugevama signaali saab detekteerida. Enne signaali detekteerimist toimub seondumata antikehade eemaldamine/pesemine. Kuna antigeene tahkel kandjal on kindel hulk, siis tegemist on küllastuva protsessiga, analüüdi konstentratsiooni ja antigeen-antikeha-antikeha seostumine on võrdelises seoses. Konkurentsiprintsiip: tahkele kandjale on seostatud antikeha, millega seondumise pärast konkureerivad omavahel analüüt ja analüüdiga identne, kuid märgistusega molekul (tracer). Antud printsiibi puhul on teada tahkele faasile seotud antikeha kontsentratsioon ja traceri konstentratsioon. Kuna traceri ja analüüdi afiinsus antikehale on sama, siis sõltub seondumine konstentratsioonide suhtest. Signaali