detailsemad üksused laiemate kategooriate alla , või kujutada kogutud informatsiooni põhimõisted ja ideed plokkskeemina. Mõlemad tegevused eeldavad õpilaselt loetud informatsiooni sisulist analüüsi ja üldistamist ning seetõttu aitavad kaasa materjali täielikumale omandamisele. (Krull 2000: 372-373) Soovitusi loengu konspekteerimiseks: 1) Planeeri konspekti lehele ruumi märkmete ja täienduste jaoks; soovitav on kuni ¼ igast lehest konspekteerimise ajal tühjaks jätta; 2) Tee tunni ajal märkmeid, kasuta selleks kindlaid sümboleid, näiteks: ? ei saanud aru, segane ! hea, huvitav !!! eriti hea, üllatav ?! kahtlane, vaieldav NB! pane tähele 3) Materjali hilisema lugemise ajal on konspekti kasutamata ossa võimalik välja tuua tähtsamad nimed, sündmused, mõisted ja daatumid ning lisada viiteid teistele materjalidele; 4) Konspekteerimise käigus kasuta võimalikult palju materjali süstematiseerimist ja jaotamist
Nõuanne: jäta tiitellehe tegemine viimaseks, sest enne õpimapi esitamist Sul seda vaja pole, aga pika õppeperioodi jooksul võib sellega nii mõndagi juhtuda. Sisu Heas õpimapis on kõik tundides tekkinu olemas. Õpimappi köida kõik konspektid, tunnitööd, töölehed, kodused tööd, arvestuslikud tööd ja nende analüüsid ning muu kraam, mida oled õppimiseks kasutanud. Kui oled puudunud, tuleb tunnitöö järgi teha. Nõuanne: Köida kohe pärast ülesande täitmist või konspekteerimise lõpetamist leht õpimappi. Kui oled puudunud, küsi klassikaaslaselt või õpetajalt, mis vahepeal tehti. Kui oled tehtud töö ära kaotanud, siis kas lepid sellega, et see jääbki puudu, või teed selle uuesti. Konspektid võid kopeerida (grupikaaslase vihikust ümber kirjutada või koopia teha) . Töölehed tuleb ise täita. Kui kardad midagi ära kaotada, jäta see klassi õpetaja kätte. Heas õpimapi on Kõik tundides lahendatud ülesanded õigesti täidetud 100%
kuulata, sest poole kõrvaga kuulmisest ning üles täheldamisest pole suurt midagi kasu. Seda nimetakase valikuliseks kuulamiseks.Et uue informatisooni talletamisele mõeldud loenguaega mõistlikult ära kasutada, tuleks võimalikud tähelepanu, motivatsiooni või laiskusega seotud probleemid ära tunda ning lahendada. (Kidron 2008, 83) Loengu konspekteerimisel kehtib kindel reegel: mida rohkem kirjutad, seda vähem mõtled(Lindberg). Mis käest läbi käinud, see jääb ka paremini meelde. Konspekteerimise hõlbustamiseks kasutatakse mitmesuguseid kasulikke nippe: - Allakriipsutamine - Kahtlase või arusaamatu koha ülestähendamine küsi- või hüüumärkide abil äratab tähelepanu - Teksti oleks mõistlik liigendada, mitte äärest ääreni täis kirjutada - Kõige olulisemad faktid aastaarvud, arvandmed, nimed, terminid tuleks kirja panna võimalikult täpselt
Märkmete tegemine on levinud õpimeetodiks nii teksti lugemisel kui ka loendu kuulamisel. Kui õpitavat materjali tuleb ka edaspidi kasutada, aitavad märkmed õpitud põhiseisukohti hõlpsamini meelde tuletada ja üle korrata. Allajoonimine – aitab õppimisele kaasa, kui seda tehakse mõtestatult. Sageli on aga automaatne, vähetõhus. Ääremärkuste lisamine ja kodeerivate märgisüsteemide kasutamine Konspekteerimise puhul saab kasutada kahte lähenemist: - Resümeerimine – lühikokkuvõtte tegemine põhiideedest - Struktuuri kaardistamine – rangem kokkuvõte sisust 5. Konspekteerimisoskuste õpetamine koolis. Resümeerimisoskuste kujundamist võib alustada tekstilõikudest ühelauseliste kokkuvõtete tegemisega pärast lugemist. Häid tulemusi annab ka meetod, kus õpilastel lastakse resümeerida teksti selleks, et seda hiljem õpilastele kokkuvõtvalt seletada
annaabi.ee 
