A+B D + E, v1 = k1c(A)c(B), v2 = k2c(D)c(E), k 2 reaktsiooni üldine kiirus v = v1 v2; kui v1 = v2, siis v = 0. · paralleelsed reaktsioonid samade lähteainetega toimub mitu erinevat reaktsiooni: A k 1 D; A k 2 E, v1 = k1c(A); v2 = k2c(A) , reaktsiooni üldine kiirus: v = v1 + v2 = c(k1 + k2) . · jada- ehk järjestikused (konsekutiivsed) reaktsioonid reaktsioon koosneb mitmest järjestikusest etapist (staadiumist): A k 1 B k 2 D; kui k1 << k2, siis v = v1 = k1c(A) , reaktsiooni kiiruse määrab kõige aeglasema (limiteeriva) staadiumi kiirus. · ahelreaktsioonid reaktsioon koosneb väga paljudest korduvatest etappidest, igas etapis tekivad uued aktiivsed osakesed, mis reageerivad edasi; lineaarsed ahelreaktsioonid igas etapis tekib 1 aktiivne osake.
k 2 reaktsiooni üldine kiirus v = v1 – v2; kui v1 = v2, siis v = 0. • paralleelsed reaktsioonid – samade lähteainetega toimub mitu erinevat reaktsiooni: A k 1 → D; A k 2 → E, v1 = k1⋅c(A); v2 = k2⋅c(A) , reaktsiooni üldine kiirus: v = v1 + v2 = c(k1 + k2) . • jada- ehk järjestikused (konsekutiivsed) reaktsioonid – reaktsioon koosneb mitmest järjestikusest etapist (staadiumist): A k 1 → B k 2 → D; kui k1 << k2, siis v = v1 = k1⋅c(A) , reaktsiooni kiiruse määrab kõige aeglasema (limiteeriva) staadiumi kiirus. • ahelreaktsioonid – reaktsioon koosneb väga paljudest korduvatest etappidest, igas etapis tekivad uued aktiivsed osakesed, mis reageerivad edasi;
annaabi.ee 
