keskselt ning teatud osad jäävad märkamata. „First, the word invention itself, as the exploration of salients, reverse salients; and critical problems shows, can be misleading if it connotes discontinuity. Most modern inventions seem to be a part of continuum. Invention is usually correction of a reverse salient or bringing of a system into line with salient.“ (Hughes 1992, 115) Sõna ’leiutis’ iseeneslikult on eksitav, mida on näidanud tuleviku konseptsioonid ning nende vastuolulised aspektid. Oluline on, et ei aetaks segamini esiletõusvaid ja vastutöötavalt esiletõusvaid aspekte kriitiliste probleemidega. Probleem sõnastatakse esiletõusvate aspektide põhjal ning probleemi täpne määratlemine ise on juba teadlaste/leitutajate jaoks suur samm lahenduse poole. Hughes toob välja rea avastusi aastatest 1880-1910, mis on tulenenud otseselt teise tööstusrevolutsiooni edusammudest ning jagab esiletõusvate, vastuoluliselt esiletõusvate
Hingel pole midagi ühist mateeriaga. Hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. · Antiikkreeka ja rooma filosoofidelt ja arstidelt kogunes väärtuslikke tähelepanekuid psüühika ja aju ning psüühika ja keskkonna seoste ning üksikute psüühiliste nähtuste (assotsiatsioonid, temperament jm) kohta. · Keskaegses teoloogias ja filosoofias arendati välja üksikasjalikud ja intellektuaalselt nõudlikud konseptsioonid vaimuelu nähtuste kohta (nt Aquino Thomas). · Eelnenud perioodide tähelepanekuid arendasid edasi või revideerisid renessansiajastu õpetlased. · Alates 15.sajandist hakkasid filosoofide tööde põhjal kujunema metodoloogilised eeldused psüühika teaduslikuks mõistmiseks: 1. René Descartes kirjeldas interaktiivse dualismi seisukohtadest lähtudes hilisemale psühholoogiale keskseid teadvuse ja refleksi mõisteid. 2
suudaks ta seda kunagi saavutada, sel lihtsalt põhjusele et me pole võimelised end transformeerima teise isiksusse ega tunda eales oma kaaslase kannatust või õnne. Valu mis tuleneb sellest blokaadist, on paljudele piisavalt suur et äärmuslikke meetmeid olukorra muutmiseks kasutusele võtta. Need kõik pole aga ligilähedaseltki piisavad. Inimesed on liiga kinni enese leidmisel, pööramata tähelepanu teistele asjaoludele mis nende elu rahulolevana elada segavad. Need konseptsioonid, mis puudutavad "mina" olemust on tihti valesti mõistetud. Me hoiame liialt kinni asjades, mille olemasolust pole meil tegelikult vähimatki aimu. On vaid see arusaam, et meil on vaja leida universaalne tõde, mis kehtiks üheaegselt kõige kohta. Kuid niisamuti nagu kolmnurga sisenurkade summa pole täpselt 180 kraadi, mainimata fakti et see väljaspool Maad ei kehtigi, pole tõde eal konstantne. Kui meil oleks
Mahler oli juut ning Strauss toetas juute - usun, et see ühedas kuidagi ka nende loomingut. 1. Millised kirjandusteosed on olnud inspiratsiooniks Straussile ja Mahlerile? Vene kirjandus Rückert, Dostojevski, Göte Faust, vaimulikud tekstid. 2. ISELOOMUSTA IMPRESSIONISTLIKKU MUUSIKAT. Sai alguse Prantsusmaalt. Antakse edasi hetke emotsioone harmoonia, mitte meloodia abil. Suurendatud kolmkõla - ülemine noot pool tooni kõrgem. Huvitavad matemaatilised konseptsioonid (jah just nii). Kuna prantslaste käes olid järgmised alad: Alžeeria, pool Araabiast, Laos, Kambodža, Vietnam. Nende maade eksootiline kõla oli inspiratsiooniks ja andis hoogu impressionismi levikule ja tekkele. Inspireeris ka bluusilaad ning kasutati helikobaraid ehk klastreid. 3. Nimeta esimene impressionistlik kunstiteos ja muusika teos. Mis on peamine impressionistliku kunsti ja muusika ühisjoon?
.. enterprise architecture) Customer Processes (... very important in service) Academic BPM Programs and the International BPM Conference Analytics, Big Data and Process Mining Case Management (ehk juhtumikorraldus, mis pärineb sotsiaaltöö valdkonnast) Protsessijuhtimise peamised koolkonnad ja kriitilised toimenäitajad. Toimenäitajad Kriitilisel toimenäitajal põhinevad konseptsioonid Aeg - ajapõhine juhtimine (TBM - time- based management) - tarneahelate juhtimine (SCM - supply-chain management) Kulud - tegevuspõhine juhtimine (ABM - activity-based management) ja tegevuspõhine kuluarvestus (ABC -
äriraamat teistsugustele inimestele alates neist, kes pole oma äri asutamisele mõelnudki, kuni nendeni, kel on edukas ettevõte juba ette näidata (Fried, Hansson: 14). Antud raamatus räägitakse väga paljudel erinevatel teemadel alustades firma asutamisest kuni värbamise, kahjude ennetamise ja organisatsioonikultuurini. Esiteks toovad autorid välja, et nende lähenemise järgi ei saa olla edukas, kui keskenduda nn ,,päriselule", kuna uued ideed, harjumatud lähenemised ja võõrad konseptsioonid jäävad seal alati kaotajaks. Võidab üksnes ammuteatu ja -tuntu, isegi siis, kui see on vigane ja ebatõhus. (ibid.: 18) Ka oma vigadest õppimise kohta on autoritel oma nägemus. Nimelt arvavad nad, et tuleks õppida hoopis oma edusammudest, sest kui miski õnnestub, siis on põhjus täpselt teada ja saab kordaläinut korrata. Vigadest õppimise puhul saate vaid teada, millist viga mitte korrata, kuid siiski ei tea, mida edasi teha.
Vahel demokraatia mõisted erinevad ainult ilmumisel. Erinevad sõnad võivad väljendada sama fundamentaalset ideed. Näiteks ,,liberty", ,,freedom" ja ,,autonomy" on sagedasti kasutatud sünonüümidena. Aga sama sõna võib ka edastada erinevaid ideid näiteks demokraatiat kirjeldates on kasutatud mõisteid nagu legitiivne võim ja identiteet. Töö autorite eesmärk pole leida parimat definitsiooni demokraatia kohta (seoses EL-ga), vaid tuua välja kõige tuntumad konseptsioonid Euroopa Liidu demokraatia kohta. Populaarsed mõisted demokraatia kohta: Input (Sisend) Output (Väljund) Throughput Feedback (läbilaskevõime) (tagasiside) Avatus, püsivus Legitiivsus Esinduslikkus Kodakondsus Pluralistlik Piiratud valitsus Häälteenamus otsuses Tolerantsus konkurents
väiksem ajaline sügavus ning suurem tähtsus on lingvistilistel ja folkloristlikel rekonstuktsioonidel. Allikate vähesuse tõttu on vaja kasutada aga neid allikaid, kus mütoloogiline ainestik esineb vihjeliselt. 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Alepõletajate ja karjakasvatajate usund: loodusjõud, teadjad, ravitsejad, maja- ja paigahaldjad, esivanematega seotud pühamud. Lõunapoolsete viljakasvatajate usund: dualistlikud konseptsioonid, Maaema ja taevajumal, viljahaldjad, külapühamud ja preestrid. 9. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süžeede või motiivide kohta. Bremeni Aadama Hamburgi kiriku piiskopide teod- kirjeldatakse saart Aestland (Eesti?), mille elanikud “ei usu kristlaste jumalat”. Selle asemel “austavad nad draakoneid ja linde, kellele nadohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi.
mitte. Aberysthwyth (Wales) koolkond: Ken Booth, Richard Jones, oluline riigi julgeolek. Pariisi koolkond: Didier Bigo: põhineb paljuski Foucalt maailmanägemusel. Külmsõja järgsed JO probleemid: Vene tuumarelvastus; potensiaalne etniline konflikt; RV organiseeritud kuritegevus; massihävitusrelvade levik; immigratsioon ja põgenikud; sot-majandusliku lõhe suurenemine; terrorism; narkootikumide ja relvade salavedu; riigi infosüsteemide haavatavus. JULGEOLEKU KONSEPTSIOONID: Individuaalne, riiklik, rahvusvaheline JO regionaalsel tasemel; RV JO globaalsel tasemel. * Ühine JO organsieeritud. Kollektiivne JO koos. Ulatuslik JO laildane. Julgeoleku analüüsimine: vaenlase strateegia ja ohu strateegia. Sümmeetriline (otsene ja tavapärane sõjapidamine, võimude tasakaalustamine, sõjas pooled enam-vähem võrdsed, nt. USA ja Hiina/ Venemaa) ja asümmetriline JO oht (selgusetu oht ja tulemused, nt
pigem Itaalia renessansiaegseid valitsejaid. Kant, Fichte 6.loeng püüdlemist loomulikkuse poole oli. Kuid luules mis oli rütmistatud ning riimistatud kunstkõne pidi olema teatud paatosega mis tal ka tänapäevalgi on. Luules tundus see ootamatu kui keegi oleks nt hakanud kasutama nt mingit murrakut vms. Hölderlin on vastand, kuid ta ei ole ainus autor kes teistele romantikutele vastandus. Hölderlin on ka romantik , sest suured konseptsioonid mida me romantismiteoorias näeme on temal samuti olemas. Ükski trend ja vorm ei ole sundiv, vaid tagantjärgi nähtav rühmitus mis igal pool ühesugune ei ole. Hölderlinil on suur individuaalsus. Inimestesuhetes domineerib armastus. Suzette kellega ta kirja teel seotuks ja ka siin valitseb eriline eetika. Romantism on armastus äärmiselt erilisel kohal, ja jaguneb mitmesse suunda. Jenalased suhtuvad armastusse nagu
3) Logistikakeskne 1980-1990 kuidas paremini kiiremini kliendile toimetada kaup. 4) Täieliku integratsiooni periood 2000 - IT tuleb logistikasse Aastal 2003 Ameerika Logistika Juhtimise Keskuse Konverents. Logistika on osa tarneketi tegevusest, mis planeerib, teostab ja kontrollib kaupade, teenuste ja informatsiooni efektiivset liikumist ja ladustamist lähtepunktist tarbimispunkti jõudmisel eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi. Logistika konseptsioonid: Logistika on kaupade tootmise, hankimise ja jaotusega seotud strateegiliselt juhitud materjali, informatsiooni, raha ja teenuste voogude integreeritud protses, mille eesmärgiks on suurendada ettevõtte kasumit ja retaablust õigete strateegiliste valikute kaudu Logistika funktsioonid: Klienditeenindus - ülesanded, mis on keskendunud tarbija vajaduste kindlakstegemisele ja nende vajduste rahuldamisele.
· Pole teaduslikult tõestatavad · Võrreldakse või reastatakse alternatiivsed seisukohad kriteeriumi alusel Muutujad 1. endogeensed, sõltuvad- nähtuste poolt põhjustatud 2. eksogeensed, sõltumatud, autonoomsed. Muutujad- varumuutuja ( kogus teatud ajahetkel ntx kassaseis) Voomuutuja- koguse muutus tetud perioodil näiteks SKP suurus 2006a. Mudel- tegelikkuse lihtsustatud kujutis, millel on säilinud olulised omadused · Mudeli vahendite valimine- definitsioonid, konseptsioonid, määratlused. · Loogiliste järelduste tegemine- Hüpoteesi või prognoosina Hüpotees- tingimuslik väide (on A, on ka B) · Kontrollimine- parim, võrreldes prognoose vaadeldud nähtusega , statistiline protsess Kui vaatlus ei lükka hüpoteese ja prognoose ümber, omandab teooria staatuse Majandusanalüüsi keeled( võimalused) · Verbaalne, selgitatakse suuliselt või kirjalikult sõnade abil. · Graafiline, selgitatakse joonise abil ülevaatlik
Kõne – see, kuidas räägime on individuaalne valik Edward Sapir Inimene elab objektiivses ja sotsiaalses maailmas, aga on mõjutatud ka konkreetsest keelest Me kohaneme reaalsusega kasutades selleks ka keelt Eri ühiskondade maailmad on reaalselt eristatavad ja eraldiseisvad On sama palju maailmu kui on keeli – pole olemas elatud reaalsust, mis saaks keele käest pääseda. Benjamine Lee Whorf Konseptsioonid aeg ja mateeria ei ole universaalsed, vaid sõltuvad keelest, milles nad on formuleeritud Keeled varieeruvad ja koos nendega ka konseptsioonid Kuna me mõtleme konseptsioonide kaudu, mõtlevad eri keeli rääkivad inimesed erinevalt Krüptotüübid – keele varjatud kategooriad: iga keele struktuuris on jooned, millest keele rääkija ei ole enamasti teadlik, ent mis korraldavad keele esindajate mõtlemist. Nt tuleviku vormi puudumine või
· Kuuluvusvajadus vajadus osaleda rühma töös, olla seotud teiste inimestega 9 · Asjatundlikkus tahe oma võimeid arendada ja esilekerkinud takistusi loominguliselt ületades jõuda asjade sisuni / 1, lk 115 / Herzbergi teooria 1960.-1970. aastatel võeti omaks Frederick Herzbergi konseptsioonid. Frederick Herzberg küsitles inimesi kahel juhul: · Kui nad olid õnnelikud ja oma tööga rahul · Kui nad ei olnud tööga rahul Ta selgitas välja rahulolu ja mitterahulolu põhjused ning nende põhjal kujundas kahe faktori teooria. Herzberg jõudis järeldusele, et kõik põhjused saab jagada kahte rühma: · Hügieenifaktorid need, mis mõjutavad tööga rahulolematust · Motivatsioonifaktorid need, mille olemasolu võib tekitada rahulolu / 1, lk 116 /
kaudu sõnum liigub (primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaalsed). Meedia on inimese meelte ehk tunnetusaparaadi pikendus. Meedia pakub inimestele infot sündmustest ja asjadest, millega tal isiklik kontakt puudub. Meedia on teabe paljundaja (multiplikaator) ja selle leviku kiirendaja. Meeida on institutsioon, mis tagab ühiskonna säilimiseks ja arenguks vajaliku infovahetuse. Meedia tekitab avaliku arvamuse (vaata joonis 7) Avalik arvamus Konseptsioonid: · Müstilised · Poliitilised · Funktsionaalsed · Demoskoopilised Poliitiline kultuur Sellega hakati tegelema 1960ndatel. Klassikaline raamat: Gabriel A.Almond ja Sidney Verba 'The Civil culture'. Tähendab kodanike hoiakute kogumit oma maa poliitiliste institutsioonide, isikute ja nende käitumise suhtes. Hoiak tekib kolmel tasandil hinnanguline, afektiivne ja kognitiivne. Isikute hoiakute ja veendumuste aluseks on teadmised. Poliitlise kultuuri tüpoloogia:
Nimekirjas on neid, kes lõpetanud TÜ ja siirdunud teadusesse ja neid, kes õppinud mujal, olles Eestist emigreerunud. Kõiki eestlasi, kes on teinud psühholoogias uurimistööd, pole siin tutvustatud. Siin on need doktorid-professorid, keda ühendab aastatepikkune kuulumine rahvusvahelisse psühholoogiasse, nende kindel panus psühholoogiasse, iseseisvus teadusloomingus, uurimistöös saadud uutel teadusfaktidel põhinevad teoreetilised konseptsioonid, rahvusvaheliselt tähelepanu äratanud tööde mitmekesisus. Siinkohal on kirjeldatud ainult psühholoogide tegevusvaldkonda. Endel tulving Professor mälu: Toronto Ülikooli emeriitprofessor Endel Tulving kuulub 100 maailma tuntuima sotsiaal- ja käitumisteadlase nimekirja. Fotol oma maja tagaaias koos oravakindla linnumajaga. KRISTER KIVI Teenekaim ja kuulsaim eesti soost psühholoog (viidete koguhulk teadusperioodikas,
Jaotas tunnetatava maailma kaheks osaks: fenomenaalne ja nonmenaalne. Kättesaadav ja mittekättesaadav. Fenomenaalne tasand (nähtav osa, mille kohta saab midagi ütelda) inimene ei saa maailmast informatsiooni tajude/meelte kaudu. Algset informatsioone, kõige põhilisemat, mõistus saab seda töödelda. On vaja teatavaid formaalseid konseptsioone, ehk fenomene. Mille abiga saame töödelda informatsiooni on meie mõistuses olemas. Aja ja ruumi mõiste (Kanti fenomenaalsed konseptsioonid). Newton loodusseadused, kogu teadustegevus. Nonmenaalne tasand väljaspool inimliku tunnetust. Ei saa midagi kindlat öelda. Ding an sich (asi iseeneses). Vastandub teadusele. Popmuusika allasurutud. Kirjeldatud kui sellise muusika ajalugu, mis reageerib päris maailmaga. Popkultuuri enesekäsitus seotud revolutsiooni mõistega. Revolutsioon ja mäss. Revolusitsiooniliseks on teinud pöörded/nihked, mis seotud ühiskonnas levinud ideedega, mille tagajärjel
vastutus • Kliiniline paranemine (clinical recovery)- sümptomid, sotsiaalne toimetulek, relapsi ennetus ja riskijuhtimine. • Paranemine ei ole vaid vabanemine probleemidest, vaid teekond tagasi ellu. • Depressiooni seos psühholoogilise heaoluga (r – 0,4-0,55) J. Enneti seitse soovitust ühiskonna raviks: 1. tugev pere 2. rahvuslik usk, 3. üksmeel 4. tarkus on tarviline vara 5. piiri peab tunnetama 6. haiguste ennetamine --- Tervise konseptsioonid (Kasmel & Lipand): • Biomeditsiiniline • Teaduspõhine • Majanduspoliitiline • Kultuuriline • Holistlik - biopsühhosotsiaalne • Tervise mandala • Tervise funktsionaalne kontseptsioon – suutlikkus - indiviidi ja/või kogukonna võimelisus kontrollida oma elukorraldust ja tervisemõjureid, s.t tervis kui igapäevaelu ressurss • Võimestumine - Üksikisiku, grupi ja/või kogukonna suutlikkus korraldada, kontrollida ja juhtida oma elu puudutavaid tegevusi.
kasutada aga neid allikaid, kus mütoloogiline ainestik esineb vihjeliselt. 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Alepõletajate ja karjakasvatajate usund: Põhjapõdrakasvatajad olid paiksed, neil oli ilmajumal, maal, veel ja põllul jms omad jumalad. Alepõletajatel loodusjõud nagu õhk-tuli-maa-vesi, teadjad ravitsejad, maja-paigahaldjad, esivanemtaga seotud pühamud. Lõunapoolsete viljakasvatajate usund: dualistlikud konseptsioonid, Maaema ja taevajumal, viljahaldjad, külapühamud ja preestrid. Artika ja subarktika kütid: looduslähedus, seaduserikkumisel on tagajärg, maailma loomine, oli šamaan ehk ravitseja, kes oli ka kogukonnajuht, kes suhtles vaimolenditega, kelle võimuses oli saagi andmine. Ka loomade isandadkaru hinge lepitamine. 9. Too esile tunnuslikud jooned komi folklooris tuntud müüdile, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad. Maailmaloojaks on veelinnud
Humanistlik psühholoogia (nt. C. Rogers) – rõhutab, et psühholoog ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja. Psühholoogi roll on aidata inimesel realiseerida temas tallel olev arengupotentsiaal. Humanistlikud psühholoogid kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad vestlustele ning vaatlustele. Selle suuna rüpest on välja kasvanud mitmed teraapiad ja nõustamise konseptsioonid. (hea) Teooria Psühholoogiauuringu tsükkel: teooriast lähtuvalt püstitatakse hüpotees uuritava nähtuse mingite omaduste kohta, professionaalsete meetodite abil kogutakse teadusfaktid, mis võimaldavad nende omaduste kohta midagi öeldakontrollitakse, kas faktid on seaduspärased(mittejuhuslikud) ja tulenevad tegelikult meie poolt uuritavastfaktid üldistatakse ja tehakse järeldused teooria paikapidavuse või muutumisvajaduse
Looduse ja luuletaja tundemaailma seos. Tegelikkuses pole see reaalne, sest kurvad sündmused võivad olla kõige ilusama ilmaga. Tal tuleb ka uus armastuse käsitlus. Tema suhtumine armastusse- sellesse tundesse- muutub tõsiseks ja meditatiivseks. Nt luuletus ,,Kohtumine ja lahusolek". Lisaks muutunud antiigi käsitlus. Oluline on toetumine antiigile, kasutab mütoloogilisi kujundeid, kuid need on kooskõlas hilisema romantismiga. Neisse pannakse mingid konseptsioonid, mis pole Kreeka mütoloogias seotud nende kujudega. Nt lõpetamata fragment- draama fragment pealkirjaga ,,Promotheus". Paljud teosed jäävad lõpetamata. 70ndate aastate teine loominguperiood: sellel ajal kirjutab Goethe ohtralt ja mitmetes zanrides, kirjutab palju klassitistlikes zanrites teoseid, nt farsse (vastuoluline tema romantilisele poolele). Siin tekkis ''Fausti'' idee esmakordselt ja kirjutas esimese fragmendi, mis jäi mingis mõttes ka kõlama
Elemendid on määratud tervikuga tervik on primaarne, osad sekundaarsed. 5. Humanistlik psühholoogia. Juhtivad selle suuna esindajad Carl Rogers, Abraham Maslow, Rollo May jt rõhutavad, et psühholoog ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja. Sellepärast kasutavad humanistlikud psühholoogid harva eksperimenti ja toetuvad vestlusele ja vaatlusele. Sellest suunast on välja kasvanud mitmed teraapiad ja inimese psühholoogilise nõustamise konseptsioonid. Humanistlik psühholoogia tähtsustab: · Inimese tundeid, mõtteid, kogemusi, teadvust - mis teeb isiksusest unikaalse · Vajadusi (Maslow vajaduste hierarhia) - inimene areneb madalamate vajaduste rahuldamiselt kõrgemateni · Eesmärke, väärtusi, enesetaju · Enesehinnangut (inimese käitumise oluline mõjutaja) - kujuneb ümbritseva keskkonna mõjul · Inimese arengupotentsiaali realiseerumist Põhiideed:
· Marx pakkus välja uusi tõlgendamisi, filosoofilisi ideid. Esitada kapitali teaduslik analüüs ja kriitika oli tema põhieesmärk. Kapital pakkus kapitalismi teaduslikku analüüsi ja kriitikat, pani aluse sotsialismile, millest sai NL üks juhtideoloogia. · Koos Engelsiga töötasid kapitali teadusliku analüüsi kallal. Kummaltki filosoofilt ei ole ühtki esteetika-alast teost. Teostest on hiljem välja nopitud esteetikaga seotud mõtteavaldusi. · Hegelilt üle võetud konseptsioonid: Marx ja Engels võtsid üle ajaloolise perspektiivi kunstivormidele, millest rääkis ka Hegel. Küsimus kunsti loomise ühiskondlikest tingimustest. Kunstiteos kui idee/ideaali meeleline nähtumus radikaliseerisid seda põhimõtet. · Arendasid neid edasi: nad tähtsustasid kunstiloome ühiskondlikke ja materiaalseid tingimusi (k.a looja päritolu, klassikuuluvust, sotsiaalset suhteid jm.)
Sotsiaalsus: suhete kvaliteet, kultuur. Usaldus, siirus, omakasupüüdmatus, järeleandlikkus, tagasihoidlikkus, osavõtlikkus. Kohusetundlikkus: eesmärgipüsivus, impulsside kontroll. Kompetentsus, korralikkus, kohusetundlikkus, eesmärgipärasus, enesedistsipliin, järelemõtlemine. Avatus: intelligentsus, praktilisus/mittepraktilisus. Fantaasiale, kunstile, tunnetele, teguviisidele, mõtetele, väärtustele. VAIMSE VÕIMEKUSE KONSEPTSIOONID ÜLEVAADE PROBLEEMIDEST KONTSEPTSIOONIDE JA MÕÕTMISE PROBLEEM 1. Psühhomeetria Intelligentsustestid & IQ Valiidsus. IQ testid mõõdavad pigem hetkeseisu, mitte potentsiaali. IQ number kirjeldab võimalikku ülemist piiri. Valiidsus – kas testid mõõdavad tõesti seda mille kohta öeldakse potentsiaal. Kuivõrd hästi see näitab seda mida mõõdab. 2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid. Moodulid.
kooskõla.Looduse ja luuletaja tundemaailma seos. Tegelikkuses pole see reaalne, sest kurvad sündmused võivad olla kõige ilusama ilmaga. Tal tuleb ka uus armastuse käsitlus. Tema suhtumine armastusse- sellesse tundesse- muutub tõsiseks ja meditatiivseks. Nt luuletus ,,Kohtumine ja lahusolek". Lisaks muutunud antiigi käsitlus. Oluline on toetumine antiigile jne.kasutab mütoloogilisi kujundeid, kuid need on kooskõlas hilisema romantismiga. Neisse pannakse mingid konseptsioonid, mis pole Kreeka mütoloogias seotud nende kujudega. Nt lõpetamata fragment- draama fragment pealkirjaga ,,Promotheus". Paljud teosed jäävad lõpetamata. 70ndate aastate teine loominguperiood: sellel ajal kirjutab Goethe ohtralt ja mitmetes zanrides- kirjutab ka palju klassitistlikes zanrides teoseid- farsse jne (see on nö vastuoluline tema romantilisele poolele). Tuleb mainida, et siin tekkis Fausti idee esmakordselt ja kirjutas esimese fragmendi faustist,
Vahel demokraatia mõisted erinevad ainult ilmumisel. Erinevad sõnad võivad väljendada sama fundamentaalset ideed. Näiteks „liberty“, „freedom“ ja „autonomy“ on sagedasti kasutatud sünonüümidena. Aga sama sõna võib ka edastada erinevaid ideid näiteks demokraatiat kirjeldates on kasutatud mõisteid nagu legitiivne võim ja identiteet. Töö autorite eesmärk pole leida parimat definitsiooni demokraatia kohta (seoses EL-ga), vaid tuua välja kõige tuntumad konseptsioonid Euroopa Liidu demokraatia kohta. Populaarsed mõisted demokraatia kohta: Input (Sisend) Output (Väljund) Throughput (läbilaskevõime) Feedback (tagasiside) Avatus, püsivus Legitiivsus Esinduslikkus Kodakondsus