Vastus: Õige Vale Õige Kolmanda astme hinnadiskrimineerimine tähendab müüki eri hindadega eri turgudel Vastus: Õige Vale Õige Loomuliku monopoli tekke põhjuseks on mastaabi säästu efekt Vastus: Õige Vale Õige Monopol saab supernormaalset kasumit lühiajaliselt Vastus: Õige Vale Õige Oligopol toodab kas diferentseeritud või unifitseeritud kaupa Vastus: Õige Vale Õige Monopolistlikult konkureerival turul pole toote reklaamil mõtet Vastus: Õige Vale Õige Test3 Mida kõrgem on palgatase, seda suurem on pakutav tööjõu kogus, ja vastupidi Vastus: Õige Vale Väär Kui tööstusharu toodete hinnad tõusevad, siis vajaminevate töötajate arv hakkab kahanema Vastus: Õige Vale Õige Efektiivse palga teooria väidab, et inimesed teevad korralikult tööd vaid siis, kui keegi pole ülehinnatud ning kõik saavad võrdset palka Vastus: Õige Vale Õige
2. rakenduslik majandusteadus- tegeleb seletatud ja tundmaõpitud seaduste majandussubjektide huvides ärakasutamisega.(turundus, juhtimine, majandusarvestus jne) 3. majanduspoliitika- tegeleb majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: 1. rahvamajandusõpetus käsitletakse rahvamajandust tervikuna a) mikroökonoomika- kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust . maksimeerivaid majandussubjekte b)makroökonoomika- kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, . välissektor) vahelisi seoseid. 2. ettevõttemajandusõpetus käsitletakse ühte konkreetset majandussubjekti MAJANDUSTEOORIA ALUSTALAD Majandusteooria baseerub teatud kindlatel teaduslikel printsiipidel ehk reeglitel, mis kehtivad
RAKENDUSLIK MAJANDUSTEADUS MAJANDUSTEOORIA Uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist. Majandusteooria alla kuulub mikroökonoomika ja makroökonoomika.Nende alusel tekivad suunad nt: neoklassikalik, keinsistlik ja monetaristlik. · Mikroökonoomika- kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandusobjekte. · Makroökonoomika- kirjeldab majandussektorite vahelisi seoseid. 1. neoklassikalises makroökonoomikas on selleks kapitaliturg ja intressimäär; 2. keinistlikus makroökonoomikas hüviseturg ja loodud tulu; 3. monetaristlikus makroökonoomikas rahaturg ja hinnatase. Kasulikkus- on tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele.
2. Kartell võimaldab saada majanduslikku kasumit. Õige 3. Oligopoli teket soodustab dominantfirma olemasolu Õige 4. Monopoli optimaalses tootmismahus on keskmine kulu minimaalne vale 5. Monopoli N-kõvera elastsus on väikseim võimalik antud kauba puhul õige 6. Oligopol toodab kas diferentseeritud või unifitseeritud kaupa õige 7. Kolmanda astme hinnadiskrimineerimine tähendab müüki eri hindadega eri turgudel õige 8. Monopolistlikult konkureerival turul pole toote reklaamil motet vale 9. Minimaalne efektiivsuse skaala maksimeerib keskmise kulu võrreldes nõudluse suurusega vale 10. Monopol saab supernormaalset kasumit lühiajaliselt vale Test 3 1. Inimkapital on oskused ja teadmised, mis võimaldavad inimesel sissetulekut teenida õige 2. Tootmistegurite nõudlust nimetatakse tuletatud nõudluseks, sest seda ei ole võimalik täpselt määrata vale 3
vähem ja bussid oleks pooltühjad- ettevõtja ei saaks maksimaalset kasumit. Üksiku tootja seisukohast on konkurents pigem segav, sest palju lihtsam on tegutseda monopolistina. Ei pea muretsema konkurentide pärast ja tarbijatelt saab küsida seda hinda, mis maksimeeriks kasumit. Tarbijad aga tahaksid sisseoste teha täieliku konkurentsiga turul, sest neil on võimalus võimalikult odavalt soovitud kaup soetada. Täieliku konkurentsiga turul on hind kõige madalam, monopolistlikult konkureerival turul makstakse kõrgemat hinda. Kuigi õnneks alati ei lubata monopolil tegutseda vastavalt oma tahtmisele ja selliseid turgusid reguleeritakse konkurentsiseadustega. Valitsus näiteks kehtestab hinnapiirid, et löök tarbija rahakotile ei toimuks, nagu siis, kui monopol saaks ise otsustada hinna üle. üks äärmuslik juhtum on diskrimineeriv monopolist, kes müüb oma kaupa tarbijatele erineva hinnaga nii, et kõik maksavad maksimaalset hinda
a) Õige b) vale 60. Monopol võib lühiperioodil saada nii kasumit kui kahjumit a) Õige b) vale 61. Kui täielikult konkureeriv tootmisharu monopoliseeritakse, oleks tulemuseks: a) Suurem tootmismaht ja madalam hind b) Suurem tootmismaht ja kõrgem hind c) Väiksem tootmismaht ja madalam hind d) Väiksem tootmismaht ja kõrgem hind 62. Täielikult konkureerival turul tegutseb väike arv firmasid b) Õige b) vale 63. Täielikult konkureerival turul tegutseb väike arv oligopoli c) Õige b) vale 64. Kui täielikult konkureerivad firmad saavad majanduskasumit, siis: a) Firmad lahkuvad antud alalt b) harru tuleb uusi firmasid 65. Kui harus on saavutatud märkimisväärset mastaabisäästu, siis **
rahalise suhete järsk terav häirumine. Majanduskriisid võivad olla liigitatud mitmesse erinevasse gruppi, vastavalt sellele, millised käitluse piirkonnas tasakaalu on rikutud. 42. Majandustõus - majanduse toibumisperiood. Tajudes tingimuste paranemist, hakkavad ettevõtted oma tegevust laiendama. Tööpuudus väheneb, sest uusi ressursse on tootmisse jälle vaja. Enamik majanduskasvu perioode kestab vähemalt kolm aastat. 43. Mikroökonoomika - kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte. 44. Makroökonoomika - kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid. 45. Miinimumpalk - palga alammäär, millest vähem ei tohi ettevõtted täisajaga töötavatele töötajatele maksta. Alates 1. Jaanuarist 2017 on see 470. 46. Missioon - on mingi organisatsiooni tegevuse eesmärgid ja nende alus, mis on määratletud organisatsiooni arengukavas ja toetavad organisatsiooni visiooni.
liising kapitali ja kasutusrent likviidne rahaline või kergesti rahaks muudetav vara lisandväärtus tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust maksusüsteem tagab piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse mikroökonoomika rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte muutuvkulu kululiik, mis suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega netopalk palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude (tulumaks, töötuskinlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks. nominaalne SKP arvestatakse aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste jooksvates hindades nüüdisväärtus (present value) kui suur on tulevikus saadava rahasumma väärtus täna
kõver, turumajanduse lihtsustatud mudel, Ceteus Paribus Sissejuhatus majandusse: Ressursid on põhielemendid tootmiseks (maa maavarad, puit jne; töö tööjõud). Firmade alustamiseks ja juhtimiseks oleks vaja kapitali ja ettevõtlikust. Inimene saab tasu e. Palka töö eest. Intress on laenatava raha eest makstav tasu. Firma aktsionääridele makstakse dividende, ehk aktsia tulusid. Majanduses on kõik ressursid piiratud. Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektorid) vahelisi seoseid. Kasulikkus on tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele. Kasulikkuse teooria: tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele; võib olla ka negatiivne Alternatiivkulud: on kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma
3 8. Majandusteaduse jagunemine Majandusteadus jaguneb: majandusteooriaks, rakenduslikuks majandusteaduseks ja majanduspoliitikaks. Veel võib jagada majandusteadust vastavalt uurimisobjektidele - rahvamajandusõpetuseks (uurib rahvamajandust tervikuna); mikroökonoomikaks (üksikult üldisele, st kirjeldab konkureerival turul oma kasumlikkust maksimeerivaid subjekte); makroökonoomikaks (üldiselt üksikule, st kirjeldab majandussektorite vahelisi seoseid, st õpetus turu üldisest tasakaalust); ettevõtte majandusõpetus (käsitletakse ühte konkreetset majandussubjekti). 9. Majanduspoliitika definitsioon (teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis) Avaliku võimu sekkumine majandusse. Kõik inimesed on ühiskonna majandusliku ja poliitilise süsteemi osad. Majanduspoliitika
Vastus: Õige Vale Question 6 Loomuliku monopoli tekke põhjuseks on mastaabi säästu efekt Vastus: Õige Vale Question 7 Punktid: 0/1 Kartell võimaldab saada majanduslikku kasumit. Vastus: Õige Vale Question 8 Minimaalne efektiivsuse skaala maksimeerib keskmise kulu võrreldes nõudluse suurusega Vastus: Õige Vale Question 9 Oligopol toodab kas diferentseeritud või unifitseeritud kaupa Vastus: Õige Vale Question 10 Monopolistlikult konkureerival turul pole toote reklaamil mõtet Vastus: Õige Vale Test 3: teguriturud Question 1 Mida kõrgem on palgatase, seda suurem on pakutav tööjõu kogus, ja vastupidi Vastus: Õige Vale Question 2 Palga asendusefekti tõttu asendab inimene tööaja vaba ajaga Vastus: Õige Vale Question 3 Töötajate diskrimineerimine toimub siis, kui palgaerinevusi põhjustab töösse mittepuutuv personaalne omadus Vastus: Õige Vale Question 4 Punktid: 1/1
Vastus: Õige Vale Question 6 Loomuliku monopoli tekke põhjuseks on mastaabi säästu efekt Vastus: Õige Vale Question 7 Punktid: 0/1 Kartell võimaldab saada majanduslikku kasumit. Vastus: Õige Vale Question 8 Minimaalne efektiivsuse skaala maksimeerib keskmise kulu võrreldes nõudluse suurusega Vastus: Õige Vale Question 9 Oligopol toodab kas diferentseeritud või unifitseeritud kaupa Vastus: Õige Vale Question 10 Monopolistlikult konkureerival turul pole toote reklaamil mõtet Vastus: Õige Vale Test 3: teguriturud Question 1 Mida kõrgem on palgatase, seda suurem on pakutav tööjõu kogus, ja vastupidi Vastus: Õige Vale Question 2 Palga asendusefekti tõttu asendab inimene tööaja vaba ajaga Vastus: Õige Vale Question 3 Töötajate diskrimineerimine toimub siis, kui palgaerinevusi põhjustab töösse mittepuutuv personaalne omadus Vastus: Õige Vale Question 4 Punktid: 1/1
ettevõttemajandusõpetuseks (käsitletakse ühte konkreetset majandussubjekti). Rahvamajandusõpetuse teoreetilised käsitlused jagatakse omakorda teooria loomise suuna järgi mikroökonoomikaks (üksikult üldisele) ja makroökonoomikaks: Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte; Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid (üldiselt üksikule). Makroökonoomikat nimetatakse ka õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Kokkuvõttes võiks majandusteaduse (sh mikro ja makroökonoomika)
Seetõttu on nõudluskõver negatiivse tõusuga (mitte horisontaalne sirge) NB! Väljundiks on ainult diferentseeritud toodang Turuvõimu peegeldab firma toodangu nõudluskõver, mida lamedam see on, seda rohkem tarbijaid ta hinna tõstmisel kaotab (läheneb täieliku konkurentsi firmale). Monopol, mille toodangul pole lähedasi asendajad, kaotab vähe kliente, kui ta hinda tõstab. Täielikult konkureeriv firma kaotab ilmselt kõik oma kliendid, kui ta oma kauba hinda tõstab. Monopoolselt konkureerival firmal puudub pakkumiskõver. Monopoolselt konkureeriv firma sarnaneb monopoliga, kuna tal on negatiivse tõusuga nõudluskõver ja tal on mingi kontroll oma toodete hinna üle. Teiselt poolt sarnaneb ta täielikult konkureeriva firmaga, kuna pikal perioodil saab ta tänu turule tuleku ja sealt lahkumise kergusele ainult normaalkasumit. MONOPOOLSELT KONKUREERIVA FIRMA KASUMIT MAKSIMEERIV KOGUS JA MÜÜGIHIND: MONOPOOLSELT KONKUREERIVA FIRMA KAHJUMIT MINIMEERIV KOGUS JA HIND
Väär 9. Isokvant on samasugust tootmismahtu esindavate tootmistegurite kombinatsioonide jada. Tõene 10. Optimaalne tootmismaht leitakse seal, kus piirkulu = piirtulu, ja seda sõltumata konkurentsi. Tõene Test 5.1 mittetäiusliku konkurentsi turg 1. Monopoli N-kõvera elastsus on väikseim võimalik antud kauba puhul. Tõene 2. Oligopoli teket soodustab dominantfirma olemasolu. Tõene 3. Monopolistlikult konkureerival turul pole toote reklaamil mõtet. Väär 4. Kolmanda astme hinnadiskrimineerimine tähendab müüki eri hindadega eri turgudel. Tõene 5. Oligopol toodab kas diferentseeritud või unifitseeritud kaupa. Tõene 6. Loomuliku monopoli tekke põhjuseks on mastaabi säästu efekt. Tõene 7. Monopoli optimaalses tootmismahus on keskmine kulu minimaalne. Väär 8. Kartell võimaldab saada majanduslikku kasumit. Tõene 9
kõveraga. Monopoli piirtulu on väiksem kui tooteühiku hind, kuna monopol saab müüki suurendada ainult toodangu hinda alandades. Kui nõudlus on elastne, on piirtulu positiivne ja kogutulu hinna langedes kasvab. Kui nõudlus on mitteelastne, on piirtulu negatiivne ja kogutulu hinna langedes väheneb. Monopoli efektiivsus- Monopol ei suuda ressursse kasutada niisama efektiivselt kui täielikult konkureeriv firma. Monopoli tootmismaht on väiksem ja hind kõrgem kui täielikult konkureerival firmal. See toob kaasa tarbijate heaolu vähenemise. Oligopol kujutab endast sellist turustruktuuri, mida iseloomustab väike arv müüjaid. Oligopoli üheks juhuks on duopol. See on turustruktuur, kus tegutseb 2 firmat. Oligopoli tunnisjooned- 1. Toodang on kas homogeenne või diferentseeritud. 2. Turukaitsetõkete olemasolu : a) mastaabisääst; b) seaduslikud piirangud. 3. Firmade vastastikune sõltuvus, mis tuleneb firmade väikesest arvust. Oligopoli mudelid-
Väär 9. Isokvant on samasugust tootmismahtu esindavate tootmistegurite kombinatsioonide jada. Tõene 10. Optimaalne tootmismaht leitakse seal, kus piirkulu = piirtulu, ja seda sõltumata konkurentsi. Tõene Test 5.1 – mittetäiusliku konkurentsi turg 1. Monopoli N-kõvera elastsus on väikseim võimalik antud kauba puhul. Tõene 2. Oligopoli teket soodustab dominantfirma olemasolu. Tõene 3. Monopolistlikult konkureerival turul pole toote reklaamil mõtet. Väär 4. Kolmanda astme hinnadiskrimineerimine tähendab müüki eri hindadega eri turgudel. Tõene 5. Oligopol toodab kas diferentseeritud või unifitseeritud kaupa. Tõene 6. Loomuliku monopoli tekke põhjuseks on mastaabi säästu efekt. Tõene 7. Monopoli optimaalses tootmismahus on keskmine kulu minimaalne. Väär 8. Kartell võimaldab saada majanduslikku kasumit. Tõene 9
Niipea, kui hind ei suuda katta keskmist muutuvkulu, lõpetab firma tegevuse. Pikal Perioodil võib monopol erinevalt TKF-ist saada majanduskasumit, kuna uute firmade juurdetulek harusse on raskendatud. Monopoli efektiivsus - Monopol ei suuda ressursse kasutada niisama efektiivselt kui täielikult konkureeriv firma. Monopoli tootmismaht on väiksem ja hind kõrgem kui täielikult konkureerival firmal. See toob kaasa tarbijate heaolu vähenemise. Monopolistliku konkurentsi turu tunnusjooned: 1) turul on tihe konkurents, kuna firmade arv on suur; 2) firmade suur arv võimaldab neil tegutseda üksteisest sõltumatult (täielikule konkurentsile iseloomulik aspekt); 3) toodang on diferentseeritud (monopolile iseloomulik aspekt); 4) turul puuduvad märkimisväärsed sisenemisbarjäärid. Monopolistliku konkurentsi firma - Firmal on teatav monopoolne võim
tähelepanu ringlusele. Merkantilistlik mõtteviis, mille kohaselt majandustegevuse peamiseks eesmärgiks on tootmine on valdav 16nda sajandi algusest kuni 18nda sajandi keskpaigani. · migratsioon vt ränne · miinimumpalk palga alammäär, millest vähem ei tohi ettevõtted täisajaga töötavatele töötajatele maksta · mikroökonoomika rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte · mitteaktiivne rahvastik osa tööealisest rahvastikust, kes asub väljaspool tööjõudu e ei osale tööturul · mittesüstemaatiline risk vt ettevõtte risk · mittevaene inimene, kelle tulu on üle 125% vaesuspiirist · monetarism koolkond mille esindajad usuvad, et kapitalistlik majandus on oma olemuselt stabiilne
peamise tähelepanu ringlusele. Merkantilistlik mõtteviis, mille kohaselt majandustegevuse peamiseks eesmärgiks on tootmine on valdav 16nda sajandi algusest kuni 18nda sajandi keskpaigani. migratsioon – vt ränne miinimumpalk – palga alammäär, millest vähem ei tohi ettevõtted täisajaga töötavatele töötajatele maksta mikroökonoomika – rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte mitteaktiivne rahvastik – osa tööealisest rahvastikust, kes asub väljaspool tööjõudu e ei osale tööturul mittesüstemaatiline risk – vt ettevõtte risk mittevaene – inimene, kelle tulu on üle 125% vaesuspiirist monetarism – koolkond mille esindajad usuvad, et kapitalistlik majandus on oma olemuselt stabiilne ning valitsusepoolne sekkumine majandusellu rikub majanduse isereguleerumise võimet.
maksja pangas makseveksel - võlgniku poolt võlausaldajale antud veksel võla katteks maksusüsteem tagab piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse market order - väärtpaberitehing, kus hind on määratud memoriaalorder - raamatupidamisõiend, mis koostatakse raamatupidamisregistrisse tehtud sissekannetes esinevate vigade parandamiseks mikroökonoomika rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte monetaarsuse printsiip - raamatupidamise põhimõte, mille järgi kõik varad, kohustused ja majanduslikud tehingud väljendatakse rahas munitsipaalvõlakiri omavalitsuse poolt käibele lastud võlakiri muutuvkulu kululiik, mis suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega netopalk palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude (tulumaks, töötuskinlustusmaks
ressursside ühikuid tegelt ÕIGE * on firma pika perioodi keskmise kulu kõver U-kujuline (moodles õige) 33. Firma minimaalne kogus suurtootmisel *on minimaalne toodangukogus, mille pika perioodi keskmine kulu on minimaalne tegelt ÕIGE * saavutatakse siis, kui piirprodukt saab võrdseks nulliga (moodles õige) Arvestustest 5.1 1. Monopoli N-kõvera elastsus on väikseim võimalik antud kauba puhul. Tõene 2. Oligopoli teket soodustab dominantfirma olemasolu. Tõene 3. Monopolistlikult konkureerival turul pole toote reklaamil mõtet. Väär 4. Kolmanda astme hinnadiskrimineerimine tähendab müüki eri hindadega eri turgudel. Tõene 5. Oligopol toodab kas diferentseeritud või unifitseeritud kaupa. Tõene 6. Loomuliku monopoli tekke põhjuseks on mastaabi säästu efekt. Tõene 7. Monopoli optimaalses tootmismahus on keskmine kulu minimaalne. Väär 8. Kartell võimaldab saada majanduslikku kasumit. Tõene 9. Minimaalne efektiivsuse skaala maksimeerib keskmise kulu võrreldes nõudluse
42. Majandustõus Majanduslik tõus on tegeliku SKP tõus potentsiaalse suhtes. Majandustõus on kogutoodangu kasv teatud perioodi jooksul. *Majandustõus on majanduse toibumisperiood. Tajudes tingimuste paranemist, hakkavad ettevõtted oma tegevust laiendama. Tööpuudus väheneb, sest uusi ressursse on tootmisse jälle vaja. Enamik majanduskasvu perioode kestab vähemalt kolm aastat. 43. Mikroökonoomika Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte. *Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel. 44. Makroökonoomika Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid. Ka võib makroökonoomikat nimetada õpetuseks turu üldisest tasakaalust. *Makroökonoomika on majanduse kui terviku käitumise uurimine. 45. Miinimumpalk
altpoolt lisaks! Majandusteadus jaguneb oma uurimisobjektilt rahvamajandusõpetuseks (käsitletakse rahvamajandust tervikuna) ja ettevõttemajandusõpetuseks (käsitletakse ühte konkreetset majandussubjekti). Rahvamajandusõpetuse teoreetilised käsitlused jagatakse omakorda teooria loomise suuna järgi mikroökonoomikaks (üksikult üldisele) ja makroökonoomikaks: Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte; Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid (üldiselt üksikule). Makroökonoomikat nimetatakse ka õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Kokkuvõttes võiks majandusteaduse (sh mikro- ja makroökonoomika) peaeesmärgiks lugeda ikkagi majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduspärastuste selgitamist ja tundmaõppimist.
LÜHIPERIOODIL võib monopol saada majanduskasumit või kahjumit. Niipea, kui hind ei suuda katta keskmist muutuvkulu, lõpetab firma tegevuse. PIKAL PERIOODIL võib monopol erinevalt TKFist saada majanduskasumit, kuna uute firmade juurdetulek harusse on raskendatud. Monopoli efektiivsus Monopol ei suuda ressursse kasutada niisama efektiivselt kui täielikult konkureeriv firma. Monopoli tootmismaht on väiksem ja hind kõrgem kui täielikult konkureerival firmal. See toob kaasa tarbijate heaolu vähenemise. Monopolistliku konkurentsi turu tunnusjooned: turul on tihe konkurents, kuna firmade arv on suur firmade suur arv võimaldab neil tegutseda üksteisest sõltumatult (täielikule konkurentsile iseloomulik aspekt) toodang on diferentseeritud (monopolile iseloomulik aspekt) turul puuduvad märkimisväärsed sisenemisbarjäärid Monopolistliku konkurentsi firma Firmal on teatav monopoolne võim
Sellisel turul on hind kõige madalam ja kogus mida pakutakse kõige suurem. Kui me läheme poodi uut raadiot ostma puutume kokku monopolistliku konkurentsiga, sest iga raadiotootja püüab oma raadio konkurendi raadiost eristada, mis tihti seisneb vaid välistes erinevustes. Sellegipoolest teeme me otsuse ühe konkreetse raadio kasuks, sest kõigil meil on olemas eelistused kas mingisuguse konkreetse tootja või toote omaduste osas. Monopolistlikult konkureerival turul maksame kõrgemat hinda kui täieliku konkurentsiga turul. Samas on meil võimalus valida endale meelepärane toode. Autot ostes maksame oma raha oligopolistile, sest autode tootmisega tegeleb maailmas väike arv suuri ettevõtteid. Oligopolid võivad toota nii sarnast kaupa kui ka eristatud tooteid. Sarnast kaupa tootvateks oligopolideks on kütusetootjad. Autotootjad aga püüavad oma toodet konkurendi tootest eristada. Sellisel turul maksame me veelgi kõrgemat hinda.
samasuguse kogukasulikkusega (TU). Samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel FIRMATEOORIA. TOOTMISFUNKTSIOON JA KULUD Ettevõte käitub ratsionaalselt, kui teenib maksimaalselt kasumit. Ettevõte toodab hüviseid, kasutades selleks tootmissisendeid. Ostab tootmisvahendeid konkurentsoga turult, toodab, müüb-püüab seda kasumilikult teha konkureerival turul. Samatootejoonel asuvad erinevad tootmiskomplektid (sisendid) EI maksa samapalju. Hüviste tootmiseks vajatakse tootmistegureid, mis on tootmisprotsessi sisenditeks: inimtöö, maa ja maavarad, hooned, seadmed, rajatised, tooraine ja materjalid, teenused, keskkond, teadmised. Mikro jagab nad kahte: kapital ja töö. Ettevõtte huvi on toota kasumit - ehk mingi perioodi kogutulu ja kogukulu vahe maksimeerimine. Eritatakse lühi- ja pikaperioodi otsuseid:
18 konkurent vastutasuks sama. Lõpuks võidetakse igal juhul. Kindlasti ei tohiks ainult kriti- seerida konkurente. Tuleks välja tuua nende nii head kui ka halvad küljed. Kui aga konkureeriv ettevõte pakub halba teenust, siis seda tuleb kliendile öelda taktitundeliselt ja viidata ka artiklitele meedias, mis kinnitavad väljaöeldud puuduseid konkureerival firmal. Tuleks ka välja tuua, kuidas konkureeriv ettevõte suhtub sellisesse kriitikasse. See näitab objektiivsust ja toob välja ettevõtte tugeva eetika. Kui aga konkurendid räägivad sinust halvasti, siis neile tuleks vastata selgesti, kuid ei tohiks öelda selle ettevõtte kohta halvasti lihtsalt selle pärast, et nemad on sinu ettevõtte kohta halvasti öelnud. See aitab säilitada ettevõtte reputatsiooni. (Business Ethics 2008) ,,Raha on nimekirjas" (Karacostas 2009)
Sellisel turul on hind kõige madalam ja kogus mida pakutakse kõige suurem. Kui me läheme poodi uut raadiot ostma puutume kokku monopolistliku konkurentsiga, sest iga raadiotootja püüab oma raadio konkurendi raadiost eristada, mis tihti seisneb vaid välistes erinevustes. Sellegipoolest teeme me otsuse ühe konkreetse raadio kasuks, sest kõigil meil on olemas eelistused kas mingisuguse konkreetse tootja või toote omaduste osas. Monopolistlikult konkureerival turul maksame kõrgemat hinda kui täieliku konkurentsiga turul. Samas on meil võimalus valida endale meelepärane toode. Autot ostes maksame oma raha oligopolistile, sest autode tootmisega tegeleb maailmas väike arv suuri ettevõtteid. Oligopolid võivad toota nii sarnast kaupa kui ka eristatud tooteid. Sarnast kaupa tootvateks oligopolideks on kütusetootjad. Autotootjad aga püüavad oma toodet konkurendi tootest eristada. Sellisel turul maksame me veelgi kõrgemat hinda.
põhjalikumalt varasemates peatükkides. Nüüd vaatame lähemalt, mis on kogutulu. Kogutulu on ettevõtte poolt müüdud toodangu maksumus, ehk müüdud toodete arv korda toote hind. P*Q=TR Keskmine tulu iseloomustab kogutulu ühe müüdud ühiku kohta. Kuivõrd kogutulu on hind korda kogus, siis keskmine tulu on võrdne hinnaga. AR=TR/Q=(P*Q)/Q=P Piirtulu (MR) on muutus kogutulus, mis tuleneb läbimüügi suurenemisest ühe ühiku võrra. Täielikult konkureerival turul on hind konstantne. Kui müüdav kogus muutub, siis muutus kogutulus on võrdne hinna ja koguse muutuse korrutisega. Seega on täieliku konkurentsiga turul piirtulu võrdne hinnaga. Nõudlust, hinda ja kogutulu täieliku konkurentsiga turul iseloomustab joonis 8.1. Joonise esimene paneel iseloomustab turu nõudmist ja pakkumist. Oletame, et tegemist on kanga tootmisega ja turul on tuhat pakkujat. Esimene tulp tabelis iseloomustab müüdud kanga meetreid päevas.
b. firma slogan on “parem varblane pihus kui tuvi katusel” xxx c. firma püüab selle piiranguga toodetavat kogust nihutada kasumit maksimeerivas suunas d. firma püüab sellega võita kliente 39) Kogu renti tuleb vaadelda teisaldusrendina juhul a. kui ei toimunud mitte midagi peale teisaldamise xxx b. kui tootmisressursi pakkumine on täielikult elastne c. kui tootmisressursi pakkumine on täielikult mitteelastne d. kui tootmisressursi pakkumine on ühikelastne 40) Täielikult konkureerival ettevõttel on võimalus palgata tööjõudu hinnaga 25 krooni tööpäeva eest. Ettevõtte tootmisfunktsioon avaldub järgmiselt. Töötajate arv 0 1 2 3 4 5 6 7 Toodang tükkides 0 8 15 21 26 30 33 35 Toodangu ühik müüakse 5 krooni eest. Mitu töötajat on ettevõttel kasulik palgata? a. 1 b. 2 c. 3 XXX d. 4 e. 5 41) Kui ettevõte tegutseb täieliku konkurentsi tingimustes, siis a
turuhinnale ehk kõik on hinnavõtjad. Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda. Selline olukord tekib, kui üksik tootja toodab väga väikese osa turu kogutoodangust. Täieliku konkurentsi ideaalsel kujul on raske leida. Sellele sarnane turg on näiteks rahvusvaheline valuutaturg. Eeldatakse, et ettevõtte eesmärk on kasumit maksimeerida. Täielikult konkureerival turul ei ole võimalik ettevõttel mõjutada hinda. Muuta saab ainult pakutavat kogust. Suuri kasumeid ja kahjumeid saab teenida ainult lühiajaliselt. Seda põhjustab nõudmine ja pakkumine turul, mille tulemusena kujuneb selline hind, et erinevus kogutulu ja -kulu vahel muutub minimaalseks. Kui nõudlus suureneb ja hind tõuseb toob see turule juurde ettevõtteid. See omakorda alandab hinda turul. Kui ettevõtte saab kahjumit, lahkub osa ettevõtteid turult ja pakkujate arv väheneb
Lätis ega Soomes, kusjuures töötajale makstava igakuise hüvitise suurus lepitakse kokku töölepingu lõppemisel. Kuna A. sai hea tööpakkumise Soome, ütles ta oma töölepingu üles. Millistele asjaoludele tuginedes tuleb määrata kindlaks A.-le konkurentsipiirangu tõttu makstava hüvitise suurus? 14. H.-ga sõlmitud konkurentsipiirangu kokkuleppe kohaselt ei tohtinud ta ühe aasta jooksul pärast töölepingu lõppemist tööandjaga konkureerival alal tegutseda. Töölepingu lõppemisel maksis tööandja H.-le igas kuus 1000 eurot hüvitist konkurentsipiirangust kinnipidamise eest. Kuus kuud pärast lepingu lõppemist rikkus H. piirangut ning asutas endise tööandjaga konkureerivas valdkonnas äriühingu. Kas endine tööandja võib H.-lt nõuda makstud hüvitise (6000 eurot) tagastamist? III teema. Töö- ja puhkeaeg. Valveaeg. Puhkused
Millistele asjaoludele tuginedes tuleb määrata kindlaks A.-le konkurentsipiirangu tõttu makstava hüvitise suurus? - Hüvitis peab olema väga suur, sest see hõlmab nii mitut riiki. 16 26. H.-ga sõlmitud konkurentsipiirangu kokkuleppe kohaselt ei tohtinud ta ühe aasta jooksul pärast töölepingu lõppemist tööandjaga konkureerival alal tegutseda. Töölepingu lõppemisel maksis tööandja H.-le igas kuus 1000 eurot hüvitist konkurentsipiirangust kinnipidamise eest. Kuus kuud pärast lepingu lõppemist rikkus H. piirangut ning asutas endise tööandjaga konkureerivas valdkonnas äriühingu. Kas endine tööandja võib H.-lt nõuda makstud hüvitise (6000 eurot) tagastamist? - Võib nõuda kahju hüvitamist ja kui on leppetrahvis kokku lepitud, võib nõuda leppetrahvi. 27
annaabi.ee 
