õigeusu, slaavitähestiku, mille koostajateks on 9. saj kreeka misjonärid KYRILLOS ja Methodios. Samuti rakendasid need riigid Bütsantsi riikluse elemente. Kiriku kunsti (ikoonid, kuplid, mosaiigi) ka kunstireeglite (pidulikus poosis inimesed, tõsine ilme) ülevõtmine. Konstantinoopoli arhitektuur oli eeskujuks Venemaa omale. Hagia Sofiast võeti eriti eeskuju. - Bütsantsi õigeusu kirik ehk idakirik. Valitsev on kreeka keel. Kirikupea on Konstantinoopoli patriarh. Usukeskus on Konsantinoopol (tänapäeva Istanbul). - Keiser Justinianus I vallutas juurde suuri alasid. Koostas "Tsiviilõiguste kogumi" ja laskis ehitada Hagia Sofia. - Kyrillos koostas slaavi tähestiku, kreeklane ja misjonär. 3. Frangi riigi kujunemine (§4-5): keldid, frangid, (Chlodovech, Karl Martell), Karl Suur, Frangi riik pärast Karl Suurt. merovingid, karolingid, karolingide renesanss, Verduni kokkulepe - Kõigepealt asustasid tänapäeva Prantsusmaa alasid keldid
7.-9. saj vallutasid araablased Süüria, Palestiina, Aafrika ja Hispaania alad 11. saj vallutasid türklased Väike Aasia Bütsantsile jäid ainult Konstantinoopoli ümbrus ja Balkani poolsaar 1204 ristisõjad oldi teel vallutama Jeruusalemm, kuid tee peal vallutati Konstantinoopol 1453 kukutati viimane keiser Bütsantsi õigeusu kirik ehk idakirik: 1054 kirikulõhe valitsev on kreeka keel. kirikupea on Konstantinoopoli patriarh. usukeskus on Konsantinoopol eraldus tänu Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vastasseisule Lääne-Euroopa katoliilkusest, jagades kogu kristliku maailma kahte vaenulikku leeri Bütsantsi kultuuri tähtsus: oli vahelüli antiikkultuuri ja kaasaja vahel, Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel Bütsants süstematiseeris ja arendas edasi Rooma õigust mungad kirjutasid raamatuid ümber raamatukogud kõrge kõnekunsti tase ümber nurga ütlemine kirjaoskus oli levinud
annaabi.ee 
