Ülesanne 1 (2 p.) a) Leida lahend FC = 10000 MC=AVC=100 AVC=100 (keskmine muutuvkulu) MC=100 (piirkulu) P=100 (hind konkurentsiturul) TR=PQ Q=100-0,1P → P=1000-10Q Kogukulu: TC= FC+AVC*Q TR=P*Q = (1000-10Q)*Q = 1000Q-10Q2 MR= TR ‘ (Q) → MR=1000-20Q (piirkulu valem) Max II - MC=MR Kasumit maksimeeriv kogus Max P → 100=1000-20Q => 20Q=900 => Q=45 tk Nõudlusfunktsioon P=1000-10Q → P=1000-10*45=550 Qm=45 Pm=550 Kogutulu ja kogukulu? TR =45*550=24750 TC=10000+45*100=14500 P=TR-TC=24750-14500=10250 (Kasum) b) Leida lahend, muud eeldused samad, aga FC=30000 FC= 30 000 MC=AVC=100
, kes valmistavad oma rõivakollektsioone ja teevad ka allhanketöid. Tulevikusuund on võetud omatoodete osakaalu suurendamisele ja esinduskaupluste võrgu loomisele nii Eestis, Lätis kui ka teistes riikides. Rõivatööstuses annavad 12 ettevõtet üle 70 % allharu toodangust. Väga palju on väikeseid õmblusettevõtteid (alla 20 töötaja), kes teevad peamiselt allhanketöid. Väikeettevõtted ei suuda luua oma moekollektsiooni ja kindlustada end tihedal konkurentsiturul. Edukad on kudumite, samuti kodutekstiilitoodete valmistajad, kuid siin on turustuse ja müügivõrgu nõrkus pidurdamas kiiremat arengut.
Suur hulk ostjaid ja müüjaid tegeleb samaste toodetega konkurents __B_ 6. Liitumine F. Ainuõigus müüa või paljundada oma algupärandit oma eluajal ja peale seda veel 50 aastat. __F_ 7. Autoriõigus G. Turg, kus müügis domineerivad mõned suurfirmad. __C_ 8. Patent H. Turg, kus paljud müüjad pakuvad sarnaseid tooteid. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. __a_ 1. Konkurentsiturul a. on palju ostjaid ja müüjaid. b. domineerivad mõned suured firmad. c. reguleerib kauplemist valitsus. d. on nii monopole kui ka oligopole. __d_ 2. Miks mõnes tootmisharus domineerivad suured firmad? a. Suured firmad on alati väikestest efektiivsemad. b. Inimesed on kaotanud usu konkurentsiturgu. c. Patendiseadusi on lihtne ignoreerida. d. Ainult suured firmad võivad endale sageli lubada soetada vajalikke tehaseid ja seadmeid. _c__ 3. Konkurents on turul tähtis, sest see a
70)Töösuhteid reguleerivad seadused Eesti Vabariigis on töölepingudeadus,usaldusisikuseadus ja kollektiivlepinguseadus. 71)Töötülide lahendamise rühmad oma juht-ja töötajaskonna esindajate rühmad,kes tegelevad töötajate kaebustega. 72)Mõned inimesed on vastu minimaalpalkade tõstmisele sest nad kardavad,et sellega võib kaasneda tööpuuduse suurenemine,et lisab ettevõtluskulusid ja et minimaalpalkade tõus toob kaasa kõrgema hinnatõusu. 73)Konkurentsiturul on palju ostjaid ja müüjaid. 74)Mõnes tootmisharus domineerivad suured firmad sellepärast,et ainult suured firmad võivad endale sageli lubada seotada vajalikke tehaseid ja seadmeid. 75)Konkurents on turul tähtis,sest see annab tootjale põhjuse olla efektiivsem. 76)Eesti Vabariigi Valitsus ei tooda ise mingeid tooteid ega teenuseid. 77)Elektrienergia on majandusharu,kus kasutatakse turumajandusriikides riiklikku reguleerimis kõige tõenäolisemalt.
hinda. Iga pakkuja nõustub turuhinnaga ja võtab selle teadmiseks oma tootmise korraldamisel. Kui firma küsib turuhinnast kõrgemat hinda, ei õnestu tal palju müüa, sest tarbijad lähevad üle teiste müüjate juurde, kes pakuvad samasugust kaupa turuhinnaga. Neil põhjustel ongi ettevõtted täieliku konkurentsi tingimustes hinnavõtjad, sest nõustuvad turu määratud hinnaga. Teades turuhinda, otsustavad firmad, kui palju kaupa sellise hinnaga toota. Konkurentsiturul on edukad ettevõtted, kes suudavad turuhinaga müües kasumit teenida. Kahjuks vastavad eespool kirjeldatud tingimustele vähesed turud. Põllumajandustootmine on täieliku konkurentsi tunnustega. Teravili, liha, piimatooted on kaup, mida leiame poes üsna suure valiku ja samas sarnase maitsega. Iga müüja on sellisel puhul tüüpiline hinnavõtja ning turule tulev uus firma peab arvestama olemasoleva hinnataseme ja tingimustega. Samalaadne turustruktuur on kujunenud mõnes IT valdkonna
Pareto- efektiivne majandus ei ütle midagi selle kohta, kas ressursid on jaotatud õiglaselt! Heaoluökonoomika teine teoreem - kui ühiskonnale ei meeldi turu loodud jaotus, ei tarvitse ühiskonnal konkurentsituru mehhanismist loobuda, vaid esialgne rikkus tuleb ümber jaotada ja lastes seejärel toimida turumehhanismil. Ümberjaotamine toimub maksude ja toetuste kaudu. Pareto-efektiivne ressursside jaotus tekib konkurentsiturul ainult täieliku konkurentsi tingimustes, mis eeldab, et: 1. turul on suur hulk tarbijaid ja müüjaid, kuid neist ükski ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest 2. turuosalised on kõik hinnavõtjad, kes maksimeerivad oma kasusid (rahulolu) ning igal turul tekib turuhind, mille puhul nõutud kauba kogus võrdub pakutud kauba kogusega. 3. turul puuduvad sisenemisbarjäärid, miski ei takista turule tulemast ega sealt lahkumast 4
• Tööjõud • Kapital • Loodusressurss Heaoluökonoomika teine teoreem - Pareto efektiivsus näitab seda, et ühiskonnas ei toimu ressursside raiskamist, kuid samas, ei ütle see teoreem midagi selle kohta, kas ressursid on ka õiglaselt jaotunud. - Ressursside jaotus võib olla nii võrdne kui ka ebavõrdne. - Heaoluökonoomika teine teoreem väidab, et kui ühiskonnale ei meeldi konkurentsiturul tekkinud optimaalne ressursside paigutus, tuleb seda jaotust korrigeerida, loobumata sealjuures turumehhanismi kasutamisest. - Jaotuse korrigeerimine toimub ümberjaotamise kaudu ehk riik kehtestab maksud ja annab toetusi. - Missugune on parim ja õiglasem jaotus, see sõltub juba iga riigi poliitikast. - Seega sekkub valitsus majandusse sotsiaalse õigluse tagamiseks - Turud suudavad küll tagada Pareto efektiivse ressursside paigutuse majanduses
probleem. Moraalirisk: motivatsioonipuudus ma vara säilitamiseks kulutusi teha. (kindlustus) Avaliku sektori tegevused: kohustuslikud kindlustused, karistused. 4. Loeng Ühiskonna heaolu konseptsioon Heaoluökonoomika põhiteoreem: Pareto-efektiivsus, täielik konkurents, keegi ei saa kasu, ilma, et keegi saaks kahju! Pareto-efektiivsus ütleb, et ühiskonnas ei raisata ressursse, kuid ei ütle, et ressurside jaotus oleks õiglane. Heoluteooria teine teoreem: kui ühiskonnale ei meeldi konkurentsiturul tekkinud optimaalne ressursside paigutus, tuleb seda jaotust korrigeerida, loobumata sealjuures turumehhanismi kasutamisest. Korrigeerimine toimub läbi ümberjaotuses valitsus kehtestab maksud ja annab toetusi) Parim ja õiglaseim jaotus sõltub riigi poliitikast. Selleks, et saavutada rohkem õiglust tuleb osa efektiivsusest ohevarada! Põhjused, miks sissetulekud isikute vahel erinevad: 1. Erinevused jõukuses – need isikud, kellel on kinnisvara või aktsiaid, saavad tulu ka oma varalt
väljaselgitamisega ning püüda neid realiseerida. Võimalusel kasutada alltöövõttu, millega saab masinate ja seadmete ning rajatiste kulu ülekanda tarnijatele.Varade rentaabluse suurendamise võimalusi uurides peab FJ alati silmas pidama seda, et ülemäärane kulude ja varade vähendamine võib firmat kahjustada, kuna võib mõjuda toodete kvaliteedile. Nõudluse suurenedes ei suuda firma seda täita,. Teadus ja uurimustööde mahtude vähendamine võib aga tekitada olulisi probleeme konkurentsiturul. Võlakirjade tagasiostmise otsus Emiteerimine on pigem hästi tuntud, jõukatele jms firmadele. Võlakirjad on tähtajalised ja mingi konkreetne hetk tuleb need tagasi osta. Firma võib võlakirjad investoritelt ka enne tähtaega tagasi osta, kuid ainult juhul kui tegemist on tagasiostetavate võlakirjadega või kui need esialgselt väljastatakse seeriavõlakirjadena. Tagasiostetav võlakiri annab firmale õiguse võlakiri tagasi osta kogu selle kehtivusaja jooksul
o Tööjõud, Kapital,Loodusressurss Heaoluökonoomika teine teoreem Pareto efektiivsus näitab seda, et ühiskonnas ei toimu ressursside raiskamist, kuid samas, ei ütle see teoreem midagi selle kohta, kas ressursid on ka õiglaselt jaotunud. Ressursside jaotus võib olla nii võrdne kui ka ebavõrdne. Heaoluökonoomika teine teoreem väidab, et kui ühiskonnale ei meeldi konkurentsiturul tekkinud optimaalne ressursside paigutus, tuleb seda jaotust korrigeerida, loobumata sealjuures turumehhanismi kasutamisest .Jaotuse korrigeerimine toimub ümberjaotamise kaudu ehk riik kehtestab maksud ja annab toetusi. Missugune on parim ja õiglasem jaotus, see sõltub juba iga riigi poliitikast. Seega sekkub valitsus majandusse sotsiaalse õigluse tagamiseks Valitsuse sekkumise 2. põhjus
Poliitiline risk Inflatsioonirisk Kuritegevusega Kinnisvararisk seotud risk Personalirisk 10.1.1 Riskide vähendamise ja kõrvaldamise abinõud Tururiski, mis on niigi madal, proovime madaldada veelgi tehes soodustusi klientidele ning reklaamides end ja oma tegevust, mis peaks tagama meile suurema positsiooni konkurentsiturul. Juhtimisriskist proovime vabaneda kasutades nõustajaid, kes juhiksid tähelepanu meie poolt tehtavatele vigadele. Samuti käib juhtkond erinevatel juhtimisalastel koolitustel, et end täiendada. Krediidi- ja finantsriski vähendame tehes end usaldusväärsemaks ning pakkudes erinevaid soodustusi krediidiandjatele. Infalatsiooniga seonduvat riski on keeruline kõrvaldada, kuid proovime vähendada seda kasutades hulgimüügiga kaasnevaid soodustusi.
5 100 0 2 0 Vastavalt kahanevate tulude seadusele ühe ressursi kasutamise suurendamisel muude tingimuste muutmatuse korral füüsiline piirprodukt väheneb. Et otsustada kui palju ressursse rakendada tuleb arvestada, mis hinnaga saab lisandunud toodangu müüa. Täieliku konkurentsi turul (firma on hinnavõtja) on hind konstante. Näide on tabelis 14.1. Konkurentsiturul langevad füüsilise ja rahalise piirprodukti kõverad ühesuguse kiirusega. Et maksimeerida kasumit rakendab firma täiendavaid ressursse seni kuni rahaline piirprodukt langeb tasemeni, mis võrdub ressursi piirkuluga e. ressursi hinnaga (vt joonis 14.1.) Joonis 14.1. Üksiku firma ressursinõudluskõver
Õiglane on selle käsitluse kohaselt kokkulepitud reeglitele vastav tegevus, reeglitele mittevastav tegevus hinnatakse ebaõiglaseks. 94.Selgitage eksogeensete õigluskriteeriumite kolme klassi olemus: varal põhinevad kriteeriumid? kasul põhinevad kriteeriumid? piiratud võrdsuskriteeriumid? Varal põhinevad kriteeriumid seisnevad selles, et igal inimesel peaks olema õigus omada, käsutada ja kasutada oma jõupingutuste vilju. Õiglaseks peetakse ainult konkurentsiturul teenitud tulusid, mitte aga nt monopoolset seisundit kasutades saadud tulusid. Samuti on õiglasemad oma tööga teenitud tulud, mitte nt kapitalilt teenitud tulud. Paljud peavad tulusid võrdselt õiglasteks ainult siis, kui tagatud on ka võrdsed starditingimused, kuid see on omakorda küsitav punkt Kasul põhinevad kriteeriumid sätestavad, et püüdlema peaks kogu elanikkonna kasu maksimeerimise poole. Seda on aga võimalik teha ainult nii, et ühiskond püüdleb
Ooteaeg avaldab ka majanduslikku mõju nii teenindusfirmale kui tema klientidele. (Fitzsimmons, lk. 339) 18 Ooteaja majanduslikku maksumust saab vaadelda kahest küljest. Firma võib mõõta töötajate jõude ootel hoidmise kulu ning klientide jaoks on ootamise hinnaks kaotatud aja alternatiivkulu, millele lisanduvad emotsionaalsed efektid: tüdimus, ärevus jms. Konkurentsiturul võib liigne ootamine või isegi pika ooteajaga arvestamine viia käibe languseni. Klienti saab vaadelda kui ressurssi, mida võib teenindusprotsessis kasutada. Kliendi ooteajal saab firma tootlikkust tõsta, kui temaga seotud piiratud võimalusi efektiivsemalt ära kasutatakse, näiteks on avalike teenuste puhul alati teenindushoone tõhusalt kasutuses. Käesoleva bakalaureusetöö autori arvates saab igas eluvaldkonnas vaba aja ümber arvutada rahaks
Institutsioonilise käsitluse kohaselt eeldatakse, et reeglid on õiglusest n-ö eespool. Midagi on õiglane siis kui see vastab reeglitele. 94. Selgitage eksogeensete õigluskriteeriumite kolme klassi olemus: varal põhinevad kriteeriumid? kasul põhinevad kriteeriumid? piiratud võrdsuskriteeriumid? Varal põhinevad kriteeriumid näevad ette, et igal inimesel peaks olema õigus käsutada oma jõupingutuste vilju. Õiglased on konkurentsiturul teenitud tulud, kusjuures tööga teenitud tulu on legitiimsem võrreldes kapitalituluga. Peaksid olema ka võrdsed starditingimused. Kasul põhinevad kriteeriumid sätestavad, et eesmärk on maksimeerida kõigi indiviidide saadud kasu summa - ühiskonna kogukasu. Nõuab sissetulekute võrdset jaotust(sellisel juhul kogukasu maksimaalne; langeva piirkasulikkuse tõttu), elanikkonna kasu suureneb kui sissetulek rikastelt vaestele ümber jaotada.
annaabi.ee 
