ajakirjandust. Kust saab uurimistööks materjali? Kui uurimisprobleem ja -küsimused on otsustatud, tuleb mõelda sellele, mis materjalist neile vastuseid otsida. Ilma andmeteta ei ole uurimistööd, sest andmed on tõenduse alus. Andmed ja tõendus ongi see, mis eristab uurimistööd referaadist ja esseest. Ka referaadi kirjutamine on vajalik oskus, mida ei maksa alahinnata ega unarusse jätta. Refereerimine tähendab 35 teksti mõtestatud konspekteerimist, kuid see ei nõua uute andmete või isikliku vaatenurga esitamist; tähtis on loetu sisukas ning süsteemne edasiandmine. Uurimistöö tunnused on seevastu just originaalsus, uudne käsitlus ja uue teadmise loomine, mida ilma andmeteta teha ei saa. Andmetega seoses kerkib hulk probleeme. Kust andmeid saab? Mis nendeks üldse olla võib? Kuidas hinnata andmete kvaliteeti? Püüan nendele küsimustele vastata.
mille kasutamisel eksida). Enam eksitakse omadussõnade valikul ja mõistmisel, mis tuleneb keskkonna ebatäpsest tunnetamisest. Psüühika ja kõne ning lugemisoskuse kirjeldatud tase võimaldab kasutada teadmiste omandamiseks tekste (VI klassist alates õpitakse nn. jutustavaid aineid), õppida süstemaatiliselt grammatika põhitõdesid ja omandada metakeeleline baassõnavara, kasutada hargnenud verbaalseid instruktsioone, õppida konspekteerimist (märkmete tegemist). Emakeeles õpitav realiseeritakse seejärel teistes ainetes, k.a. tööõpetuses. Ka teisel kooliastmel on õpitegevuses esikohal praktiline harjutamine, mille ülesandeks on teadmiste-oskuste omandamine ja kinnistamine. Suureneb aga harjutamise iseseisvus: kasutusel on üldistatud korraldused, kirjalikud instruktsioonid, väheneb üleklassitöö maht. Harjutatakse ka kirjalikku tekstiloomet, mille põhiline
annaabi.ee 
