Lõplikuks piibli tõlkimiseks kulus viis aastat. Suurim abimees ATHle oli Heinrich Gutsleff. Piibli tõlkimiseks tehti kirjameeste poolt küll suur töö, kuid nad ei suutnud teose väljaandmisele luua majanduslikku alust. 1736.a. suveks oli küll käsikiri enam vähem valmis, kuid majanduslike raskuste tõttu selle trükki andmine venis. Piibli trükkimiseks raha kogumiseks alustati ettetellimist, samuti annetasid paljud rikkamad raha. Piibli väljaandmiseks polnud raha ei Eesti Konsistooriumil ega isegi Kirjastuskassal. Raha saamiseks pöörduti palvega rikka mõisniku Bohn'i poole, kes annetas raha ja pikapeale läks kogu kirjastamine temale üle. Piibli väljaandmist toetas Bohn pietismi teadliku pooldajana. Piibli trükkitoimetamise abiliseks oli ka Tallinna gümnaasiumiõpetaja Christoph Erdmann Bieck. Ta parandas piibli käsikirjas kirjavigu, revideeris seda. Tähtsamaks ettevõtmiseks 17. saj viimasel veerandil sai Piibli (Uus Testament ja Vana Testament) eesti
Saaremaa konsistoorimi eesotsas on superintendent ja ametis on ka Saaremaa maanõunik, kes rüütelkonda konsistooriumis esindab. Säilivad ka mõned linnakonsistooriumid Riias oma konsistoorium ja konsistoriaalpiirkond, samuti Tallinnas (Tallinna all-linn moodustab omaette konsistoriaalpiirkonna). Tallinna konsistoorium kui selline oli alguse saanud juba seoses reformatsiooniga, selle oli sisse seadnud Tallinna raad. Selle etteotsa saab nüüd üks bürgermeistritest. Konsistooriumil on ka oma superintendent (tavaliselt Oleviste kiriku ülemõpetaja/pastor). Eestimaa konsistoorium oli aga seotud Toomkirikuga. Omaette iseseisev kirikupiirkond on Narva. Narva ei ole seotud ei Eesti- ega Liivimaaga. Konsistooriumide põhitegevuseks oli kirikuvalitsemine, tegeleb eelkõige halduslike küsimustega. Toona oli konsistooriumil ka kohtumõistmise kompetents (siiski äärmiselt piiratud, eelkõige puudutab vaimulike
annaabi.ee 
