üheaegselt selle sõlmimisega; kehtestatakse vastastikuse kohustust: müüja andis ostjale üle asja ja ostja kohustas maksma selle eest ostuhinda. (1) Gaiuse Institutsioonides oli mainitud, et isegi 12. Tahvli seadused nägid ette "protsessohvri alusel", juhul, kui keegi ostes ohvrilooma pole selle eest ostuhinda maksnud. Sellest saame järeldada, et juba 12. Tahvli seaduse ajastul tunti ostumüügi krediiti. Samal ajal see polnud konsensuaalseks kokkuleppeks. Ostmüük nendel tollajadel meenutas rohkem reaalseid kokkuleppeid (kuid ta ei kuulus nende hulka): mantsipeeritavate asjade puhul toimus mantsipatsioon, ehk pidulik omandamise õiguse üleandmine metalli tükki eest (vasa eest), mida koheselt kaaluti kaaludel. Mittemansipeeritavate asjade puhul toimus ebaformaalne asja üleandmine. Ainult klassilises Rooma õiguses seisneb ost-müük üksmeelses lepingus. (6) (2) 1 Ostumüügi mõiste
Paragrahv/lõige = üldmõte Punkt = loetelu Õigussuhe - õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe õigussuhtes on alati kaks poolt. (osaõigussuhe või solidaarne õigussuhe) osaõigussuhe - iga võlgnik maksab oma osa solidaarne õigussuhe - võlgnik maksab oma osa, kuid võib ka nõuda teistelt kohustuse täitmist sisu- õigused ja kohustused osaõigussuhe jaguneb relatiivseks õigussuhteks (hakkab kehtima eseme üleandmisest) (laenuleping) ja konsensuaalseks õigussuhteks (hakkab kehtima kokkuleppe saavutamisest) (ostu-müügileping) Õigussuhte 2 poolt - õigustatud pool(tekib subjektiivne õigus) ja kohustatud pool (tekib juriidiline kohustus) subjektiivne õigus - konkreetsele subjektile kuuluv õigus objektiivne õigus - õigusnormid positiivne õigus - kehtivad õigused seda hetke millal õigussuhe tekib nim. juriidiliseks faktiks. Jaguneb sündmuseks ja teoks Juriidiline sündmus - inimtahtest sõltumatu (looduskatastroof)
seda emmetroopiaks. Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi suhtes liiga pikk, tekib kujutis võrkkesta ees, see on lühinägevus e. müoopia. Kui fookus jääb silmapõhja taha, on tegemist kaugeltnägemise e. hüperoopiaga. Vanas eas võib tekkida vanaea- kaugnägevus e. presbüoopia. Pupillirefleksid: Ühe silma valgustamisel pupill aheneb, see on otsene reaktsioon valgusele, samal ajal teise silma pupilli kitsenemist nim. konsensuaalseks reaktsiooniks valgusele. Silmaava sulgurlihase kontrakstsioon ahendab pupilli. Pupilli ahenemist nim. mioosiks. Pupillireflekside uurimise põhjal saab kindlaks teha nägemisteede kahjustuste asukohta. Silma kaitseaparaat: Pisarnääre produtseerib pisaravedelikku, mis hoiab ära silma kuivamise ja kaitseb seda nakkuse eest. Pisaratevool tekib silma sarv- ja limaskesta ärritamisel, mitmete emotsionaalsete seisundite puhul,
aheneb, mistõttu läätse ripsvöötmeke lõtvub ning lääts kumerdub. Kaugele vaadates silmaripslihas lõtvub, ripsvöötmekesed pingulduvad ja lääts muutub lamedamaks. Lähedale vaatamine on aktiivne, kaugele passiivne. Normaalselt on pupillid ühesuurused ja ümmargused. Pupill on seda suurem, mida väiksem on ümbruse heledus. Ühe silma valgustamisel pupill aheneb, see on otsene reaktsioon valgusele, samal ajal teise silma pupilli kitsenemist nimetatakse konsensuaalseks reaktsiooniks valgusele. Silmaava sulgurlihase kontraktsioon ahendab pupilli. Pupilli ahenemist nim mioosiks. Kui parasümpaatikuse mõju atropiiniga välja luülitada, siis pupill laieneb. Pupilli suhtes radiaalse paigutusega silmaava laiendajalihast innerveerib sümpaatikus. Silmaava laiendaja kontraktsioonil pupill laieneb ja seda nimetatakse müdriaasiks. Nägemismeele iseloomustamiseks mõõdetakse nägmisteravust ning nägemis- ja vaatevälja suurust.