(A-U sai B&H), suur osa rahvast jäi aga võõrvõimu alla. 1. Balkani sõda Liit ründas Ottomani Impeeriumit 8. okt 1912 30. mai 1913 Londoni rahuleping. Loodi Albaania riik. Bulgaaria polnud rahul Makedoonia salajase jagamisega. Teine Balkani sõda puhkes 29.06.1913 (kuni 10.08.1913) õhtul, kui Bulgaaria tsaar Ferdinand käsib opma vägedel rünnata Serbia ja Kreeka vägesid Makedoonias. Bukaresti ja Konstatinoopoli rahulepingud. Bulgaaria kaotas enamik enne võidetud alasid, säilitas ligipääsu Egeuse merele.
1770/1789 1830 kõik vormilised muutused pärast Prantsuse revolutsiooni ehk siis vanast korrast uude aega üleminek. R. Kosselicki mõiste. Alteuropa. Vana ühiskond ja vana korra riik väga priviligeeritud ja hierarhiline. Vana ühiskond agraarne põllumajandusühiskond, põhilised rikkused tulid põllumajandusest, aadli ja vaimulikkonna positisioon tulenes maavaldustest. Christoph Cellariuse ajaloo periodiseering. Eristas vana-, kesk- ja uusaja. Kesk ja uusaja piiriks on Konstatinoopoli langemine aastal 1453. Hiljem on loetud ka Ameerika avastamist 1492 või reformatsiooni algust 1517. Euroopa eelised teise tsivilisatsioonide ees varauusaegse maailma ajaloos. Euroopa kultuuriline mitmekesisus ja avatus, majandustegevuse vabadus ja eraomanduse kaitstus, arenguks vajalike loodusressursside olemasolu. Tänu sellele tulid ka maadeavastused ja kolonialiseerimised Euroopa rahvaste poolt. Said kehtestada oma koloniaalvõimu. Michael Mitterauer: ,,Warum Europa?".
viimsekohtupäeva eelne ajastu. Humanistide keskaja-määratlus pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele.periodiseerimine on tinglik ja seda tõestab ka see et enamasti loetaks keskaja alguseks lääne-rooma langemist 476.aastal, kuid sellel ajal toimus vaid üks paljudest rooma linna rüüstamistest ja uue ajastu kujunemise seisukohast puudus sellel märkimisväärne tähendus. Keskaja alguseks võiks pidada ka Marcus Aureliuse surma aastal 180, Konstatinoopoli saamist rooma pealinnaks aastal 330 või 395. aastal Lääne- ja Ida-Rooma eraldumist. Keskaja piirid Keskajas võib eristada: Varakeskaega, Vahekeskaega ehk Kõrgkeskaega ja Hiliskeskaega. Varakeskaeg jaguneb omakorda kaheks perioodiks: 1) 5. saj 9. saj algus. Ülekasvamis- ja muutusteajastu algus, seda saab nimetada ka hilisantiigiks. Tekib uus elukorraldus feodaalkord. Sellele tugineb lääne-rooma impeeriumi varemetel sündinud frangi riik mis kindlustab ka impeeriumi uued
oli kolm euroopa valitsejat: saksa-rooma keiser friedrich 1 barbarossa, prantsuse kuningas philippe 2 auguste ja inglise kuningas richard 1 lõvisüda. Ka seekord polnud ristisõdijatel edu. Neljas ristisõda. Neljanda ristisõja (1202-1204) algataja oli keskaja silmapaistvamaid paavse innocentius 3 . Kogu raskuspunkt oli planeeritud egiptusele, aga see suundus mujale, kõigepealt veneetsia doozi suunamisel. Ristisõdijate vägi, mille algne ülesanne oli võita muhamedlasi, nüüd hoopis konstatinoopoli alla. Kulisside tagant juhtisid seda retke veneestia dooz, prantsuse kuningas ja paavst innocentius3 . linnades süvenesid basileuse ja tema võõramaalastest liitlaste vastu meeleolud ning 1204. aasta veebruaris ta tapeti. Ristisõdijad vastasid sellele konstantinoopoli vallutusega. Seejärel ka hulga bütsantsi alasi ja tegid sellest ladina keisririigi. Bütsantsile tähendaski neljas ristisõda suurimat tagasilööki 4. sajandist alates kuigi 1261-
Kultuuri põhijooni uusajal. Uusaja alguseks peetakse Ameerika avastamist 1492. aastal Cristoph Kolumbuse poolt. Tegelikult ei toimunud aga see ajastuse vahetus ühe sündmusega ja päeva pealt. Selleks ikka kulus väga palju aega ja sündmusi, mis muutsid maailma, näiteks Konstatinoopoli vallutamine 1453. aastal türklaste poolt. Uusaega võib nimetadagi muutuste ja avastuste ajastuks, kuna siis said alguse väga suured avastused ja muutused, mis muutsid senist keskaegset maailmakorraldust sootuks. Maailmas hakkas levima uus valitsemis- ja linnakultuur, tekkis ka uus perekonnamudel. Ka maalikunstis ja teaduses toimusid suured muudatused. Tänu Ameerika Ühendriikide iseseisvumisele hakkasid absolutistliku monarhhia kõrval
lubanukst tal üksi kogu riiki üksi valitseda, kuid ta oli mitmes eri ametis ja need koos andsid talle võimu kõigi oluliseimate asjade määramiseks. Hiline Rooma keisririik Dicletianus kehtestas nelja keisri koosvalitsemise nähes igaühele ette kindla territooriumi-> tava jagada riik kahe kesri vahel (ida/lääne) Konstatiunus suur kehtestas usuvabaduse (ehk kristluse legaliseerimine) Rajas uue pealinne – Konstatinoopoli (Rooma linn kaotas poliitilise ja kultuurilise tähtsuse) Suur rahvasterändamine – Aasia sisealadelt pärinevate hunnide sissetung Euroopasse põhjustas paljude rahvaste ulatusliku ümberasumise (germaanlased tulid hõimude kaupa keisririigi territooriumile) Hõimud tegutsesid sageli keisritest sõltumatult. Varsti kaotasid Lääne-Rooma keisrid peaaegu täiesti võimu oma provintside üle
kirikut) Itaaliast välja liikus reness. 16. saj suuresti tänu trükikunsti leiutamisele. Mis mõjutab meid veel tänini? > Tänu humanismile on meil inimõigused, sots. garantiid ja isikuvabadused. Võitlus surmanuhtluse vastu. Heliotsentriline maailmamudel, Mona Lisa, Shakespeare, Galilei, Reformatsioon! 2.10 Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Marco Polo reisikirjad ahvaltesid eurooplasi maadeavastustele indiasse ja hiina. Tee läbis muhameedlike maid, ohtlik. Konstatinoopoli langemine ja türklaste ülemvõim Vahemere idaosas raskendasid. Portugallased otsisid ümber-Aafrika teed. Hispaanlased elavnesid ja andsid Cristoph Kolumbusele raha lääne kaudu indiasse sõitmiseks. Ta polnud edukas, Vasco da Gama tõi port. raha. Siis saadi aru, et on ikkagi mander vahel ja läbi saab sõita. Fernao de Magalhaesi saadeti 1519 ümbermaailmareisile. Hispaanlased said läänepoolkera, portugallased ida,va brasiilia. Võidujooks kolooniatele.
ja ilmalike ahnust ja rumalust. Karl V Habsburgide troonipärija, kes sai Hispaania kuningaks. 1519. aastal valiti ta Karl V nime all Püha Rooma keisriks. Osman I isik, kes rajas uue tugeva türklaste riigi. AASTAARVUD: 1440 Johan Gutenberg leiutas trükikunsti. 1519 Karl V valiti Püha Rooma keisriks. 1494-1559 toimusid Itaalia sõjad, kus Itaalia laastati põhjalikult prantslaste ja hispaanlaste poolt. 1453 Türgi sõjavägi piiras Konstatinoopoli ja linn vallutati. Linna langemisega tähistatakse Bütsantsi riigi lõppu. TEEMAD: Millised muutused toimusid keskaja lõpul, tehnikas; sõjanduses; merenduses ja raamatu kirjutamises ? Tehnikas olid kõige suuremad edusammud mäetööstuses ja metallurgias. Leiutati pealtvooluvesiratas, mis võimaldas rauda täiesti vedelaks muuta, ning sellega sai alguse malmivalamine. See omakorda pakkus paremaid võimalusi tööriistade ja relvade valmistamiseks.
aastatel ka Kesk-Euroopasse, Skandinaaviasse ja Baltikumi. 1555.aastal sõlmiti Augsburgi usurahu. Usurahu sõlmimisega anti maaisandale õigus valida endale ja oma alamatele usk ning kehtima hakkas põhimõte cuius regio, elus religio kelle võim, selle usk. Sellega sai luterlus katoliikliku kiriku kõrval eluõiguse. Luterliku kiriku õpetus toetub Piiblile ja vanakiriklikele Nikaia- Konstatinoopoli, Athanasiuse ja apostellikule usutunnistustele. Samuti on õpetuse aluseks 16.sajandil formuleeritud luterlikud usutunnistuskirjad, millest tähtsaimad on Augsburgi usutunnistus (1530) ning Martin Lutheri Suur katekismus ja Väike katekismus (1529). REFORMAATORID Martin Luther (1483-1546), usupuhastaja Sündis 10.novembril 1483 Eislebenis. Lapsepõlv ja kooliaastad Mansfeldis, Magdeburgis ja Eisenachis.
Feodaaltsivilisatsioon Enamasti loetakse keskaja alguseks lääne-rooma langemist 476.aastal, kuid selle alguseks võiks pidada ka Marcus Aureliuse surma aastal 180, Konstatinoopoli saamist rooma pealinnaks aastal 330 või 395. aastal Lääne- ja Ida-Rooma eraldumist . Ruumiliselt piiritletakse feodaaltsivilisatsiooni alaga, kus religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Feodalism on ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid, mida iseloomustas põhimõte, et üks kristlane teise orjaks ei sobi. Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest siis kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja
Mis oli Saksamaa eesmärgiks kolmikliidus? Purustada prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Kolooniad jagada laiali nii, et saksa oleks kõikjal esindatud. Kas ja kuidas oleks olnud võimalik eemaldada süütenööri ,,Balkani püssirohukeldrist"? Millised huvid olid seoses Balkani poolsaarega venemaal? Soovis vallutada endale Konstatinoopoli ja Dardanell. Milline riik oli Antandis juhtpositsiooil ja milliste eesmärkidega? Prantsusmaa, kes soovis vähendada saksamaa mõjuvõimu euroopas ja tagasi saada elsassi ja lotringit Mida tähendab ,,kahuripaatide diplomaatia", kes, kuidas ja miks seda kasutas? Sellega nõudsid Ühendriigid, et Ladina-Ameerikas toimuvad sagedased riigipöörded ei tooks kaasa usa valitsuse või kodanikega sõlmitud lepingute tühistamist. Vastasel korral saabub
Saadikute vastuvõtmise protseduur oli keeruline ja rituaalne. Vaja oli näidata Bütsantsi võimsust ja ja varjata tema nõrkusi. Saadikuid võeti vastu piiril auvahtkonna poolt. Tegelikult oli see valvekonvoi. Saadikute ihukaitse pidi olema minimaalne. Ennem oli juhtumeid, kui mõni saadiku ihukaitsjate meeskond tuli vallutuse eesmärgil ja hõivas isegi piirikindluse. Saadikud toodi pealinna kõige keerulisemat ja raskemat teed pidi. Eesmärgiks oli näidata kui raske on jõuda Konstatinoopoli. Teel olid spetsiaalsed majutuskohad ja pidevalt jälgiti nende käitumist. Esimene vastuvõtt imperaatori juures pidi olema pimestav ja muljet avaldav. Säilinud on Liutbrandi mälestused X sajandist. Trooni ees olid lõvide kujud ja kullast puu, kus siristasid linnud. Troonil oli kaks kohta, üks imperaatorile ja teine Jeesus Kristusele. Imperaator pidas ennast ainult jumala esindajaks. Kõigepealt tuli kolm korda ristikujuna maha langeda ja suudelda imperaatori kingi.
''Kahe põhimõtte raamat'' on suurim tekst, mis on säilinud. See täpsustab dualistilise teooria põhialuseid Katarite enda poolt. Õpetus Üldiselt moodustasid Katarid mittepreesterliku pooldajaskonna, kes seisid vastu katolikule kirikule, protesteerides hingelise, moraalse ja poliitilise kiriku korruptsiooni vastu. Nad nägid, et Rooma on reetnud ja korrumpeerinud apostliku pärimisõiguse originaalse idee, iseäranis pärast seda, kui paavst Sylvester II võttis vastu Konstatinoopoli annetuse. Inimese tingimused Katarid uskusid, et inimkonnas eksisteerib jumaliku valguse säde. See valgus või vaim, on langenud kõlvatuse kuningriigi lõksu, mis on füüsiline keha ja maailm. See kuulub selgelt klassikalisse gnostitismi. Ka uskusid nad, et maailm on loodud vähem jumaliku poolt, mida kutsutakse klassikalistes gnostilistes müütides Demiurgiks. Seda loovat jõudu samastati saatanaga. Hing, inimlikkuse
KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS 20.11 KESKAEG 1.LIIVIMAA RISTISÕDA Ristisõda-Territooriumi ristiusustamine. Ristiusu kirik jagunes kaheks: 1)KATOLIKU KIRIK, mida juhtis ROOMA PAAVST. 2)ÕIGEUSU KIRIK, mida juhtis KONSTATINOOPOLI PATRIARH. KIRIKU LÕHE ehk kiriku lõhenemine õigeusu kirikuks ja katoliku kirikuks. Tegid erinevad kirikuvanded. Liivimaa ristisõja eeldused olid: 1)Lübecki linna rajamine. (Kaubanduse põhipunkt) 2)Kogede kasutuselevõtt. (Ülihea laevake, millega kaupu transportida) Erinevate huvirühmade eesmärgid Liivimaa ristisõjas: 1)Rooma paavst ja katoliku kirik-Toetas vallutussõda usulistel ja võimulistel eesmärkidel.
oluline.) 16. Tähtsamad keskaegsed kaubateed. Liivimaa ja hansakaubandus. Keskaja kaks tähtsaimat kaubateed olid: 1) Lääne-Euroopast Idamaadesse mööda Vahemerd kõige tähtsamad olid Itaalia linnad (Veneetsia, Genua, Pisa) sealt edasi toimetati kaup üle Alpide ja mööda Reini jõge sihtpunkti. Kaubatee kaotas oma tähtsuse, kui türklased 1453.aastal vallutasid Konstatinoopoli ja sulgesid Euroopa kaubatee itta. Sellest tingituna hakati maailmas otsima uusi teid Indiasse kas ümber Aafrika või sõites läände (portugaallased). Itaalia linnad käisid majanduslikult alla ning Euroopa varustajaks Aasia kaupadega sai Portugal. 2) Lääne_Euroopast Venemaale mööda Põhja- ja Läänemerd kujunes välja hansakaubandus. Hansa tähendab vanas saksa keeles ,,seltsi" või ,,kampa". Kampa
Ajaloo eksami kordamine 1) Keskaja algus ja lõpp 5.-16.sajand. Keskaja algus: 476. a. viimane Lääne-Rooma keiser kõrvaldati võimult = Lääne-Rooma riigi lõpp Keskaja lõpp:1) Konstatinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453 aastal 2) Ameerika avastamist 1492 aastal 3) usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517 aastal. 2) Keskaja tunnused Feodalism; Kristlus (Kuradi ja Jumala võitlus); Naturaalmajandus varakeskajal; Konflikt ilmaliku (keisri) ja vaimuliku (paavsti) vahel kõrgkeskajal; Ristisõjad; Linade ja kaubanduse arenemine ja linnakultuuri teke; Kriis kirikus ja ühiskonnas; Tsentraliseeritud riikide teke
Aastal 416. võisid riigiteenistujateks olla ainult kristlased. Kirikul pidi olema üks õpetus apostellik usutunnistus usutakse isa, poega ja püha vaimu, u 2.-3.saj; Niakaia usutunnistus 325) 1054. aastal oli kirikulõhe: moodustusid Lääne Kirik (Katoliku), millest moodustusid ka protestantlikud kirikud ja Ida Kirik (Õigeusu/Ortodoksi) ning kaks kirikut panid üksteist vande alla, ei tunnistanud enam teineteist. Kirik jagunes: Rooma patriarhaat, Konstatinoopoli, Aleksandria, Antiookia ja Jeruusalemma patriarhaat. Õigeusu kirik asub valdavalt idas Kreekas, Venemaal. Väliseks sümboliks on tal rist, millel ülaosas on inri märk ja alaosas viltune puu, mille peale Kristus jalgu toetas. Õigeusu kirikul on patriarhid ja patriarhaadid. Kõige olulisemaks on Konstatinoopoli ehk Oikumeeniline patriarhaat. Selle kõrval on teiseks suureks Moskva patriarhaat (1589), millel on poliitilist ja muud jõudu.
RISTISÕJAD Esimene ristisõda 1096-1099- Jeruusalemm langes 1099 ristisõdijate kätte langesid ka Antiookia ja Nikaia - Vallutatud maale rajasid ristisõdijad oma riigid (Edessa, Jeruusalemma, Antiookia, Tripoli) Kokku peeti u 8-9 ristisõda. Edukaim oli esimene. II ristisõda (1147-1149) oli suurim ebaõnnestumine Kõige suurejoonelisem III (1189-1192), kus osalesid 3 kuningat Neljas ristisõda rüüstasid ristisõdijad Konstatinoopoli, abilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite abil Jeruusalemm ehk püha maa- põhiline suund. Tulemused Lääne-kirik laiendas oma piire(viimased paganarahvad ristiusustati) Lähis-Itta suunduvad retked ebaõnnestusid-konfrontatsioon Ida- ja Lääne-Kiriku vahel ja ristiusu ja islami vahel süvenes. Ristisõdade mõjul suurenes kõigis kultuuride võõravaenulikku. Euroopas ei piirnenud
Lõpuks oli Justinianus sunnitud sõlmia uuesti Pärsiaga rahu veelgi rohkem Bütansti alandavatel tingimustel. Andami koorem suurenes, kuid Keisrer siiski suutis läbirääkimiste käigus säilitada Bütsantsi idaregioone ning isegi võtis Pärslastelt lubaduse need riigi aladel elevate kristlaste tagakiusamise lõpetada, omapoolse kristliku misjooni Pärsias lõpetamise tingimusel. Paraleelselt pidi Bütsants tõrjuma põhjast ründavai slaavlaseid, kes rüüstasid Konstatinoopoli ümbrusringkonda. Nende sündmustega lõpesidki Justinianus vallutusõjad. Impeeriumi alad küll laienesid märgatavalt, kuid Lääne ja Ida vahelised erinevused olid juba aja möödudes nii võrd suureks kasvanud, et just võidetud alasid peale relvajõu, midagi enam Impeeriumi alluvuses hoida ei suutnud. Riigikassa oli aga selleks ajaks juba tühi ega suutnud pidavaid okupatsiooni vägede sõdimist enam rahastada. Riik väsis ega suutnud oma positsioone enam tagada ning algas nii
313 aastal legaliseeris ta ristiusu, mis seni oli keelatud. Ta lasi rajada uue pealinna Konstantinoopoli. Theodosius Suur oli viimane keiser, kes suutis mõlemad pooled lühikeseks ajaks ühendada. Pärast tema surma 395 a. jagunes riik täielikult kaheks sõltumatuks osaks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks. Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja, kuid eksisteeris ka senat aga senat võis ainult keisrile nõu anda. Bütsants sai nime Konstatinoopoli varasema kreekapärase nimetuse ,, Bytzantion" järgi hakati Ida Roomat keskajal nimetama Bütsantsiks. Elanikud nimetasid ennast roomlasteks.Enamik rääkis kreeka keelt, millest sai hiljem Bütsantsi riigikeel Justianus lasi korrastada ka Rooma õigused ja püstitas arvukalt ehitisi. Ida-Rooma keisririigis oli edukas vallutuspoliitika, mille abil suudeti laiendada suures osas riigipiire. Raskusi tekkitas Araablaste sissetung. Konstantinoopolis asub ka nende peakirik Hagia Sophia.
Ei kogune kapitali. · (Vastand Uusajal maapealsesse tuleviku suundumine ja varakapitalismi sünd = raha investeerimine.) -Keskaja ideaalide kehastused on vagad mungad ja üllad rüütlid. (Uusajal teised ideaalid, mungad ei tooda midagi jne.) Eur. Uusaeg -Algus u. Aasta 1500. paiku (1450-1550) 10 · Mitmetahuline Renessanssifenomen (Taassünd) · Konstatinoopoli langemine (1453) Konstatinoopoli teadlased põgenevad Itaaliasse. · Maadeavastusretked (Ameerika avastamine 1492, meretee Indiasse 1498) · Reformatsioon (1517 ) Muutused: 1. Keskaja universaalsusideoloogia laguneb igal tasandil. 1. Vaimne vabanemine. A. Uus maailmavaade: Renessanssi mentaliteet (Antiikkultuuri taasavastamine) · Algab Itaalia aladelt. Eliidi hulgast (14. saj.) -Humanism: Inimene on kõige mõõt
rahastas 15. saj lõpu ja 16. saj maadeavastusretkeid, mis kujunesid tal uueks rikkusallikaks, seetõttu on ka Hispaania ja Portugal Lõuna- Ameerika koloniseerijad) Saksa rahva Püha-Rooma riik on jätkuvalt killustunud. Keisrit enam ei valita, alates 1438. aastast kuulus keisri troon Habsburgidele, Kuldbulla tõttu ei olnud neil aga võimu. Põhja- ja Ida-Euroopa. Türgi. 1453 Konstatinoopoli vallutamisega lõpeb Bütsantsiriigi ajalugu, pannakse alus Türgi-Seldzuki suurriigile, kes laiendas oma piire Balkani poolsaarel ning jõuab Lõuna-Ungarini välja. Poola. Personaalunioon Leeduga, kellega koos olid nad vallutanud suure osa Valgevenest ja Ukrainast. Riik ulatus Peipsi järvest Musta mereni. Kuna Poola pidi pidevalt sõdima, sest Venemaa oli huvitatud Valgevenest ja Ukrainast, siis juba 16
Bütsants- püsis kuni 1453a. Türklaste sissetungi tänu : · hästi toimivale riigi aparaadile · soodene geograafiline asend · materjaalsed võimalused. · Suurem rahva arv. · Tugev palgasõjavägi. · Hea maksusüsteem Büntsants Nimi tuleb kreeka linnast byzantionist, mille keiser konstantinus suur muutis 330a rooma keisririigi pealinnaks konstatinoopoli nimealla. Territoorium hõlmas balkanit väike aasiat. Kaug aasiat süüriat palestiinat egiptus ja vahemere saari. Palju rahvuseline riik kus riigi keel oli kreeka keel. Riiki juhtis absoluutse võimuga keiser ehk vasileius. Olemas oli ka riigi nõukogu ja deemosed ehk tsirkuse parteid. Prteidel olid olemas kindlad värvid ja usulised vaated sinised- õigeusklikud rohelised monofüsiidid. Avaliku elu keskpunkt oli hipotroom. Seal krooniti ka keisreid kes olid rahava hulgast välja valitud
annaabi.ee 
