- Contemporary Church History. Kirchliche Zeitgeschichte. International Journal for theology and history. 1/2007. intraneti vahendusel), mis on teinud nende kättesaamise oluliselt kergemaks ja mugavamaks. Lisaks EELK Konsistooriumi arhiivile on kirjalike materjale alles hoitud ka koguduste juures. Töös kasutatavad statistilised andmed on samuti leitud peamiselt EK vahendusel ja nende allikaks on EELK Konsistoorium (Konsistooriumis on arvandmed arvutisse sisestatud alates aastast 1996 Lea Jürgenstein, EK 15/99). Viimase aastakümne jooksul on oluliste allikatena lisandunud internetiportaalid Meie Kirik ja Kirik & Teoloogia, mis esindades teoloogiliselt erinevaid (isegi vastakaid) positsioone, kajastavad kirikumaastiku uudiseid ning arvamuslugusid. Eesti usulis-kiriklikul ajakirjandusmaastikul ei ole "Meie Kiriku" nimi sugugi tundmatu. Aastatel 19201931 ilmus pastor Harald Põllu
eelõhtul vihasemaid intriigipunujaid Rootsi vastu Rootsi kuningas saatis kohaliku aadli murdmiseks Liivimaa kindralkuberneriks teguvõimsa ja kuningale truu Jacob Johan Hastferi (1694), oma nõudmistes ei astunud riigi esindajad sammugi tagasi ja nii suudeti reduktsioon läbi viia karistuseks Liivimaa aadlile kaotati Liivimaa aadli omavalitsus, st maapäev allutati kindralkubernerile ja Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium saadeti laiali, ka Õuekohtus ja konsistooriumis polnud enam maanõunikest kaasistujaid nõnda õnnestus Rootsi kuningavõimul 17. sajandi lõpuks vähemalt Liivimaal aadlivõimu selgroog murda ja oma tahe maksvusele panna 1694. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia EestiLäti rahvuspiiriga (Tartu ja Pärnu maakondade piir viidi vastavusse); kahe distrikti piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, jättes ka Valga linna koos lähima ümbruskonnaga Läti poolele
Koosnes peamiselt baltlastest. Tegelikult 35 igapäevasesse kirikuelu juhtimisse ei sekkunud. Aste allapoole on konsistooriumid. Liivimaal jääb alles ülemkonsistoorium, mis asub Riias (enne Põhjasõda oli paiknenud Tartus). Allapoole Liivimaa ülemkonsistooriumist jäävad terve rida konsistooriume (Tartus ja Pärnus on alamkonsistooriumid). 18. sajandil on lõplikult selge, et konsistooriumis on nii vaimulikud kui ilmalikud, tegemist on segakonsistooriumiga. Kõrgemate ametite jagamine ülemkonsistoorium saab presidendi (direktori), kes on keegi maanõunike hulgast, ühesõnaga ilmalik persoon, teiselt poolt vaimulike küsimuste juhiks on kindral-superintendent (soovituslik kasutada nimetust ülemsuperintendent). Eestimaal toimub sõna otseses mõttes revolutsiooniline muudatus. Kui läbi Rootsi võimu perioodi oli konsistoorium olnud
Rootsi absolutistlik kuningavõim suhtus sellesse rangelt eitavalt, see oli keelatud nii Rootsi emamaal kui ka balti provintsides. 1710 vene võimuga see aga muutus. Esialgu oli see Rootsi aja "inerts" veel see, aga jaa jooksul olukord muutus. Eritisellega, kui Põhjasõja järel pandi ametisse palju uusi pastoreid(mõned enist olid juba pietistlike teadmistega). Kõrgaeg balti provintsides kuni 18 saj keskpaigani (alates 1724, kui juhtv vaimulik eestimaa konsirtoriumis oli pabtist). Liivimaa konsistooriumis läks juhtiv võib pietisti kätte 1736 ja edaspiidi pietism valdab usuvool nii pastorite kui kirikuvalitsuse poolt. Rüütelkonna vaade pietismile oli neutraalne või pigem positiivne 8pietismi pastorid olid kohusetundlikud jne). Üldistavalt võib öelda, et pietismis oluline sügavam usu isiklik tunnetamine, mitte väline vormi täitmine. Pietismile omane klubilaadne usuringide tegevus, kus siis pastori eestvedamisel tegeletakse igast usuteemadega. Samuti oli oluline piibli lugemine
annaabi.ee 
