surralaskmist, miks siis arvatakse valeks nende valutu ja kiire surmamine? Õige on utilitaristlik argument, et passiivse ja aktiivse eutanaasia vahel pole teatud erakorralisis olukorris mingit moraalset vahet. Seda argumenti ei saa "inimelu pühaduse" traditsionaaleetikaga kokku sobitada. Sellega seoses tekkinud "tegutsemise või tegemata jätmise õpetuse" probleemid viivad meid paraku moraali libeteele. Siin pole enam vahet, kas tehakse midagi, millel on mingisugune konsekvents, või jäetakse midagi tegemata, millel on just seesama tagajärg. Ainult et teost hoiduda on kergem. See ongi põhjus, miks varased eetikakoodeksid olid eitusliku sõnastusega. Alles ligemesearmastus viitab sellele, et tegemata jätminegi kätkeb vigu. Eetilisi kaalutlusi, millel on ratsionaalne alus, valitseb süüme. Tegemist on mingi sisemise häälega , mis annab meile teada, et midagi on valesti ja mis võibolla seda ikka edasi väidab, kui me ka pärast hoolsat relevantset
Rohkem ei või me selle "millegi" kohta öelda. Aga midagi peab olemas olema, siit järeldus üle mõju (aistingu) põhjusele (Ding an sich) - see on kausaalne järeldus. Niisiis kausaalsuskategooria kasutamine, mis Kanti enda teooria järele on kehtiv vaid ilmingute suhtes, siin on seda kasutatud aga ilmingute valdkonnast kaugemale ulatuvalt! See on etteheide, mis Kantile tehti juba tema eluajal (Jakobi ja G.E.Schultze poolt raamatus "Aenesidemus"). Võimalik konsekvents: Algab aistingutega. Need on esmased, mis meile on antud. Kas midagi veel on olemas, seda ma ei tea ja see ei mõjuta ka minu küsimuseesitust (samamoodi läheneb muuseas asjale ka Hume). Seda järeldust Kant ei teinud. Sellest lähtuvalt oleks teadvus sulgununud iseenese ringi. See oleks teinud aga vöimatuks moraalsete ja religioossete veendumuste, eelköige aga vabaduse ja "inimese iseeneses" (homo noumenon) põhjendamise. Samamoodi on polemiseeritud ka Kanti vabaduse möiste üle
-and, -end ld isik, kellele tegevus on suunatud: eksaminand, diplomand, promovend -anss pr abstraktmõiste, tegevus või tegevuse tulemus: nüanss, renessanss, balanss, bilanss, romanss, avanss, allianss, reveranss -ant, -ent ld isik, kes tegutseb: doktorant, magistrant, laborant, assistent, dotsent, intelligent -ants, -ents ld abstraktmõiste: assonants, elegants, intelligents, kompetents, tendents, ekvivalents, dekadents, eksistents, konsekvents -bel ld omadussõnaliide: variaabel, respektaabel, komfortaabel, noobel, sensiibel -ee pr a) isik: atasee, krupjee, rantjee, korüfee; b) koht: fuajee, kabaree, kupee, palee, allee; c) asi: kombinee, klisee, neglizee, glassee, zelee, filee; d) üritus, tegevus: dinee, defilee, supee, turnee; e) abstraktmõiste: renomee -eeri- ld, -iseeri- kr tegusõnaliide: vibreerima, instrueerima, intervjueerima, retsenseerima,
annaabi.ee 
