kelle tegevus võib osutuda oluliseks ja kulukaks. Liikide introdutseerimisega võivad kaasneda olulised mõjud mitte ainult olemasolevatele üksikutele liikidele, vaid kogu ökosüsteemile. Imetajatest on levinuimad võõrliigid mink (introdutseeriti karusloomana farmidesse, 1960-il aastail esimesed looduslikud populatsioonid) ja kährikkoer (introdutseeriti 1950 aastail), mõlemad on Eestis naturaliseerunud, on väga produktiivsed, vähendavad natiivsete konkurentliikide arvukust (euroopa naarits, tuhkur), levitavad mitmeid haigusi, hävitavad linde. Võimalik tõrje on küttimine ja püüdmine. 9
Üksi kasvades olid kõikide populatsioonide tihedused kõrged. Kui II esimest liiki koos elasid, siis üks suri välja. Järgmises katses pandi kokku I ja III liik- mõlemad jäid ellu, ainult et madalamal tasemel. Hiljem tuli välja, et kaks esimest liiki toitusid samas veekihis, aga III hoopiski pinnakihis. Kokkuvõttes on liikide kooseksisteerimine võimalik, kui liikide ökonissid on piisavalt erinevad. Konkurentsi vältimine ja tunnuste lahknemine: nisi evolutsioon konkurentliikide mõjul. Üks või mõlemad liikidest evolutsioneeruvad sinnapoole, et konkurentsi tugevus väheneb. Tekkib olukord, kus kahe liigi sümpatrilise kooseksisteerimise aladel suureneb erinevus liikide ökoloogilistes nissides. Seda nimetatakse character displacement ehk siis tunnusenihkeks. ESS olukord, kus samatüüpi ressurssi kasutavad liigid erinevad üksteisest piisavalt näiteks suuruse või mõne muu ressursi kasutust mõjutava tunnuse poolest. Kuid liiga