Kaasani ülikooli õigusteaduskonda. Sealt heideti ta samal aastal välja, tema radikaalse poliitika tõttu. See aga ei peatanud Lenini õpinguid, ta läks õppima Peterburgi ülikooli eksternina õigusteaduskonda ja lõpetas selle 1891. aastal. Peterburis sai temast kutseline revolutsionäär ja Vladimir arreteeriti, nagu paljud tema eakaaslasedki. Peale arreteerimist saadeti ta Siberisse, kus ta kohtas oma tulevast elukaaslast, Nadezda Konstatinovnat. Pärast Siberisse saatmist veetis Lenin (pseudonüüm, mille ta võttis 1901. aastal) enamiku järgmistest viieteistkümnest aastast Lääne-Euroopas, kus temast kujunes silmapaistev tegelane rahvusvahelises revolutsioonilises liikumises ning 1903. aastast sai temast üks bolsevnike juhte. 3 Peamiselt Vladimiri tõttu oli toimunud ka 1903. aastal lahkulöömine Vene Sotsiaaldemokraatlikust Tööparteist, ehkki Lenin väitis tihti nii, et ta olevat kogu VSDTP liider
4 Poliitilise tegevuse algus Peale Peterburi ülikooli lõpetamist hakkas ta tööle Samaaras vandeadvokaadi abina ning kõikjal kus ta oli, asutas ta marksistlikke ühinguid ja asus neid juhtima seega võib öelda, et Peterburis sai temast kutseline revolutsionäär ja Vladimir arreteeriti. Peale arreteerimist saadeti ta Siberisse, kus ta kohtas ka oma tulevast elukaaslast - Nadežda Konstatinovnat. Siberis Šušenskojes Vladimir ja Nadežda ka 1898. aasta juulis abiellusid. Pärast Siberisse saatmist kolisid Vladimir ja Krupskaja välismaale. Nad elasid enamiku järgmistest viieteistkümnest aastast Lääne-Euroopas näiteks Münchenis, Londonis, Genfis, Pariisis, Krakovis, Bernis ja Zürichis. Seal andis Lenin 1902. aastal välja raamatu: „Mis teha?” ning selle autoriks oli märgitud Lenin(esmakordselt kasutas ta avalikult pseudonüümi - Lenin).
annaabi.ee 
