Andekusest ja andekatest lastest
Vahemärkusena olgu öeldud,
et kuigi süsteemse harjutamise mõju ei saa alahinnata (kõige ilmsemalt on Süsteemse harjutamise
see näha kõrgklassi sportlaste või virtuoossete instrumentalistide ning nen- mõju ei saa alahinnata.
de alade vähem edukate esindajate individuaalsete harjutustundide mahtu
võrreldes), kritiseeritakse Ericssoni eelkõige selle tõttu, et tema kontsept-
sioon jätab kõrvale loovuse kui andekuse ühe olulise komponendi ja kesk-
konnafaktorid.
Andekate laste “mõtlemise õppekava” peaks lähtuma järgmistest
printsiipidest:
• mõtlemist ja sisu õpitakse ühtaegu (mõtlemise õppimiseks ei pea oota-
ma, kuni laps omandab laialdased teadmised mingis valdkonnas);
• õppida mõtlemisest ja samal ajal ka õppida, kuidas mõelda (õppimine
“mõtlemise üle” õpetab metakognitiivseid oskusi, õppimine “kuidas
mõelda” õpetab mõtlemise organiseerimist ja praktikat);