kliimaga [7]. Karjäär on geoloogidele huvi pakkunud juba pikka aega, eriti tänu sealsetele rikkalikele mineraalileidudele: Kalanast pärinevad Eesti kõige suuremad barüüdikristallid, sealsetest kivimikihtidest on leitud kaunist kaltsiiti, dolomiiti ja püriiti. Praegu on Kalana leiukoht kõige rikkalikum vetika-lagerstätte kogu maailmas [3]. Paladel olevad vetikad on mineraliseerumata osadest koosnevad eluvormid, mis on säilinud vaid erandkorras. Mattumiseks on vaja konserveerivaid tingimusi: kiiret setete alla mattumist, hapnikuvaegust ja teatud keemiliste elementide suurt kontsentratsiooni, mis hoiaks orgaanilise aine lagundajaid eemale. Kalana lagerstätte on lisaks veel eriline selle poolest, et sealt on pärit maailma vanimad kivistunud vetikate eoslad. Kalana-sarnaseid lagerstätte-sid on teada vaid Põhja-Ameerikast, kus eri liike on seal määratud poole vähem kui Kalanas [5]. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Crinoid. [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Crinoid (10.10
3.5.3. sarvnaha plastiline mõju: mõjub sarvkihti pehmendavalt, 30-40% lahust kasutatakse küüneseene ravis 3.5.4. sügelust vähendav efekt: sügelus väheneb, sest kusiaine seob vett nahas 3.5.5. nahasõbralikkus: kosmeetikas kasutatav kunstlik kusiaine on identne kehast eralduva ainega, allergiad ja talumatus on praktiliselt välistatud 3.5.6. antibakteriaalne mõju: kusiainet sisaldavates preparaatides on konserveerivaid aineid välditud, jalal on bakterite vastane toime ebameeldiva lõhna eemaldamiseks eriti väärtuslik.
On olemas märkmeid mis ulatuvad Antiik-Kreekasse kus Aleksander Suur lasi oliiviõliga immutada silla puidu, roomlased harjasid oma laevakered üle tõrvaga ja ka eestlased tundsid juba muistsel aal kuidas kuuma tõrvaga puiduiga pikendada. Tööstusrevolutsiooni ajal said puidukaitsevahendid nurgakiviks puidutööstuses. Leiutajad ja teadlased nagu Bethell, Boucherie, Burnett ja Kyan tegid ajaloolist arengut puidukaitsevahendites kus kasutati konserveerivaid lahuseid. Kaubanduspoliitika surve algas 19. Sajandi teisel poolel, kus raudtee liiprite kaitseks kasutati kreosoodi. Alates 1940-ndatest aastatest alates on kõige rohkem puidukaitse ajaloo vältel kasutatud vask- kroom-arseenisooladel põhinevat vesialusel puidukaitsevahendit CCA, pentaklorofenooli ja eelmainitud kreosooti. Töödeldud puitu kasutati peamiselt tööstus-, põllumajandus-, ja tarberakendus valdkondades.
annaabi.ee 
