Robert Hook - esimene valgusmikroskoop Karl Ernst von Baer - avastas munaraku Matthias Schleiden ja Theodor Schwann - Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega Rudolf Virchow - rakuteooria põhiseisukoha sõnastaja Prokarüoodid ehk eeltuumsed Eukarüoodid ehk päristuumsed Loomaraku ehitus ja talitus Rakumembraan: ümbritseb rakke andes rakule kuju, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke Difusioon - gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas Tuum: sisaldab ja säilitab pärilikku infot, juhib raku elutegevust ja rakus toimuvaid protsesse Tuumake: ribosoomide moodustumine ja RNA süntees Tsütoplasma: seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö, jääkainete eritumiskoht Tsütoplasmavõrgustik: ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER), toimub rakusisene ainete
objektideks raku ehituse ja talitluse lehel 4. Kloroplastide olulisus: seal toimub fotosüntees, mille käigus toodetakse hapniku. 5. Mitokondri ja kloroplasti võrdlus: kloroplastides toimub fotosüntees, mitokondrid on raku jõujaamad (hingamine raku tasandil); kloroplast taimedel, mitokonder loomadel. Sisaldavad RNA molekule ning toimub valgusüntees. 6. Transpordiviisid: 1) Aktiivne- Madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab ATP-energiat ning transportvalke. 2) Passivne- Molekulid liiguvad kõrgemalt madalamale. Valgulised kandjad, ei vaja lisaenergiat. 7. Histoon on kromosoomi valk, mis kaitseb DNA-d ning aitab kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida.
korrapäratult erinevaid ül täitvad valgu, membraanivalgud. Need asuvad membraani sise vüi välispinnal, kuid võivad ulatuda ka läbi memraani. Liiguvad kiiresti ühest kohast teise.Nad tegutsevad nii ensüümidena, ainete transportijatena ja info vastuvõtjate e retseptoritena. Loomaraku membraani koostisesse kuulub ka kolesterool, ül on molekule omavahel siduda ning regul membraani voolavust erinevate temp tingimustes.Ainete transport läbi rakumembraani: aktiivne trnsp-madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni, vajab ATPenergiat ning trnsprtvalke.passiivne trnsp-valgulised kandjad, lisaenergiat ei vaja. difusioon-gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni.Osmoos-lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentrats. kõrgema suunas kuni
tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Ülesandeks rakusiseste ainete transport. Tsütoskelett - päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi-ja liikumissüsteemiks. Rakumembraan-ümbritseb rakku andes rakule kuju, ühendab rakke kudedeks ja kaitseb rakke. Ainete transport läbi rakumembraani: Aktiivne trans-madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab ATP, energiat ja transpordivalke. Passiivne trans- valgulised kandjas. Lisaenergiat ei vaja. Difusioon-gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni. Osmoos- lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas, kuni tasakaalustumiseni. Rakutuum- tavaliselt asub raku
Taime- ja loomaraku võrdlus SARNASUSED Nii taime- kui loomarakul on rakutuum Tähtsus: · Pärilik informatsioon · Juhib rakutegevust · Reguleerib rakus toimuvaid Protsesse. Mõlemal rakul on olemas ka rakumembraan Ümbritseb rakku andes rakule kuju. Rakumembraan katab rakku, läbi selle toimub aine ja energiavahetus. a)Aktiivne transport madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab ATP-energiat ning transportvalke. b)Passiivne transport Rakud vajavad täiendavat energiat, mis saadakse ATP molekulidest.Lsaenergiat ei vaja. Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum ( ER ) Mööda ER-i toimub rakusisene ainete liikumine. Tsütoplasmavõrgustikul toimub mitmete teiste ainete süntees. Siledapinnaline ER Karedapinnaline ER Mõlemal on olemas
· Epiteelkude rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. 11) Aktiivne ja passiivne transport läbi rakumembraani. Millised ained liiguvad läbi membraani difusiooni ja millised osmoosi teel? · Difusioon gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni. (CO2 ja O2 läbi õhulõhede ja kopsualveoolide). · Osmoos lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. (Vee ja mineraalsoolade imendumine taime juurtesse). 12) Milline ülesanne on transportvalkudel rakumembraanis? Viib aineid raku või organismi ühest otsast teise. 13) Plastiidide üleminek.
· Epiteelkude rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. 11) Aktiivne ja passiivne transport läbi rakumembraani. Millised ained liiguvad läbi membraani difusiooni ja millised osmoosi teel? · Difusioon gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni. (CO2 ja O2 läbi õhulõhede ja kopsualveoolide). · Osmoos lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. (Vee ja mineraalsoolade imendumine taime juurtesse). 12) Milline ülesanne on transportvalkudel rakumembraanis? Viib aineid raku või organismi ühest otsast teise. 13) Plastiidide üleminek.
tasandil Lüsosoom – membraaniga ümbritsetud põiekesed. Toimub rakusisene seedimine, ainete lagundamine Tsenrtosoom - Olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise Tsütoskelett – valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur, annab rakule kuju, seob organellid ühtseks tervikuks 12.Ainete transport läbi rakumembraami: Aktiivne transport – madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab ATP-energiat ning transportvalke. Passiivne transport – valgulised kandjad. Lisaenergiat ei vaja. Aktiivne Passiivne 13.Loomaraku skeem
Elus ja eluta looduse piirimail. Paljunevad ainult elusrakkudes. Suurus 0,01..0,3müümeetrit. Korrapärase kujuga(kera, pulk) 8. Too näiteid RAKKUDE ERINAVAST SUURUSEST rakkude suurused:kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma . Kõige suuremad rakud on lindude munarakud. võõtlihasrakk on kuni 30cm pikkune, kuid väga väikese läbimõõduga 10. Kuidas toimub ainete liikumine läbi RAKUMEMBRAANI: a) AKTIIVSE TRANSPORDI TEEL? Too näide Madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab lisaenergiat ja transportvalke. 11. Mis värvi on, millist ülesannet täidavad ja kus asuvad KROMOPLASTID? Sisaldab kollastest punasteni, meelitavad kohale tolmlejaid, esinevad enamiku taimede kroonlehtedes, küpsetes viljades ning sügisel lehtede rakkudes. 12. Millest koosneb TAIMERAKUKEST ja mis on tema ülesanded? Taimerakukest koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Annavad oma jäikusega taimele tugeva toese
Näited. päristuumsed- loomad, seened, taimed eeltuumsed- bakterid 30. Millised on kõige väiksemad ja millised kõige suuremad rakud? kõige vaiksem on mükoplasma 0,2 mikromeetri suurune kõige suuram on on lindude munarebund linnu muna suurune 31. Loomaraku ehitus ja talitlus: Millistest organellidest koosneb, nende ehitus ja ülesanded rakus? 32. Aktiivne ja passiivne transport läbi rakumembraani. * Aktiivne transport madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab ATP-energiat ning transportvalke. * Passiivne transport valgulised kandjad. Lisaenergiat ei vaja. 33. Taimeraku ehitus ja talitlus. 34. Mille poolest erinevad taime-, looma- ja seenerakk? taimerakk- kloroplestid, vakuoolid, plastiidid, kromoplastid, leukoplastid loomarakk- tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid seenerakk-eeltuumne, heterotroofne, hüüfid,mütseeliks, puuduvad plastiidid 35
Fe- hemoglobiini transport veres. Mg- esineb klorofüllis sama moodi nagu raudon hemoglobiinis, osaleb fotosünteesis. Ca- vere hüübimine, luud. K+ /Na+- närviimpulsid, NaCl. RAKUÕPETUS ehk TSÜTOLOOGIA Rakumembraan koosneb valkudest ja fosfolipiidide kaksikkihist. Membraanil on kolm peamist eesmärki: kaitsta rakku, vahetatda infot ja transpotrida aineid. Transportimise viisid: - Difusioon (gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalamale) - Osmoos (lahusti, peamisel vee, molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgemale) - Passiivne transport (täiendavat energiat ei vaja) - Aktiivne transport (vajab lisaenergita ja transportvalke) Endoplasmaatiline retiilula ehk tsütoplasmavõrgustik jaguneb kaheks: sile tsütoplasmavõrgustikuks ja kare tsütoplasmavõrgustikuks.
3. loomulik konkurents mikroobikoosluste poolt 4. palavik 5. tõvestavate bakterite isolatsioon nt tuberkuloosikolde lunjastumine kopsus 6. väljauhtumine kehast nt kõhulahtisus, süljevool 7. aktiivkaitse antikehad ja õgirakkude näol Membraansüsteem päristuumses rakus Rakumembraan - vedelik-mosaiikne membraanimudel (JOONIS!) Rakumembraani funktsioonid: membraantransport ei vaja energiat nt difusioon-ainete liikumine kõrgemalt konsentratsioonilt madalamale näiteks gaaside difusioon kopsudes või teine näide lõhnade tajumine osmoos-lahuste liikumine lahjemast lahusest kangemasse konsentratsioonide ühtlustumiseni (JOONIS) osmoosil rajaneb veel imamine mullast juurekarvadel, inimestel hõlbustatud difusioon-ainete ülekanne kõrgemalt konsentratsioonist madalemale ilma energiata kandja valkude abil. Nii lähevad organisimi suhkuralkohole, osa ravimeid, osa
hüpo-, hüpertooniline lahus). 3. Endotsütoos suurte polaarsete molekulide transport (vaj energia) fago-, pinotsütoos. (Energia ehk ATP) 4. Ioone läbi ioonkanalite (nt Na+ või Ca2+ kanalite avanemine membraani depolarisatsiooni toimel) 5. Passiivne transport Kui molekulide konsentratsioon ühel pool plasmamembraani on kõrgem, siis liikumine toimub kõrgemalt konsentratsioonilt madalamale. 6. Aktiivne transport pump töötab vastupidiselt difusioonijõududele (K-Na-pump, kotransport, prootonipump) Difusioonil lahustes (ja gaasides) liiguvad aatomid ja molekulid kontsentratsioonide võrdsustumiseni. Ficki difusiooniseadus Mida suurem on pindala, mida suurem on diffusiooni konstant, mida suurem on konsentratsioonide erinevus ühel ja teiselpool membraani, aga mida väiksem on koe paksus, seda suurem hulk ainet läbib antud membraani.
Hoiab ära ülekuumenimse, kindlustab ringelundkondade töö 3. RAKK Rakuosa Ehitus Ülesanded Loomarakk Kaks kihti fosfolipiide + Annab kuju ja kaitseb valgud +kolesterool ja oligo Ainete transport sahhariidid a)aktiivne- madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas.(aminohapete ja osade ravimite trasnsport) b)passiivne- pole vaja täiendavat energiat Difusioon- gaasiliste
3.20) * läbi membraani liiguvad nii anorgaanilised kui orgaanilised ained. AINETE LIIKUMINE / passiivne aktiivne (vajab lisa energiat) / (valgud, polüsahhariidid, nukl. difusioon osmoos happed) (vesi, O2, CO2) Osmoos lahusti molekulide difusioon läbi poolläbi- laskva membraani lahustunud ainete madalamalt konsentratsioonilt kõrgema konsentratsiooni poole. Transportvalgud · Asuvad membraanis. · Nende kaudu toimub nii aktiivne kui passiivne transport. · Juhivad läbi membraani kindlaid ühendeid. Retseptorvalgud osalevad info vahetuses väliskesk konnaga.Vallandavad vastuseks rakusisesed reaktsioonid. Fagotsütoos - suurte aineosakeste ja makromolekulide viimine rakku: · Membraan sopistub koos suure molekuliga sisse.
annaabi.ee 
