Materjal koosneb neljast osast. Esimeses osas vaadeldakse süüteokoosseisu ehk deliktistruktuuri kontrollskeemi esimest tasandit. Avatakse süüteokoosseisu mõiste ja selle sisu. Teises osas vaadeldakse kontrollskeemi teisel tasandil asuvat õigusvastasust, avades mõiste ja selgitades sisu. Kolmandas osas vaadeldakse süü tasandit. Kokkuvõttes tuuakse välja olulisemad põhimõtted kõigi tasandite osas. Kuigi materjal koosneb neljast osast, moodustab ta siiski ühtse terviku, andes konspektiivse, referatiivse ülevaate Eestis kehtivas karistusõiguses isiku karistamise aluste põhimõtetest. 1. SÜÜTEOKOOSSEIS Süüteokoosseis on seadusandlikult tüpiseeritud ebaõigus,. Kuriteokoosseisud paiknevad karistusseadustiku eriosas, kus nad moodustavad kuritegudeks loetud tegude ammendava kataloogi. Väärtegude koosseisud võivad paikneda kas karistusseadustiku eriosas ( kus neist on vaid üksikud) või vastavas eriseaduses. Kolmeastmelise süüteomõiste korral
c. Milliseid võimalusi näeb tegelane maailmas? d. Mida märkab tegelase pilk ümbritsevas maailmas? 15. Kirjandus ja naer (huumor, nali, koomika vms) 16. Kirjandus ja ideoloogia P. S. Eksamil tuleb vastata kahele küsimusele. Kolmas küsimus on praktiline ülesanne, kus te peate ühes luuletuses või proosatekstis määrama teatud kindlad vormielemendid või analüüsima teksti metafoorikat. P. P. S. Küsimusest nr 6. Konspektiivse ülevaate strukturalismist, poststrukturalismist, feminismist ja postkolonialismist leiate nt raamatust: Janek Kraavi ,,Postmodernismi teooria ja postmodernistlik kultuur". Jõudu