9b klass Sofia Rubina repertuaari kuuluvad nii tantsule õhutav rütmika kui ballaadid ning juudi laulutraditsioonidel põhinev dzässilike elementidega improvisatsiooniline muusika. Hobi korras tegeleb jooga ja tai chiga. Osaleb aktiivselt Eesti juudikogukonna kultuurielus. S. Rubina talenti ja silmapaistvust näitavad paljud võidud ja publikupreemiad konkurssidelt. Ise rõõmustab lauljatar enim Baltimaade noorte dzässilauljate konkursil "Sony Jazz Stage" saavutatud tunnustuste üle. konkurssidelt. Ise rõõmustab lauljatar enim Baltimaade noorte dzässilauljate konkursil ". enda jutu järgi tuleb ülesastumisi ette mitmel korral kuus, olgu nendeks siis dzässiklubid või kontserdilavad. "Mul on väga hea meel, et rahvas on hakanud dzässmuusikat rohkem kuulama," vastab Sofia küsimusele selle muusika populaarsuse kohta
Sofia Rubina Sündis Tartus 1985. Muusikaõpingutes on spetsialiseerunud pop-dzäss-vokaalile. Sofia Rubina on üks tuntumaid ja enim laval ülesastunud dzässilauljatare Eestis. Tema talenti ja silmapaistvust näitavad paljud võidud ja publikupreemiad konkurssidelt. Ise rõõmustab lauljatar enim Baltimaade noorte dzässilauljate konkursil "Sony Jazz Stage" saavutatud tunnustuste üle. Ta on esinenud koos selliste kuulsustega nagu Sergei Manukjani, Marian Petrescu, Ted Cursoni ja Zhenia Gimeriga. Sofia Rubina on dzässlaulu õppinud nii Sotsis, Cottbusi Konservatooriumis kui ka Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Eestis võib teda kuulda esinemas erinevates koosseisudes, muuhulgas näiteks kollektiivis Broken Time Orchestra
paljud tüüpi tooteid samaaegselt. Ka töö selline koht annab stabiilse sissetuleku. Kokkuvõte Pikaajaline kogemus, mida evivad siinsed leivameistrid, pagarid ja kondiitrid, on taganud toodete kvaliteedi sellisena, et neid on hinnatud EESTI PARIM RAHVUSLIK TOIT nimetustega ja kuldmärgiga EESTI PARIM TOIDUAINE. Lisaks on saavutatud hulgaliselt tunnustusi ja au hinnalisi ära märkimisi arvukatelt kutsemeistrivõistlustelt ning konkurssidelt. Eesti Leivatööstuse nime all valmivad leivad, saiad, sepikud ja kondiitritooted, mida eelistasid oma toidulaual mitmed põlved enne meid. Neid maitseid mäletatakse. Tänane tootmine järgib nii kvaliteeti kui ka traditsioone, et edasi anda seda, mis on tegelikult tähtis. Kasutatud kirjandus http://eestileib.ee/ http://www.goodnews.ee/vaata-videot-eesti-leivatoostus-ttv-saates-suvemiks- sajand-traditsioone-ja-sudamega-tehtud-leiba-jatku http://www.vet.agri.ee/static/body/files/2377
Arsis "Südamlikud jõulud" Retsensioon Tõrva 2010 Arsisest Täna kuuluvad Arsisesse: o 8-liikmeline professionaalne ansambel; o neli noorteansamblit ühtekokku 48 liikmega; o kaks Arsise kellade kooli ühtekokku 300 õpilasega. Arsis alustas 1990. aastal kammerkoorina. Koor oli kuulus oma kütkestava repertuaari ja kontsertkavade poolest võites mitmeid esikohti ning auhindu mainekatelt festivalidelt ja konkurssidelt. Koor tegutses aktiivselt 1997. aastani. Arsise kellade ansambel kasvas välja Arsise kammerkoorist 1993. aastal. Täna koosneb ansambel kaheksast professionaalsest mängijast, kelle käsutuses on üks maailma parimaid kellakomplekte: 7+4 oktaavi Inglise käsikelli ja 7 oktaavi chime'e. Ansambel on käinud kontsertreisidel pea üle kogu maailma: Rootsis, Soomes, Norras, Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal, Saksamaal,
aastal tantsuteater Fine 5. Nende eesmärgiks oli leida oma liikumise ja mõtete keel läbi erinevate improvisatsiooni- ja tantsutehnikate. Fine 5`i iseloomustas tantsijate kõrge tantsutehniline tase ning eripalgeline liikumine. Trupi loominguliseks liidriks sai Rene Nõmmik, kes on loonud suurema osa Fine 5 tantsuseadetest. Ta on kajastanud tantsus ühiskonda, ja nagu kunstnikud ikka, ka iseennast puudutavaid teemasid, ning leidnud tunnustust erinevatelt konkurssidelt. 1994. aastal loodi samanimeline tantsukool, mille tegemistes on vähemal või suuremal määral osalenud enamus Eesti kaasaegse tantsuga seotud inimestest. Koolis õpetatakse moderntantsu, kaasaegset tantsu ja improvisatsiooni. Samuti kaasatakse kooli tegevusse õpetajaid väljaspoolt Eestit. Raido Mägi ja Merle Saarvat on Viljandi Kultuurikolledzis tantsueriala lõpetanuna seal tänaseini tantsutudengeid õpetavad inimesed, kes on mõjutanud Eesti tänast tantsukunsti. Nemad on
aastal tantsuteater Fine 5. Nende eesmärgiks oli leida oma liikumise ja mõtete keel läbi erinevate improvisatsiooni- ja tantsutehnikate. Fine 5`i iseloomustas tantsijate kõrge tantsutehniline tase ning eripalgeline liikumine. Trupi loominguliseks liidriks sai Rene Nõmmik, kes on loonud suurema osa Fine 5 tantsuseadetest. Ta on kajastanud tantsus ühiskonda, ja nagu kunstnikud ikka, ka iseennast puudutavaid teemasid, ning leidnud tunnustust erinevatelt konkurssidelt. 1994. aastal loodi samanimeline tantsukool, mille tegemistes on vähemal või suuremal määral osalenud enamus Eesti kaasaegse tantsuga seotud inimestest. Koolis õpetatakse moderntantsu, kaasaegset tantsu ja improvisatsiooni. Samuti kaasatakse kooli tegevusse õpetajaid väljaspoolt Eestit. Raido Mägi ja Merle Saarvat on Viljandi Kultuurikolledzis tantsueriala lõpetanuna seal tänaseini tantsutudengeid õpetavad inimesed, kes on mõjutanud Eesti tänast tantsukunsti. Nemad on toonud
annaabi.ee 
