Cd ja Hg konsentratsioonid tuhas Cd ja Hg sisaldus tuhas Koht Tuhakogus % Cd g/t Hg g/t Aastane tuhakogus Cd kg (t) Tuhavoog nr 1 39,3 3,4 0,153 353700 1202,6 Tuhavoog nr 2 3,1 3,44 0,158 27900 96,0 Tuhavoog nr 3 4,7 0,9 0,479 42300 38,1 Tuhavoog nr 4 32,2 2 0,512 289800 579,6 Tuhavoog nr 5 4,4 0,77 0,347 39600 30,5 Tuhavoog nr 6 11 0,81 0,334 99000 80,2 Tuhavoog nr 7 ...
) küllastatud lahusesse. Mõõdetakse elemendi elektrom arvutatakse vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis. Teooria. Minu konsentratsioonielement: Sg / AgBr / KBr // KNO3 // AgNO3 /Ag Töövahendid. galvaanielement, voltmeeter Töö käik. Valmistasn galvaanielemendi. Mõõtsin elektromotoorjõudu. t, mille üks elektrood on asetatud vähelahustuva se elemendi elektromotoorjõud ja selle põhjal . Uuritav galvaanielement: Ag / AgBr / KBr // KNO3 // AgNO3 / Ag Konsentratsioonid: m1-= Aktiivsustegurid: γ1= a1-= Aktiivsused: a2= Mõõdetud: E= E põhjal arvutatud: a1= Lahustuvuskorrutis: L= Teoreetiline lahustuvuskorrutis: Lteor= gBr / KBr // KNO3 // AgNO3 / Ag 0.1 m2= 0.005 ^ ̂66 0
· Difusioon on ainete iseeneslik segunemine. Aine liigub sealt kus teda on palju, sinna kus teda on vähem. · Membraan on permeaabel (vett läbilaskev) ainult vee-, mitte aga glükoosi molekulidele. See lahus, mis omab kõrgemat glükoosi kontsentratsiooni, on hüpertooniline. Lahus, mis on aga madalama glükoosi kontsentratsiooniga on hüpotooniline. Vesi hakkab liikuma läbi membraani selles suunas, kus on hüpertooniline lahus. Liikumine toimub seni, kuni konsentratsioonid on võrdsed. · Mõned osakesed läbivad rakumemberaani fagotsütooniliselt. See väljendub selles, et kui aineosake jõuab rakumembraanile sopistub see sisse ja aine liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Lisanduvad põiekesse ensüümid, mis lagundavad fagotsüteeritud ained. · Sarnase ehitusega membraanid moodustavad raku sees organelle.
Ensüümid 1.on biokatalüsaatorid -reaktsiooni kiirendajad elusas organismis (2100-2150 erinevat ensüümi organismis) 4% org 2.koostis: kõik ensüümid on valgud 1)lihtvalgud e lihtensüümid *aminohappejäägid 2)liitvalgud e liitensüümid *aminohappejäägid+muu aine (nt vitamiin) 3.toime: Organismis on temperatuurid madalad, konsentratsioonid tühised, aga reaktsioonid toimuvad suure kiirusega. *subtraat on aine, mida ensüüm mõjutab. Ensüüm kui valgu molekul on hiigelsuur võrreldes subtraadi molekuliga, seetõttu on ensüümist aktiivne ainult üks osa, aktiivtsenter, mille suurus on võrreldav subtraadi molekuli suursuega. Ens aktiivtsentri ja subtraadi vahel on struktuuri sobivus. 4.haigused: *piimasuhkru talumatus(laktoos) *pigmentatsioonihäired *verehüübimatus vitamiinid: 1.mõiste
Aeroobid o Vajavad eluks O-te Orgaanilise või anorgaanilise aine oksüdatsiooniks (hapnik kui terminaalne elektronaktseptor) Hapnik lülitub oksüdatsioonil substraati o Et aeroobe laboris kasvatada tuleb neid aereerida (loksutada, läbi puhumine steriilse õhuga jne) o Mikroaerofiilid aeroroobid aga kõrged O konsentratsioonid on toksilised Fakultatiivsed anaeroobid o Saavad energiat hapnikuseoselisest metabolismist o Taluvad hästi hapnikku o Hapniku puudumisel võivad ümber lülituda kääritamisele või anaeroobsele hingamisele o Reeglina kasvavad hapniku juuresolekul kiiremini Anaeroobid o Saavad energiat kas anaeroobsest hingamisest või kääritamisest
· Kõikidesse kolbidesse lisada indikaatorina kolm tilka mureksiidi vesilahust, mis annab kolvis olevale lahusele violetse tooni. · Viiakse läbi lahuste tiitrimine 0.02M CuSO4-ga kolbi vaikselt loksutades. Tiitrimise tulemused · Null lahus 2ml 0,02M CuSO4 1,8mg/ml · 10 min lahus 6,9ml 0,02M CuSO4 6,1mg/ml · 20 min lahus 9,8ml 0,02M CuSO4 9,8mg/ml Graafiku abilga leidsin neile mahutdele vastavad konsentratsioonid Invertaasi aktiivsuse arvutamine A=[(C2 C1) · V1 · 103 · L] / [T · 180 · V3 · V4] A10=[(6,1 - 1,8) · 25,5 · 103 · 20] / [600 · 180 · 0,5 · 0,5] = 81,22 A20=[(9,8 - 1,8) · 25,5 · 103 · 20] / [1200 · 180 · 0,5 · 0,5] = 75,55 · Arvutan erinevuse: (81,22 / 75,55) 1 · 100% = 7,5% Analüüs 7,5%-line erinevus tuli tõenäoliselt sisse tiitrimisel, sest aega mõõtsin praktiliselt sekundi-.kahe täpsusega, kui
ks AgCl lahustuvuskorrutise määramiseks kontsentratsioonielement. Elemendi ud kontsentratsiooniga AgNO3 lahus, teise - da järgnevalt küllastatakse AgCl-ga (AgBr, AgI-ga). intensiivsel segamisel mõni tilk 0,1 n AgNO3 kohal on küllastatud AgCl-ga Vahelahusena oolasillad (KNO3-ga), hoolikalt puhastatud ud. Katsetulemustest arvutatakse vähelahustuva andmetega. Arvutustes vajalikud Cl- ja Ag+ - Uuritav galvaanielement: Ag/AgI/KI//KNO3//AgNO3/Ag Konsentratsioonid: 𝑚_2=0.005𝑀 𝑚_(𝐼−) = 0.1M Aktiivsustegurid: 𝛾_(𝐼−) = 0,778 𝛾_2 = 0,925 Aktiivsused: 𝑎_(𝐼−)= 𝑚_(𝐼−) * 𝛾_(𝐼−) = 0,0778 𝑎_2 " = " 𝑚_2 " ∗ " 𝛾_2 " = 0,004625" Mõõdetud: 𝐹=𝑁_𝐴∗𝑒=6,02∗
Kuna esimesel filtrimisel ei saanud päris läbipaistvat lahust siis filtrisin kaks korda. · Spektrofotomeertil määrasin proovide optilised tihedused lainepikkusel 280nm, kasutades 1cm läbimõõduga kvartsküvette. Optilised tihedused · Null lahus 0,190 0,03mg/ml · 5 min lahus 0,312 0,049mg/ml · 10 min lahus 0,438 0,07mg/ml · 15 min lahus 0,583 0,092mg/ml Graafiku abiga leidsin neile tiheduse väärtustele vastavad konsentratsioonid Proteaasi aktiivsuse arvutamine A = [CTyr · 103 · V1 · V2 · 2] / [t · 181 · V3 · g] CTyr = [C1 C0 + C2 C1 + C3 C2 ] / 3 CTyr = [0,049 0,030 + 0,070 0,049 + 0,092 0,070] / 3 = 0,02mg/ml A = [0,02 · 103 · 5 · 26 · 2] / [300 · 181 · 0,0076 · 1] = 12,6kat/g Analüüs Kuna kõik punktid asuvad peaaegu ühel joonel siis võib lugeda katse edukaks. Vähest kõikumist võis tuleneda aja ebatäpsest fikseerimisest
2) Kontroll-lahuse tiitrimiseks pipeteerida 10 cm3 kontroll-lahust kolbi, lisada 2 tilka indikaatorit mp (metüülpunast). Tiitrida HCl lahusega kuni kolvis olevkollane lahus (NaOH + indikaator)muutub punaseks. Korrata katset kolmkorda. Saadud tulemustest leida aritmeetiline keskmine. Katseandmed Lahuse neutraliseerimiseks kulunud NaOH ruumalad kolmel katsel: Igas katses kasutatud happe ruumala: Kasutatud ainete antud konsentratsioonid: HCl ruumalad, mis kulusid kontrolllahuse+indikaatori värvi muutmiseks kolmel katsel: Igas katses kasutatud kontrolllahuse ruumala: Antud kontrolllahuse molaarne kontsentratsioon: Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsioonigaNaOH lahusega toimub reaktsioon: Katse A osa arvutused: Leian happe neutraliseerimiseks kulunud NaOH ruumala aritmeetilise keskmise: 1) Arvutan tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahu järgi HCl lahuse molaarne
3 9 ml 0,038 91,7 0,730 18,4 0,009 Cr 1 1.5 ml 0,033 92,7 0,004 99,1 0 0,03 2 3,0 ml 0,063 86,6 0,008 98,1 121,74 15,50 0,06 3 4,0 ml 0,076 83,9 0,009 98 0,08 Uuritav 0,103 78,9 0,099 79,7 lahus Arvutused: · Standardlahuste kontsentratsioonid: 1. Mn konsentratsioonid: Mn kont. kolvis= Mn kont. kolvis= Mn kont. kolvis= 2. Cr kontsentratsioonid: Cr kont. kolvis= Cr kont. kolvis= Cr kont. kolvis= · Neelduvustegurid: 1. Mn lahused: 1(430)= 2(430)= 3(430)= kesk(430)= 1(550)= 2(550)= 3(550)= kesk(550) = 2. Cr lahused: 1(430)=
Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Neutraalsete soolade kõrged kontsentratsioonid põhjustavad valkude denaturatsiooni ja lahusest väljasadenemist. Globuliinid sadenevad poolküllastunud lahuses, albumiinid küllastunud lahuses. Töö käik Valasin katseklaasi 1ml munavalgu lahust, lisasin 1ml küllastunud (NH4)2SO4 lahust ning jätsin 5 min seisma. Eraldus globuliinide sade, sest nautraalsete soolade kõrged konsentratsioonid põhjustavad valkude väljasadestumist ning globuliinid sadestuvad poolküllastunud lahuses, sademe eraldasin filtrimisel. Seejärel lisasin (NH4)2SO4 lahust küllastumiseni, mille tulemusel moodustus valge sade. Selles sademes olid albumiinid, kuna nemad sadestuvad küllastnund lahuses. Katse tõestas, et neutraalsete soolade kõrged konsentratsioonid põhjustavad valkude väljasadestumist. Globuliinid sadestuvad soola poolküllastunud lahuses ja albumiinid soola küllastunud lahuses.
Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks Glükoosi konsentratsiooni kindlakstegemiseks tuleb koostada kaliibrimisgraafik, mis ühendab endas glükoosi kontsentratsiooni lahuse absorptsiooniga (A) e optilise tihedusega (D) lainepikkusel =410 nm. X-teljel on glükoosi konsetratsioon, y-teljel absorptsiooni väärtus. Glükoosilahuste valmistamisel lähtutakse glükoosi standardlahusest, milles on glükoosi 1,0 mg/ml. Lahjenduste konsentratsioonid: 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Kasutasin sammsammult lahjendamist. Selleks valmistatakse esmalt standardlahusest kindel maht (meie näites 10 ml) glükoosilahust kontsentratsiooniga 0,25 mg/ml, mida seejärel lahjendaks 2 korda ning saadud teist lahjendust omakorda 2 korda. Iga lahust tuleb peale vee lisamist hoolega loksutada. Värvusreaktsiooni läbiviimine Reaktsioon viiakse läbi toatemperatuuril. Selleks nummerdatakse 6 kuiva ja puhast katseklaasi
Töö käik: Kahte TAP pesasse möödeti 4 tilka 0,1 M Plii(II)nitraadi lahust. Ühte
pessa lisati 4 tilka 1M naatriumkloriidi lahust ja teise 1 tilk 1M naatriumkloriidi
lahust ning 3 tilka destilleeritud vett. Kummas pesas tekib sade?
Andmed:
1. Tekkis märgatav sade
2. Tekkis väike kogus sadet
Arvutused:
Ks- ioonide konsentratsioon lahustes Kui Pb (NO 3)2 > Ks siis sade, kui Pb(NO3)2
tilka indikaatorit mp (metüülpunast). Tiitrida HCl lahusega kuni kolvis olevkollane lahus (NaOH + indikaator)muutub punaseks. Korrata katset kolmkorda. Saadud tulemustest leida aritmeetiline keskmine. Katseandmed Lahuse neutraliseerimiseks kulunud NaOH ruumalad kolmel katsel: V NaOH 1=10,7 cm3 V NaOH 2=10,7 cm3 V NaOH 3 =10,8 cm3 Igas katses kasutatud happe ruumala: V HCl =10 cm3=0,01 dm 3 Kasutatud ainete antud konsentratsioonid: C M , Hcl ≈ 0,1 M C M , NaOH =0,1002 M HCl ruumalad, mis kulusid kontrolllahuse+indikaatori värvi muutmiseks kolmel katsel: 3 V HCl 1=9,3 cm 3 V HCl 2=9,35 cm 3 V HCl 3=9,35 cm Igas katses kasutatud kontrolllahuse ruumala: V klahus =10 cm3 =0,01 dm3 Antud kontrolllahuse molaarne kontsentratsioon: C M ,klahus ,tegelik =0,1031 M Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
ADP+PATP 30KJ Erinevus ATP ja nukleotiidi vahel: ATP-l on kolm fosfaatrühma, nukleotiidis üks fosfaatrühm 13. Ensüüm Mõiste: biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Liigid: lihtensüüm (aminohappejäägid) ja liitensüüm (aminohappejäägid + muu aine (vitamiin)) 2100-2150 erinevat ensüümi ja moodustava 3-4%valkudest Koostis: Toime organismis: organismis on madal temperatuur, ainete konsentratsioonid tühised, kuid reaktsioonid toimuvad kiiresti tänu ensüümidele 14. Hormoonid Mõiste: bioaktiivsed ühendid, mida sisenõrenäärmed sünteesivad kesknärvisüsteemi kontrolli all ja reguleerivad ainevahetust Liigid: Valgud ; lipiidid (steroidid) Tuntumad hormoonid ja toime organismile: NÄÄRE HORMOON(ID) TOIME/HÄIRE
Sissejuhatus Keemiline tasakaal - ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Pöörduv reaktsioon: Tasakaalukonstant : [A]...[D] ainete A...D konsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm3 a,b,c,ja d koefitsiendid reaktsioonivõrrandist. Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide korral avaldatakse tasakaalukonstant tavaliselt osarõhkude kaudu (tähis Kp): pA...pD gaasiliste ainete A...D osarõhud atm. Kehtib seos: R universaalne gaasikonstant J mol1K1 T absoluutne temperatuur K n gaasiliste ühendite moolide arvu muutus reaktsiooni Mida suurem on Kc või Kp, seda enam on tasakaalusegus saadusi, st reaktsiooni tasakaal on
Okaspuuliikide seisund oli püsinud ikka stabiilsel rahuldaval tasemel, ning lehtpuuliikidest oli paranenud arukaskede seisund. Sademete hulk oli madalam, kui aastal 2012 ning sademe vee pH oli 5-6. Mullavee pH oli suhteliselt stabiilne kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Lisaks määrati seire käigus O3, NO2, NH3 ja SO2 sisaldused välisõhus, millest selgus, et lämmastikdioksiidi (NO2) ja vääveldioksiidi (SO2) 10 konsentratsioonid välisõhus on suuremad talvekuudel, ammoniaagi (NH3) tase muutub aasta jooksul vähem. Osoonitase on kõrgem mõõtmisperioodi alguses – aprill, mai algus, ning langeb alates mai II poolest (Metsaseire, 2013). Trendidena võib eelnevate seirete tulemustena välja tuua okaspuuliikide stabiilse rahuldava seisu ning lehtpuuliikide stabiilse hea seisundi. Veel võib trendidena välja tuua sademete vee pH 5-6 ning mulla vee pH stabiilsuse vegetatsiooniperioodi jooksul.
reaktsiooni käigus lagundatakse ATP molekul ning vabanev energia kasutatkse käsiloleva reaktsiooni käimalükkamiseks organismid muudavad ADP uuesti ATPks, kasutades toidust saadavat keemilist energiat --toimub rakuhingamise käigus taimed (jt fotos. organismid) salvestavad ATPsse energia, mille nad saavad päikesevalgusest--fotosünteesi käigus ATPd toodetkase mitokondrite membraanis paikneva ens üümi ATPsüntaasi abil= et konsentratsioonid võrdsustada, tahavad vesinikioonid liikuda kõrgemate konstentratsiooniga poolelt madalama konsentratsiooniga pooelele= läbi membraani saavad nad liikuda aga vaid kanalite kaudu= ATPsünttas on üheks selliseks kanaliks, mis nende (vesinikioonide) liikumist ära kasutab = kui vesinikioon liigub ATPsünttasi abil läbi rakumembraani, lükkab ta ensüümi "mootori" tööle ning saadud energia abil liidab esnüüm ADP ja fosfaatrühma FOTOSÜNTEES
kulgevad vastassuundades ühesuguse kiirusega. Pöörduv reaktsioon: v1 aA+ bB cC+ dD → ← v2 pärisuunaline reaktsiooni kiirus - v1 vastassuunaline reaktsiooni kiirus - v2 (tasakaaluolekus v1 = v2) Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc): KC C D c d A a B b [A]...[D] – ainete A...D konsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm3 a,b,c ja d – koefitsiendid reaktsioonivõrrandist. Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist. Mida suurem on Kc, seda enam on tasakaalusegus saadusi, st reaktsiooni tasakaal on nihutatud paremale saaduste tekke suunas. Le Chatelier´i printsiip Kuna tasakaalusegus võib olla nii lähteaineid kui saadusi, siis kuidas saavutada just saaduste
lämmastikuühenditest. Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati mõni tilk CCl3COOH lahust, loksutatakse. Tulemus: Moodustus valge sade . 4 Järeldus: Toimus valgu väljasadenemine munavalgu lahusest TKÄ abil, seega valgu molekulmass on üle 10000 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Neutraalsete soolade kõrged konsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denaturatsiooni, millega kaasneb väljasadestamine lahusest – seda nimetatakse väljasoolastamiseks. Globuiinid sadestuvad välja (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinid aga soola küllastunud lahuses. Töö käik: 2 ml munavalgu lahusele lisati sama palju (NH 4)2SO4 küllastunud lahust ning jäeti see 5 min seisma. Tekkinud sade eraldati filtrimisega. Filtraadile lisati vähehaaval kristalset (NH4)2SO4, kuni soola kristallid enam ei lahustunud.
Trikloroäädikhape (TKÄ) on levinud valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent. TKÄ ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10 000. Töö käik: valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, lisasin paar tilka CCI 3COOH lahust. Loksutasin ning tekkis hägu. Järeldus: kuna tekkis hägu, siis oli munavalgu lahuse molekulmass oli üle 10 000. 6. Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Neutraalsete soolade [(NH4)2SO4, MgSO4, NaCl jt] kõrged konsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denaturatsiooni ja nende väljasadestumine lahusest, mida nimetatakse väljasoolastamiseks. Sadestumist mõjutavad hüdrofiilsus/hüdrofoobsus, laeng, molekulmass jt omadused. Globuliinid sadestuvad (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinid küllastunud lahuses. Töö käik: lisasin 2 ml munavalgu lahusele võrdse mahu (NH4)2SO4 küllastunud lahust, loksutasin, jätsin viieks minutiks seisma. Eraldasin tekkinud globuliinide sademe filtrimise teel
Alandades võib õhus olev vee aurküllastuda ja sadeneda toote pinnale-mik.kasv. Lahustunud ainete konsent: Rakusisesne osmootne rõhk-toiduainete riknemist põhj,bakterid 5-15 atm, mullabakteritel 50-80 atm.Aspergilluse perel kuni 200 atm.Kõrgem kui toitekeskkonnal. Plasmoptüüs-raku seina purunemine vee tõttu tsütoplasmas, rakk hukkub. Plasmolüüs-raku dehüdratiseerimine, ei saa piisavalt toitaineid. Üks elab kaua, teised hukkuvad.kutsuvad esile kõrged NaCl konsentratsioonid. Taluv NaCl sisaldus 0,5-2,0 %, 7- 10%peatub täielikult. Elavad suhteliselt madalal osmootsel rõhul-osmotolerantsed hallitused, pärmid. Norm.elavad kõgel osmo.rõhul-10-13% NaCl-halofiilsed. 2. Keskkonna füüsikalised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust Keskkonna temp.: Psührofiilsed-madal temperatuur min(-10-0), opt(10,15 c), Max(45-50 c). Mesofiilsed- 18-45 c., mõned termoresidentsed. Psührotroofid-arenevad 0 kraadi juures, külmaresidentsed
· Süsteem liigub tasakaalu saavutamiseni (vaba energia lõppemiseni) · Lahustunud osakesed liiguvad (teevad tööd) madalama kontsentratsiooni suunas · Näiteks: toitainete imendumine seedetraktist vereringesse (veres toitaineid vähem); hapniku liikumine õhust verre ja CO2 liikumine verest õhku Osmoos · Lahustunud osakesed ei saa liikuda läbi membraani · Lahusti saba liikuda · Kuna lahustunud ainete konsentratsioonid pole võrdsed on süsteem tasakaalust väljas sisaldab vaba energiat · Lahusti liigub läbi membraani, et tasakaalustada kontsentratsioonid (langetab vaba energiat ja suurendab entroopiat). · Lahusti liigub kuni tasakaaluseisundini, aga see ei pea olema kontsentratsioon vaid võib olla hoopiski gravitatsioon, mis tõmbab lahustit tagasi. · Näiteks: vee liikumine soolestikust vereringesse ja sealt koevedelikku ning
Seda protsessi põhjustavad teatud bakterid. Ammooniumi, nitriti ja nitraadi faaside mõõtmine aitab teha järeldusi akvaariumisüsteemi tööst. Tavaliselt ei tohi ammooniumi ja nitriti konsentratsioon tõusta üle 0,2 mg/l. Kui nende konsentratsioon ületab selle piiri, häiritakse sellega bakterite tasakaalu. Nii ammoonium kui ka nitrit on kaladele väga mürgine; sõltuvalt nende tundlikkusest võivad konsentratsioonid vahemikus 0,5 kuni 1mg/l olla surmavad. Reeglina on noored ja merevee kalad vastuvõtlikumad kui täiskasvanud kalad. Abinõud Lühiajaline abinõu: Vahetage pool akvaariumiveest. Pikaajaline abinõu: Kasutage sobivat bioloogilist filtrit. Vähendage sööta, vajadusel ka kalade arvu. Kui pH- tase on magevees 7 7,5, väetage CO2 ga JBL PROFLORA süsteemi abil, et pH- taset vähendada. 11
Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageerivate ioonid, mis moodustavad difusse läbi Difusne kiht on graanulaga elektrostaatiliste jõududega. Iga ioon püüab end ümbritseda ainete konsentratsioonide vähenemise või suurenemise kaudu. Kui nõrgalt seotud, kokku graanula koos difiisse kihiga moodustab maksimaalselt võimaliku arvu vastasnimeliste ioonidega. Neil on reageerivate ainete konsentratsioonid aja momendil tl ja t2 on cl ja c2, mitselli, mis on neutraalne. suur kõvadus ja kõrge sulamis temperatuur. siis keskmine kiirus sellel ajavahemikul on konsentratsioonide vahe jagatud Elektrivälja toimel liiguvad laenguga osakesed vastasmärgiga aegade vahega. Keskkiirus: V = (c2 - cl )/ (t2 tl ) = c / t elektroni suunas
maapinnalt ja ka atmosfäärist kaasahaaratud saasteaineid. Veekogudesse toodud biogeensed ained toovad kaasa vetikate ülemäärase kasvu. · Eutrofeerumine- toitanete üleküllus veekogus, mis sageli põhjustab vee kvaliteedi halvenemist. · Veest võib leida- polaarsed vee molekulid. Palju hüdroksooniumioone, mis muudavad looduslikud veekogud happelisemaks. Vees on ka gaase. Vees on alati mitmeid metalliioone Fe 2+, Fe 3+, Ca 2+, Mg 2+( kui nende ioonide konsentratsioonid on normaalse, siis nad on loomulikud vee komponendid.). · Ohtlikud ained vees- raskemetallid; muud anorgaanilised ühendid (fluoriidid, arseen, boor); aromaatsed süsivesikud (benseen, fenoolid, ksüleenid); polütsüklilised aromaatsed süsivesikud ( krüseen, naftaleen); amiinid; pestitsiidid(2,4-D; aldriin). Püsivad orgaanilised saatseained keskkonnas. Bioakumulatsioon · Mürk- aine, mis organismi sattudes põhjustab juba suhteliselt väikestes annustes
suunas. Seda lõikumist nim. elektroforeesiks. ühinevad ja eralduvad: H+ +e = Hads ; 2Hads Reakts-s osaleva aine lis-l tasakaalus olevale süst-le või eemaldamisel sellest, Elektrolüüdi lis-ga saab esile kuts seda, et difuusse kihi ioonid = H2 anoodil loovutab nihk tasakaal, nii et konstant säil-b oma väärtuse, kuigi konsentratsioonid lähevad adsorbsesse kihti ja graanula laeng muutub (võib muut 0ks). Cl - e = 2Clads 2Clads =Cl2 muutuvad. Selle järgi sõnastas prantsuse teadlane Le Chatelier' Sel juhul saabb isoelektriline olek ja osakeste koagulatsioon. Sellisel Vee mokd võtavad samuti elektrolüüsist liikuv a tasakaalu printsiibi : teel saavut-se osakeste liitum e
või vähemal määral mikroobe ja on võimalik koguni patogeensete vormide olemasolu. Kuivtoodetes mikroobid ei paljune, kuid võivad säilida eluvõimelistena pikka aega. Nt stafülokokid, mikrokokid, piimhappebakterid ja teised võivad säilida eluvõimelistena nädalaid ja kuid. Paljud pärmseened, eriti aga hallitusseente ja bakterite spoorid, taluvad kuivust hästi ja võivad säiluda eluvõimelistena kümneid aastaid. Lahustunud ainete konsentratsioonid: Elu keskkonnas puutuvad mikroobid kokku lahustunud ainete erinevate konsentratsioonidega. See on erineva osmootse rõhuga. Rakusisene osmootne rõhk erinevatel mikroobidel kõigub suurtes piirides. Paljude toiduainete riknemist põhjustavatel bakteritel on see 5-15 atmosfääri. Paljudel mulla bakteritel 50-80 atmosfääri ja aspergilliuse perekonna liikidel võib see ulatuda koguni 200 atmosfäärini.
Arvutame kui suur on Pb2+-ja Cl--inoodine
konsentratsioon lahustes enne ja pärast naatriumkloriidi lisamist, arvestades
lahjendamist reaktiivide segamisel, ning leiame ioonide konsentratsioonide korrutised
vastavalt lahustuvuskorrutise avaldise paremale poolele:
Arvutused
Ks- ioonide konsentratsioon lahustes Kui Pb (NO3)2 > Ks siis sade, kui Pb(NO3)2
5) Suure soojusmahtuvusega – aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Vesi lahustina Vesi on polaarne lahusti. Vesi on lahusti ka endale, sest vees osa H2O molekule lõhutakse ja tekivad H+ ja OH- aatomid. Lahusti – keskkond, kus midagi lahustuma hakkab. Diffusioon – lahustunud osakeste liikumine madalama kontsentratsiooni suunas. Osmoos – kui lahustunud osake ei saa liikuda läbi membraani, liigub lahus selleks, et ainete konsentratsioonid võrdsed oleks Osmolaarsus – lahustunud osakeste arv lahustis. Reguleerib lahusti liikumist rakkudest piiritletud ruumis. Hüdrofoobne – vett hülgav. Rasv, sest ta on neutraalne. Rasv tõrjutakse äärtesse või surutakse kokku. Hüdrofiilne – kõik osakesed, millel on mingit sorti laeng. Vesi tõmbab osakesed laiali ja tekib fibrillaarne molekul. - Rasvhapete hüdrofoobsed lõigud (sabad) moodustavad kogumeid, et veega mitte kokku
Vee vajadus erinevatel mikroobidel kõigub suurtes piirides. Kasvuks vajalikku minimaalse vee vajaduse järgi võib mikroobe jaotada järgnevalt: a) Hüdrofüüdid – vajavad palju vett b) Mesofüüdid – keskpärase vee vajadusega c) Kserofüüdid – taluvad ka hästi kuivust. Paljud pärmseened, eriti aga hallitusseente ja bakterite spoorid, taluvad kuivust hästi ja võivad säiluda eluvõimelistena kümneid aastaid. Kõrged keedusoola, NaCl, konsentratsioonid mitte ei kutsu esile rakkude plasmolüüsi, vaid mõjuvad negatiivselt ka rakusisestele biokeemilistele protsessidele ja raku membraani funktsioonidele. Häirub hingamine ja alaneb proteolüütiline aktiivsus. Roiskbakteritel paljunemine väheneb 3-4% juures ja peatub täielikult 7-10% konsentratsiooni juures. 17. Keemiliste välistegurite mõju mikroorganismide elutegevusele. Keskonna reaktsioon pH- iga mikroobi liik elab teatud pH piirides. Paljudele hallitus- ja pärmseentele
Kuivtooted sisaldavad siiski suuremal või vähemal määral mikroobe ja on võimalik koguni patogeensete vormide olemasolu. Kuivtoodetes mikroobid ei paljune, kuid võivad säilida eluvõimelistena pikka aega. Nt stafülokokid, mikrokokid, piimhappebakterid ja teised võivad säilida eluvõimelistena nädalaid ja kuid. Paljud pärmseened, eriti aga hallitusseente ja bakterite spoorid, taluvad kuivust hästi ja võivad säiluda eluvõimelistena kümneid aastaid. Lahustunud ainete konsentratsioonid: Elu keskkonnas puutuvad mikroobid kokku lahustunud ainete erinevate konsentratsioonidega. See on erineva osmootse rõhuga. Rakusisene osmootne rõhk erinevatel mikroobidel kõigub suurtes piirides. Paljude toiduainete riknemist põhjustavatel bakteritel on see 5-15 atmosfääri. Paljudel mulla bakteritel 50-80 atmosfääri ja aspergilliuse perekonna liikidel võib see ulatuda koguni 200 atmosfäärini. Harilikult on rakusisene osmootne rõhk kõrgem kui toite keskkonnas.
Kuivtooted sisaldavad siiski suuremal või vähemal määral mikroobe ja on võimalik koguni patogeensete vormide olemasolu. Kuivtoodetes mikroobid ei paljune, kuid võivad säilida eluvõimelistena pikka aega. Nt stafülokokid, mikrokokid, piimhappebakterid ja teised võivad säilida eluvõimelistena nädalaid ja kuid. Paljud pärmseened, eriti aga hallitusseente ja bakterite spoorid, taluvad kuivust hästi ja võivad säiluda eluvõimelistena kümneid aastaid. Lahustunud ainete konsentratsioonid: Elu keskkonnas puutuvad mikroobid kokku lahustunud ainete erinevate konsentratsioonidega. See on erineva osmootse rõhuga. Rakusisene osmootne rõhk erinevatel mikroobidel kõigub suurtes piirides. Paljude toiduainete riknemist põhjustavatel bakteritel on see 5-15 atmosfääri. Paljudel mulla bakteritel 50-80 atmosfääri ja aspergilliuse perekonna liikidel võib see ulatuda koguni 200 atmosfäärini. Harilikult on rakusisene osmootne rõhk kõrgem kui toite keskkonnas.
konsentratsiooniga lahuseosast väiksema konsentratsiooniga lahuseosasse. Difusioon on pöördumatu. Difusiooni kiirus väheneb difusiooni jooksul. Osmoos on lahusti spontaanne üleminek lahustist lahusesse (või kahe erineva konts. Lahusest) koosnevas kahefaasilises süsteemis, kus faasid on teineteisest eraldatud poolläbilaskva membraaniga laseb läbi lahustit, mitte lahustund ainet. Vesi tungib edasi seni, kuni konsentratsioonid on mõlemas nõus võrdsed, tagajärjeks on aga ebavõrdsed nivood. 4. Veepotentsiaal ja selle komponendid (osmootne, maatriks- ja rõhupotentsiaal). Veepotentsiaal koosneb kahest osast- osmoosi- ja rõhupotentsiaal, mis on omavahel tasakaalu seisundis. Osmoosipotentsiaal on alati neg väärtusega, rõhupotentsiaal aga positiivne. Kaasaegse termodünaamilise lahenemise korral on valem järgmine: - = - + p, - - veepotentsiaal (negatiivne), -- osmootne potentsiaal (negatiivne),
takistab replikatsiooni- tekivad replikatsioonivead. Ning seetõttu tekivad mutatsioonid. 88. Miks on mikroobidele hapnikku vaja? Hapnikku vajavad just aeroobid. Vajavad seda orgaaniliste või anorgaaniliste toitaeinete oksüdatsiooniks ja mõnede ühendite biosünteesiks. Näiteks steroolide sünteeseks vajavad eukarüoodid hapnikku. 89. Aeroobid ja mikroaerofiilid. Aeroobid vajavad eluks hapnikku. Aeroobide hulgas eristatakse mikroaerofiili, kellele kõrged hapniku konsentratsioonid on toksilised. Sellised on spirillid, lämmastikku fikseerivad bakterid ja vesinikubakterid. 90. Miks mõned mikroobid ei talu hapnikku? Hapniku toksilisuse põhjused. Hapnikku ei talu anaeroobid. 1. Hapnik oksüdeerib neid raku komponente, mis on rakule vajalikud redutseerunud kujul. Hapnikust moodustuvad radikaalid on väga tugevad oksüdeerijad. 2. Paljud ensüümid on hapnikutundlikud. 91
1990 läbi viidud uurimiste andmetel 19 riigist kogutud 500-st teraviljaproovist osutus 44% ZEA-ga saastunuks. Keskmine kontsentratsioon oli 0,045 g/kg (Jouany1 ja Diaz, 2011). 3.1.4. Fumonisiinid Need toksiinid on levinud umbes 25 riigis üle kogu maailma, saastunud on mais. Maisiproovid USAst on sisaldanud piirkondlike ja aastaste erinevustega 45-60 % fumonisiine, kusjuures ühes uuringus leiti konsentratsiooni üle 5 g/kg 6,9% proovides, ehkki enamasti jäävad konsentratsioonid alla 1 g/kg (Jouany1 ja Diaz, 2011). 3.1.5. Ohratoksiin-A Esineb mitmetes inimese toiduks mõeldud produktides (teraviljatooted, oad, maapähklid, kuivatatud puuviljad, vein, õlu, kohv), loomi ohustab peamiselt saastunud teravili (Jouany1 ja Diaz, 2011). 3.1.6. Patulliin Söötade saastumine patuliini produtseerivate hallitusseentega nagu Byssochlamis nivea või Aspergillus clavatus on küllaltki tavaline. Eelkõige on saastunud silo ja seda peetakse üheks ägedate
leelis. Hingamise poolt reguleeritud CO2 osarõhk hoolitseb puhverdavates reaktsioonides osalevate komponentide kõrge konsentratsiooni eest. Sellele lisandub veel soodne olukord, et selles "lahtises" süsteemis saab ventilatsiooni muutmise teel varieerida CO2 osarõhku ja sellega reguleerida pH väärtust. *Fosfaatpuhver selle süsteemi moodustavad anorgaanilised fosfaadid, milles ühealuseline fosfaat (H2PO4) on happeks ja kahealuseline (HPO4) korrespondeerivaks leeliseks. Veres on konsentratsioonid nii madalad, et puhverdamisefekt jääb väikeseks. *Valkpuhver vere puhverdamisele on tähtsad ioniseerivad aminohapete külgahelad, mille hulgas on eriti efektiivne histidiini imidasooltuum. Puhvervalkude hulka kuuluvad nii plasmavalgud, eriti albumiin, kui ka intraerütrotsütaarne hemoglobiin. *Hemoglobiini puhveromadused - Peaosa puhverdusvõimest langeb hemoglobiinile, kuna tema konsentratsioon on kõrge ja histidiini sisaldus suhteliselt suur. Hemoglobiinil on eriline
Lümfi plasma sarnaneb keemiliselt vereplasmaga, välja arvatud valkained, mida on lümfis kaks korda vähem kui veres. Rakkudest esinevad lümfis peamiselt lümfotsüüdid ja väiksemal määral monotsüüdid. Üldiselt on lümfi keemiline koostis ja ta rakkude hulk kõikuv ( 1mm3-s umbes 8000 rakku). Rakulised elemendid segunevad plasmaga peamiselt lümfisõlmedes. 14. Ainete transpordi viisid läbi membraanide. Ainete transport : ·probleemid - ainete konsentratsioonid; transport vastu konsentratsioonigradienti nõuab energiat; lipiidne kaksikkiht laseb vabalt läbi vett, O2, CO2, aga mitte ioone, hüdrofiilseid molekule (glükoos) ega makromolekule. ·transpordiviisid difusioon mööda konsentratsioonigradienti ( vesi, gaasid, etanool, glütserool jt. väikse molekuliga polaarsed ained) abistatud difusioon läbi valgumolekulidest moodustunud kanalite konsentratsioonigradiendi suunas. Ained liiguvad
Lümfi plasma sarnaneb keemiliselt vereplasmaga, välja arvatud valkained, mida on lümfis kaks korda vähem kui veres. Rakkudest esinevad lümfis peamiselt lümfotsüüdid ja väiksemal määral monotsüüdid. Üldiselt on lümfi keemiline koostis ja ta rakkude hulk kõikuv ( 1mm3-s umbes 8000 rakku). Rakulised elemendid segunevad plasmaga peamiselt lümfisõlmedes. 14. Ainete transpordi viisid läbi membraanide. Ainete transport : ·probleemid - ainete konsentratsioonid; transport vastu konsentratsioonigradienti nõuab energiat; lipiidne kaksikkiht laseb vabalt läbi vett, O2, CO2, aga mitte ioone, hüdrofiilseid molekule (glükoos) ega makromolekule. ·transpordiviisid difusioon mööda konsentratsioonigradienti ( vesi, gaasid, etanool, glütserool jt. väikse molekuliga polaarsed ained) abistatud difusioon läbi valgumolekulidest moodustunud kanalite konsentratsioonigradiendi suunas. Ained liiguvad läbi
Neerupuudulikkusega haigetel on uurea sisaldus veres ja süljes on tõusnud ja neil ei esine kaariest. Samas esineb neil aga rohkesti hambakivi, mida põhjustavad hammaste pinnal aluselises keskkonnas väljasadenevad fosfaadid. 45 Hapniku toime mikroorganismidele Mikroobid suhtuvad hapnikku erinevalt ning selle tunnuse alused jagatakse mikroobid kolme gruppi: 1. Aeroobid- vajavad eluks hapnikku. Mikroaerofiilid- kõrged hapniku konsentratsioonid on neile toksilised. Spirillid, Campylobacter, lämmastikubakterid, vesinikubakterid. 2. Fakultatiivsed anaeroobid- saavad energiat hapnikuseoselisest metabolismist ja taluvad hästi hapnikku, kuid hapniku puudumisel võivad ümber lülituda kas kääritamisele või anaeroobsele hingamisele. Siia kuuluvad näiteks nitraatsed hingajad, enterobakterid (ka soolekepike), S. cerevisiae. Reeglina kasvavad hapniku olemasolul kiiremini, kui ilma hapnikuta.
Hingamise poolt reguleeritud CO2 osarõhk hoolitseb puhverdavates reaktsioonides osalevate komponentide kõrge konsentratsiooni eest. Sellele lisandub veel soodne olukord, et selles "lahtises" süsteemis saab ventilatsiooni muutmise teel varieerida CO2 osarõhku ja sellega reguleerida pH väärtust. *Fosfaatpuhver selle süsteemi moodustavad anorgaanilised fosfaadid, milles ühealuseline fosfaat (H2PO4) on happeks ja kahealuseline (HPO4) korrespondeerivaks leeliseks. Veres on konsentratsioonid nii madalad, et puhverdamisefekt jääb väikeseks. *Valkpuhver vere puhverdamisele on tähtsad ioniseerivad aminohapete külgahelad, mille hulgas on eriti efektiivne histidiini imidasooltuum. Puhvervalkude hulka kuuluvad nii plasmavalgud, eriti albumiin, kui ka intraerütrotsütaarne hemoglobiin. *Hemoglobiini puhveromadused - Peaosa puhverdusvõimest langeb hemoglobiinile, kuna tema konsentratsioon on kõrge ja histidiini sisaldus suhteliselt suur.
annaabi.ee 
