presenteeritud lihtsalt ning selgesti ja üheselt mõistetavalt. 6. Otsuse langetamine. Kogu turu-uuring viidi läbi punktis üks püstitatud probleemi ja eesmärgi järel ning siinkohal tuleb võtta vastu otsus mida teha. Näitena võib tuua toote arenduse aspekti, kui uuriti kas kõrgem hind ja natukene rohkem võimalusi mõnel tootel oleksid kliendi poolt soositud või mitte. 3. Ettevõtte tegevust mõjutavad: Ettevõtte tugevused ja nõrkused. Kulud ja tulud, hinnad. Konkureerimine turul teisete ettevõtetega. Toodete ja teenuste nõudlus ostjate poolt. Toode hinnaga konkureerimine tiste ettevõtetega.
c. Saame uurida organisme ning tema kaaslaste levimist maakeral tänu biogeograafiale. d. Tõu aretamine on inimese kunstlik valik. e. Molekulaarbioloogia/geneetika alusel on kõik elusorganismid biomolekulid. f. Arengubioloogia/embrüoloogia abil same uurida, kuidas looted on läbi aegade sarnanenud, ning mis on samaks jäänud/erineb. 7) Nimeta põhilised evolutsiooniteooria põhimõtted. 1. Kõikidel liikidel on rohkem järglasi kui ellu jääb. 2. Konkureerimine toidu, elupaiga, valguse ja hapniku pärast. 3. Isendid erinevad pärilikult (kiirus/varjuvärvus/intelligents) 4. Kohastumine keskkonnaga 8) Nimeta põhilised evolutsiooniteooria põhimõtted. 5. Kõikidel liikidel on rohkem järglasi kui ellu jääb. 6. Konkureerimine toidu, elupaiga, valguse ja hapniku pärast. 7. Isendid erinevad pärilikult (kiirus/varjuvärvus/intelligents) 8
Sektoris ligikaudu 12000 töötajat Toodangust ekpordiks 77,4% Üle 100 töötajaga ettevõtteid 4% Üle 251 töötajaga ettevõtteid 8% Suuremad mööblitootjad AS Standard büroomööbel Bellus Furnitur OÜ pehme mööbel Flexa Eesti AS mööblidetailid AS Valga Gomab Mööbel puitmööbel Töötajate arv Töötajate palk Mööblitootjad käibe alusel Sektori valdav ettevõtlusvorm Eksport Koduturul 40% langus Välisturgude olukord on oluline Konkurents Konkureerimine peamiselt hinnaga Koostöö Tööprotsesside optimeerimine Konkurents Eesti Mööblitootjate Liit Asutatud 1991. aastal Liitu kuulub üle 50 organisatsiooni Euroopa Mööblitootjate Liidu (Federation of European Furniture manufacturers UEA) liige Eesti Tööandjate Keskliidu ETTK liige Eesti KaubandusTööstuskoja liige Eesti Väliskaubandusliidu liige Riskid ja ebaõnnestumise põhjused Ühe müügikanali kasutamine Kliendi vajaduste eiramine ja tootmine
Innovatsiooni Brändi tuntus ja puudus maine Uute toodete Reklaam pealesurumine Kvaliteet ja disain Nõrk levik Aasias Firma finantseis ja Indias Sõltuvus Iphonest ja Ipadist SWOT – Võimalused ja ohud Väärtuslike Konkureerimine ettevõtete Pidevalt uuenev soetamine tehnoloogia Lisavidinad Uued muusika iCloud pleierid Tugev USA dollar http:// www.youtube.com/watch?v=VpZ mIiIXuZ0 Täname kuulamast!
Lõuna riigid masstootmine, odav tööjõud Põhja riigid kvaliteete moetoodang, kallid tellimustööd, kaubamärk, naha ja jalatsitööstus EL import Hiinast -Tekstiilid 27,8% -Rõivad 42,6% EL tekstiilide tootmine jaotub kolme põhikategooriasse -41% rõivad -33% kodutekstiilid -26% tehnilised ja tööstuslikud tekstiilid Tootlikuse tase on konkurentsivõime ja jätkusuutlikuse võtmetegur: -Odava töötunni müügile ei saa äri rajada kusagil Euroopas. -Hiina ja Indiaga konkureerimine tähendab pankrotti. -Pole võimalik toota ja müüa kasumlikult tooteid, millega oldi edukad 10 a tagasi. -Edu võti on tarnekiiruses, paindlikkuses, ressursside kasut. Efektiivsuses ja kvaliteedis. Disain ja loovus tõstavad tootlikkust: -Igas tootes peab olema enam teadmisi, oskusi ja tehnoloogiat. -Koostöö disaini ja IT vahel loob uusi võimalusi
Enne vaidluse tekkimist tulek tööleping hoolikalt läbi lugeda ja kõik ärisaladuse hoidmise ja konkurentsi osutamise keeluga seonduvad punktid läbi lugeda. Töötaja ja tööandja võivad konkurentsipiirangu kohta kokkuleppe sõlmida. Vähem teatakse, et konkurentsipiirang võib tähendada ka töötaja piiramist tegutseda ettevõtjana tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Kirjeldatud näite puhul on töötaja tegevus üsna üheselt mõistetavalt konkureerimine. Tööandja saaks olu korda enda kasuks lihtsamini reguleerida, kui töölepingus oleks kirjas asjakohane keeld. Konkurentsi keelu kokkuleppe puudumine ei tähenda aga seda, et tegevus on töötajale lubatud. Töötaja tegevus samas valdkonnas on igal juhul käsitletav üldise lojaalsuskohustuse rikkumisena, millest tulenevad võimalikud leppetrahvid. Konkurentsikeelu rikkumise puhuks on võimalik kokku leppida ka lepptrahv, mis
töötus on ka riigi problem Iga inimene vajab tööd, et ühiskonnas hakkama saada ja sellepärast on töö leidmine ja tööturul konkureerimine kahtlemata iga inimese jaoks väga oluline ja mööda pääsmatu etapp. Kuid, kas töötus on ka riigi probleem ning mis moodi mõjutab töötus riiki? Mida saab riik ette võtta tööpuuduse vastu ? Ma leian, et tööl käimine on iga tööealise isiku kohustus Kuna töölkäimisega kaasnevad ka muud kohustused. näiteks ei ole võimalik toime tulla laste kasvatamisega, mis on kindlasti iga lapsevanema kohustus, kui ei ole püsivat sissetuleku allikat.
Töötus on ka riigi probleem Töötus on ka riigi probleem. Iga inimene vajab tööd, et ühiskonnas hakkama saada ja sellepärast on töö leidmine ja tööturul konkureerimine kahtlemata iga inimese jaoks väga oluline ja mööda pääsmatu etapp. Tänapäeval on eluga toimetulek välismaal lihtsam. Paljud noored on tööpuuduse tõttu Eestist välismaale tööle läinud. Parema meelega oleksid nad kindlasti kodumaal, kuid siinsete palkadega ei ole võimalik ära elada. (Tihtipeale pakub välismaal tööandja lisaks töökohale ka elukohta). Väikese palga ja kõrgete üürhindadega ei olegi mõtet Eestis töötada.
Euroopa jõuvahekordade ümbernihutamist. Koloniseeritavad maad esitasid vastupanu imperialistlikele riikidele. Näiteks Aafrikas oli dramaatiliseks kokkupõrkeks Inglise-Buuri sõda (1899-1902), Hiinas nn. bokserite ülestõus (1900). Vastupanu kerkis ka Aasias, eriti Indias, kus euroopaliku hariduse saanud hindud lõid organisatsiooni nimega India Rahvuskongress. 19. sajandi lõpus grupeerusid Euroopa riigid end sõjalistesse liitudesse. Nende kahe vaenuliku bloki vaheline konkureerimine oli ka peamiseks esimese maailmasõja tekke põhjuseks. Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia moodustasid ühinedes Kolmikliidu. Nende vahel oli pikaajaline koostöö traditsioon ja peamiseks suhtluskeeleks oli ühine saksa keel. Teiseks sõjaliseks blokiks oli Venemaa ja Prantsusmaa vaheline Antant ehk Kolmikleping. Nende riikide ühiseks eesmärgiks oli Saksamaa nõrgestamine. Samuti oli Venemaa ja Prantsusmaa vahel tihe majandusside. 1907
see eeldab poolte kokkulepet Töötaja ja tööandja võivad konkurentsipiirangu kohta kokkuleppe sõlmida Klassikaliselt tähendab piirang keeldu töötada samal alal tegutseva teise tööandja heaks Vähem teadvustatakse, et konkurentsipiirang võib tähendada ka töötaja piiramist tegutseda ettevõtjana tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal Kirjeldatud näite puhul on töötaja tegevus üsna üheselt mõistetavalt konkureerimine Tööandja saaks olu korda enda kasuks lihtsamini reguleerida, kui töölepingus oleks kirjas asjakohane keeld. Töötaja konkurendi juures töötamise keelamisel tuleb olla konkreetne konkurentsipiirangu seadmine peab olema põhjendatud, st iga töötaja suhtes ei ole piirang õigustatud töötajal on õigus teada, milles keeld seisneb keeld tuleb sõnastada ruumiliselt, ajaliselt ja sisult (kes on konkurent, milles
New wave- energilne, nooruslik, protestiv kittarikeskne. Uuest lainest võrsus sõltumatute plaadifirmade buum inglismaal. Kaasnes suur muusikaline mitmekesisus. New Wave on demokraatlikum ja sallivam kui eelnev popmuusika. Hip-hop- 1. US edetabelisse jõudnud rap-lugu oli 1979. Aastal sugarhill gang'I "rapper's delight" Kümnendi alguses domineerisid tundmatud plaadifirmad 80ndate mustade muusika põhiline joon: rassilise vastupanu liikumise taandumine, konkureerimine meelelahutus turul. Algselt oli HIP-HOP protestiv. Techno- väga avar mõiste. Hõlmab mitmesugust elektrooniliselt tehtud muusikat. Alguse sai Detroidis 80ndate alguses. Süntesaatoripop- eelduseks odavate süntesaatorite ilmumine laiatarbesse Futu- nn futuristlik popmuusika New romantics- rõhk välisel, imidzikeskne suund Electro- rütmipõhine, segunenud funk-rütmidega Eksperimentaalsed suunad- industriaalne sound Kittarirock- (roots rock, indie rock)
Euroopa liit vajab ühtseid põhimõtteid, kuna liit saab toimida vaid selliselt, Euroliitu kujutatakse laiemas vaatenurgas kui ühtset riiki, kuid riik ei saa toimida nõnda, et ühes otsas valitsevad ühtemoodi seadused, teises teistmoodi. Hetkel on olukord selline, et enamus liikmesriikides ongi just erinevad seadused. Näiteks võib tuua palgad ja pensioniea, ühes euroopaliidu otsas minnakse pensionile 50 aastaselt teises 65selt, probleemideks on ka kolmandate riikide firmade konkureerimine EL-liidus, kus neile ei kehti liidusisesed seadused mis omakorda muudab EL-liidu sisesed firmad konkurentsivõimetuks. Arvan, et meil ei ole lihtne muuta teiste riikide toimimist, alustama peaks oma riigiga ja kiiremas korras tulekski võtta vaatluse alla erinevad maksesüsteemid ja seadused kolmandajärgu riikide suhtes. Paljudel liikmesriikidel on momendil riigivõla intress lähenemas 12% mis on väga suur. Näitena võib tuua Kreeka ja probleem aina süveneb, kuna igal aastal kulutatakse
põhjuseta tapab ja vägistab naisi, ei saa kuidagi heaks nimetada. Võib-olla see ongi mõeldud näitamaks, et eestlased ei ole südamelt head. Kust see halb alguse on saanud? Inimestel on juba vanast ajast saati olnud tavaks üksteisega konkureerida. See toob kaasa teisele allajäämise, mis tekitab kättemaksuhimu ja paneb inimese torisema, kuid ka teise võitmise, mis paneb inimese teistesse üleolevalt suhtuma. Arvestades seda, kui kaua selline konkureerimine on püsinud, ei ole inimeste iseloom sugugi üllatav. Eriti veel, kui juba lapsest saati seda inimesele peale surutakse, läbi õpitulemuste ja erinevate võistluste. Tundub, nagu inimestele meeldibki, et nende laps on kas üleolev või enesesse sulgunud, vastavalt sellele, kas on võidukas või mitte. Arvan, et inimesed, kes on suutnud teistega võistlemist enamjaolt vältida, on ka kõige heasüdamlikumad ja abivalmimad.
Euroopa jõuvahekordade ümbernihutamist. Koloniseeritavad maad esitasid vastupanu imperialistlikele riikidele. Näiteks Aafrikas oli dramaatiliseks kokkupõrkeks Inglise-Buuri sõda (1899-1902), Hiinas nn. bokserite ülestõus (1900). Vastupanu kerkis ka Aasias, eriti Indias, kus euroopaliku hariduse saanud hindud lõid organisatsiooni nimega India Rahvuskongress. 19. sajandi lõpus grupeerusid Euroopa riigid end sõjalistesse liitudesse. Nende kahe vaenuliku bloki vaheline konkureerimine oli ka peamiseks esimese maailmasõja tekke põhjuseks. Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia moodustasid ühinedes Kolmikliidu. Nende vahel oli pikaajaline koostöö traditsioon ja peamiseks suhtluskeeleks oli ühine saksa keel. Teiseks sõjaliseks blokiks oli Venemaa ja Prantsusmaa vaheline Antant ehk Kolmikleping. Nende riikide ühiseks eesmärgiks oli Saksamaa nõrgestamine. Samuti oli Venemaa ja Prantsusmaa vahel tihe majandusside. 1907. aastal ühines Antandiga Saksamaaga
Quot homines, tot sententiae. Nii palju inimesi, nii palju arvamusi See ütlus kehtib elus kõigi valdkondade kohta. Igal inimesel võib olla oma arvamus. Need omakorda viivad meid tülide ning lahkhelideni, sest igaüks tahaks, et peale jääks just tema arvamus. Niimoodi vaieldes ja kompromisse luues ongi üles ehitatud meie praegune ühiskond. On välja kujunenud erinevad moraalireeglid ja tavad. Kuid aja jooksul inimeste arvamused muutuvad ning seepärast ei lõpe vaidlemine ning konkureerimine kunagi. Selle kohta võib näiteid tuua ka filosoofiast. Näiteks vaidlesid Kreeka loodusfilosoofid algaine üle. Thalese arvates oli selleks VESI, Anaximandros pidas algaineks APEIRONIT, ehk lõpmatust ning Anaximenes määratles algainet kui ÕHKU. On selgelt näha, et igal inimesel on mõtlemisvabadus, nende kolme filosoofi arvamused isegi ei sarnane omavahel, kuid kõik suudavad oma väited lahti seletada.
eeldab poolte kokkulepet. Töötaja ja tööandja võivad konkurentsipiirangu kohta kokkuleppe sõlmida. Klassikaliselt tähendab piirang keeldu töötada samal alal tegutseva teise tööandja heaks. Vähem teadvustatakse, et konkurentsipiirang võib tähendada ka töötaja piiramist tegutseda ettevõtjana tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Kirjeldatud näite puhul on töötaja tegevus üsna üheselt mõistetavalt konkureerimine. Tööandja saaks olukorda enda kasuks lihtsamini reguleerida, kui töölepingus oleks kirjas asjakohane keeld. Konkurentsikeelu kokkuleppe puudumine ei tähenda aga seda, et kirjeldatud tegevus on töötajale lubatud. Töötaja tegevus samas valdkonnas on igal juhul käsitletav üldise lojaalsuskohustuse rikkumisena, millest tulenevad võimalikud sanktsioonid. Konkurentsikeelu rikkumise puhuks on võimalik kokku leppida ka lepptrahv, mis peaks katma tööandjale tekitatud kahju.
must leeder õitseb tunduvalt hiljem kui punane leeder) 14. geograafiline isolatsioon - Erinevate liikide levialad on üksteisest eraldatud veekogude või mägedega või asuvad üksteisest liiga kaugel. (nt põhja tähnikkakk ja mehhiko tähnikkakk ei saa kunagi kokku, sest üks elab põhjamaades ja teine Mehhikos) 15. evolutsioon süsteemi pöördumatu ajalooline areng. (nt keemiline, füüsikaline, bioloogiline evolutsioon) 16. olelusvõitlus konkureerimine (nt. gepardi ja hüääni võitlus saagi pärast) 17. geenivool geneetilise materjali vahetus populatsiooni või populatsioonide allosade vahel isendite migratsiooni või ristumise teel. (ühe populatsiooni geenid satuvad teise, näiteks tehakse geenisiiret erinevatele kultuurtaimedele, et nende omadusi parandada) 18. kombinatiivne muutlikkus esineb suguliselt paljunevatel organismidel. (nt viljastumine kaks geenikomplekti saavad kokku) 19
Kuid ka jumalad pole veatud, nemadki vihastuvad, teevad vigu ning haiget... kui neisse muidugi uskuda. Vaatamata kõigele, mis on sündinud just tänu religioonile, on see siiski käegakatsumatu ning ei selgita tegelikult midagi. Inimloomus on liiga keeruline, et seda lahti mõistatada taevas elavate nähtamatute üleloomulike olevuste abil. Kui iga inimene maamunal oleks üdini hea, poleks me rass arvatavasti poolel maalgi siia, kuhu oleme jõudnud. Edasiviivateks jõududeks on tihti konkureerimine, tahe olla teistest parem ning selleks nad alistada ükskõik mis meetodil. Kuidas muudmoodi selgitada kõiki suurriikide valitsejate karmi käe all sündinud imesid, inimkonna hindamatuid aardeid? Kurja lõplik võitmine teeks ainult halba, kuna siis lõpeks ka edasiviiv võitlus heaga. Sõjakuseta ja, kui soovite, õeluseta poleks olemas ei Egiptuse püramiide, aastatuhandetevanuseid eeposeid ega ei ühelgi tasemel poliitikat. Oleks
Ja kuna meie ümber on inimesi niivõrd palju, siis tihtipeale süüdistame oma ebaõnnestumises neid teisi, et mitte tunnistada, et meie ise oleme olnud need, kes ennast ebaõnnestumiseni viisid. Aga kuigi seda ei taheta eriti meeles pidada, teatakse ikka, et inimene ise võib olla enda suurim vaenlane. Iga inimene tahab saavutada oma eesmärke ja olla tunnustatud. Eriti tänapäeva ühiskonnas püüdlevad inimesed aina rohkem paremuse ja täiuslikkuse poole. Üksteisega võistlemine ja konkureerimine algab juba varases eas, umbes sel ajal kui me astume esimesse klassi. Alates sellest ajast peale sunnivad inimesed ennast õppima, et teistega sammu pidada. Isegi kui inimese enda jaoks ei ole võib-olla tema hinded ja edukus alguses niivõrd tähtsad, siis õpitakse teiste, tihtipeale vanemate pärast. Mida vanemaks inimene saab, seda rohkem hakkab ta ennast harima tema enda soovide ja eesmärkide pärast. Kuna valikuvõimalusi
• Positsioneerimine on kauba pakkumise kujundamine konkurent- pakkumisest erinevalt ja sihtturu poolt kõrgemalt hinnatavamaks – võimalus kaubal eristuda • Paigutamine e. positsioneerimine on protsess, mille abil tooted saavad oma asukoha tarbija tunnetussüsteemis, sõltuvalt nende eelistest, võistlevate toodete asukohast ja omadustest ning sihtturgude iseloomust – ostja võimalus eristada üht kaupa teisest. Tegelik kaupade konkureerimine leiab aset tarbijate teadvuses. Rosser Reeves'i järgi (TROUT, Ries 1993. Positioning: the battle for your life): • THE PRODUCT ERA – nn kauba kiitmise ajajärk • THE IMAGE ERA - hoiaku, imidži ajajärk: "Every advertisment is a long-term investment in the image of brand." David Ogilvy • POSITIONING ERA - positsioneerimise ajajärk 1972 ADVERTSING AGE - esmakordselt artiklite seeria positsioneerimisest.
eemalt seda pidevat rahale korraldatud võidujooksu ja ahnust, mis Eestit iseloomustab ning laiutab teadmatuses käsi. Talle näib arusaamatuna, miks Eesti just nõndasugune on ja eestlane niimoodi käitub. Mõtleb, et ehk tõesti on vanajumal loonud rahvused erinevad, mõne veidi totrama kui teise. Kuid Eestis elav inimene mõistab eestlasliku käitumismustri tegelikku palet paremini, kui ükski teine ilmakodanik ning lõppude lõpuks, kas siin aset leidev konkureerimine üdini halb ongi? Konkurents teadupoolest paneb rohkem pingutama ja seeläbi luuakse eeldused arenguks. Hea õnne korral edastame ühel päikselisel päeval nii mõndagi loorberitele lebama jäänud täna edukaks peetavat Euroopa riiki. Näiteks Kreekat, mille majandus Euroopa Liidu abipakettide kiuste näib põhja vajuvat nagu uppuv laev merel. Oleks vaid kreeklastel eestlaste töökus, tuleksid nad sellest situatsioonist kahtlemata välja
halvad küljed. Palju pakub rõõmu see, et Eestis on olemas head võimalused korraliku hariduse saamiseks. Praeguseks ajaks on igal lõpetajal võimalus valida mitmesuguste erinevate koolide vahel, kus oma edasist haridusteed jätkata. Pideva konkurentsi tingimustes erinevate kõrg- ja kutsekoolide vahel on saavutatud see, et pakutav haridus on konkurentsivõimeline ka mujal maailmas, mitte anult Eestis. Samas on nendesse koolidesse sisse saamine omamoodi konkureerimine paremate võimaluste ja laiemate valikute eest, see omakorda põhjustab konkurentsi juba keskkoolis, kus õpilased võistlevad üksteisega hinnete pärast, et selgitada välja tugevamad kes liiguvad edasi ja nõrgemad kes langevad välja. Rõõm on ka selles, et on alustatud Eesti õppesüsteemi reformimist. Õpilastele püütakse luua erinevaid ja samas vajalikke võimalusi just neile sobivaid ained õppida süvendatumalt . Püütakse luua selge piir gümnaasiumihariduse ja põhihariduse vahel
ikka õiges koolis. Direktorid terroriseerisid avaaktusel oma muidu üksluises kõnes õpilasi teadmisega, et viimased peavad kõrgema positsiooni pärast tabelis oma eelkäijatest enam rabelema ja õpilased tundsid lihtsalt, et nendega käitutakse ebaõiglaselt ja neilt nõutakse põhjendamatult liiga palju. Vähemalt sellised on minu mälestused Tallinna Saksa Gümnaasiumist, kust sain tänavu kevadel kätte nii Saksa kui Eesti riigi lõputunnistuse ja panevad mind endalt küsima, kas konkureerimine on õigustatud? Ägeda koolidevahelise võistluse viljaks on Eesti õpilane oma plusside ja miinustega. Esimeste hulka kuulub avar silmaring, mis on saavutatud hiiglasliku teabemahu kohusetundliku läbinärimisega. Miinuseks on aga julguse, eneseväljendusoskuse ja analüüsivõime puudumine. Leian, et meie noored võiksid olla võimekamad, kui tähelepanu ei läheks õpilastelt kui inimestelt pigem peadekauplemisele,
( tulud, kulud) 33. Kindlustusmakse – summa, mille kindlustusvõtja maksab kindlustusandjale, 34. Kindlustus – tagatis , garantii, riskide juhtimise vorm, mida kasutatakse ettevaatusabinõuna rahalise kaotuse riski vastu. 35. Kaubamärk – tähis, mida kasutatakse teiste äritegevuses ja majandustegevuses oma kaupade eristamiseks. 36. Karjäär – tõus teenistuses, ametirajal, edu mingil alal. Elukestev areng, mida pidevalt täiendada. 37. Konkurents – võistlus, konkureerimine, kaubatootjate ja turustajate võistlus suurema turuosa nimel. 38. Käibemaks – kaudne maks, mis laekub riigieelarvesse kauba hinna kaudu, toote või teenusele lisandunud väärtuse maks. (20%, 9% raamatud, ravimid, meditsiinivahendid, majutusasutused) 39. Majandus – inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade tootmise ja tarbimise võimalust. 40. Majanduskasv – SKT suurenemine, tootmismahu suurenemine 41
Huntington aga läheb oma töös kaugemale, väites, et on alanud uus võitlus, tsivilisatsioonide vaheline võitlus, mille tagamaad pole enam pelgalt majanduslikud või ideoloogilised, vaid on kultuurilised. Arvan, et kuigi liberalism ja demokraatia levivad maailmas üha kiiremini ja suuremas ulatuses, pole sellega saabunud, või lähemas tulevikus saabumas, ajaloo lõppu. Seda sellepärast, et kuigi läbi on saanud ideoloogiate, poliitiliste- ja majanduslike korraldusvormide vaheline konkureerimine ja maailm on muutumas üha homogeensemaks, on, nagu Huntington väidab, algamas võitlus kultuuride vahel - uus ajaloo etapp. 3
kokku solidaarses palga alandamises. Kõigi palk langeb mingiks ajaks võrdse protsendi võrra. KOOSTÖÖ · Strateegilised liidud. Jahtuv majandus võib kasulik olla selles mõttes, et siis tekivad sageli täiesti uued kooslused. Osapooled, keda kiire majanduskasvu ajal ühistegevus ei huvitanud, on nüüd nõus ühiselt asju ajama. Konkureerimine võib minna täiesti teisele tasemele, tekivad uued kliendid ja turud. Aga strateegiliste liitude loomisele tuleks mõelda juba enne majanduslangust. · Riskide jagamine. Ole valmis teiste partneritega oma riske jagama. Sa kaotad oluliselt küll kasumis, kuid riskide maandamise kaudu võidad kokkuvõttes rohkem. · Erinevad stsenaariumid. Sul ei ole ilmtingimata vaja kuut või seitset
Niisugune ettevõtjate teadmiste taseme tõstmine arendab inimeste võimekust ning välisinvestorite peamine argument ei oleks siis enam Eesti odav tööjõud, vaid tark töötaja, kelle teadmisi oma pädevusega kombineerides on võimalik leida uusi tootlikke lahendusi. Just inimeste võimekuse arendamisest algavad muutused, mis peegelduvad hiljem ettevõtete majandusnäitajates. Eesti kui väikeriigi puhul on siseturu piiratuse tõttu müügiedu maailmaturul. Edukas konkureerimine maailmaturul eeldab juhte, kes tunnevad maailmaturu nõudlust, otsivad, kohandavad ja kasutavad uusi tehnoloogiaid, suudavad teostada nende kasutamiseks tehtavate investeeringute tasuvusanalüüsi, oskavad juhtida organisatsiooni muutustes ning on võimelised pidevalt ise õppima ja ettevõttes õppimisprotsessi käivitama. Nii Eesti- kui ka maailma kaubamajanduses on hetkel tõusuperiood kuid kui ei muudeta Eesti
1877. aasta 4.oktoobris lasti välja uues õlletehases esimene keet ning juba kolm aastat hiljem saatis Saku Õlletehast suur edu Riias, kus tuldi õllenäitusel pronksmedalile ja saadi teine auhind. Õlletootmise kiirele arengule aitas kaasa veel raudteeühenduse loomine Tallinnaga, mis toimus 1899. aastal. Veel sama aasta 28. septembril jõudis Sakust meie pealinna esimene õllekoorem mööda kitsarööpmelist raudteed. Kuna õlletehaste vahel toimus pidev konkureerimine, oli vaja enda alla haarata kogu Harjumaa ja selle ümbruse turg. Nii otsustati 1899 teha Saku Õlletehase aktsiaselts. Ettevõtmine kandis vilja ning aastate pärast oli Saku Õlletehas nii Tallinnas kui ka Harjumaal tõusnud monopoolsesse seisundisse. Siis algas aga Esimene Maailmasõda, mis tõi endaga kaasa aastase seisaku õlle tootmises. Pärast seda pälvis õlletehas tänu oma edukale tööle kogu Põhja-Eestis tuntuse. Uus ajastu, 1991
Euroopa Liit vajab ühtseid põhimõtteid, kuna liit saab toimida vaid niimoodi. Euroliitu kujutatakse laiemas vaatenurgas kui ühtset riiki, kuid riik ei saa toimida nõnda, et ühes otsas valitsevad ühtemoodi seadused, teises teistmoodi. Hetkel on olukord selline, et enamus liikmesriikides ongi just erinevad seadused. Näiteks võib tuua palgad ja pensioniea, ühes euroopaliidu otsas minnakse pensionile 50 aastaselt teises 65selt, probleemideks on ka kolmandate riikide firmade konkureerimine EL-liidus, kus neile ei kehti liidusisesed seadused, mis omakorda muudab EL-liidu sisesed firmad konkurentsivõimetuks. Arvan, et meil ei ole lihtne muuta teiste riikide toimimist, alustama peaks oma riigiga ja kiiremas korras tulekski võtta vaatluse alla erinevad maksesüsteemid ja seadused kolmandajärgu riikide suhtes. 5
sõltuvuses arengujärgu liikumisvõimega Ellujäämus suurem, samas suurem konkurents. Väljendub paremini loomadel, eriti sotsiaalse agregatsiooni puhul(hierarhia, isendite spersialiseerumine, nn ,,munemise järjekord") ,,Ohutute kogukondade moodustumine" (kaitse ja toit vs stress, ekskrementide kuhjumine, tallamine jne ) Isolatsioon kujunemise põhjused Defitsiitsete ressursside kättesaamise pärast konkureerimine isendite vahel Otsene antagonism( käitumuslik, keemiline) Territoorium loomaökoloogias valdusala, elu ja kodupiirkonnas olev maa- ala või ruum, mida loom,loomaperekond või rühm kaitseb eelkõige ligikaaslase eest Territoriaaluses valdusala omamine, loomade ühtlast jaoutumist maa- ala bõi ruumis tagav ja üleasustust vältiv mehhanism. Elustrateegiad Elustrateegia olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi
Lipset leidis, et alati see nii ei ole, et alati ei teki oligarhiat (jäika võimuladvikut). Uuris trükkalite assotsiatsiooni (ametiühingut) liidrid kandsid endiselt esialgset ideed. Üritas sõnastada tingimusi: 1. Trükkalite ametiühingul on palju komponente (väljastpoolt osutatakse juhtkonna vigadele) väljaspoolne konkurents; 2. Organisatsiooni sees oli piisavalt palju tugevaid võimukeskuseid demokraatiline protsess ja konkureerimine; 3. Trükkalite ametiühingu juhid ja lihttöölised veetsid palju aega koos tugev horisontaalne suhtlus. Kuidas vältida oligarhiat? On vaja bürokraatiat Max Weber uuris, kuidas tööstuskapitalism muutus 19. saj lõpul ja 20. saj alguses. - ,,tehnoloogiline raudpuur" (iron cage), me ei oska enam tehnoloogiata (arvutid, sünteetilised riided jne) hakkama saada. Kas bürokraatia või diletantlik haldus peame bürokratiseerima, see on kõige ratsionaalsem eesmärkide saavutamise viis
meeskonda see õige kes sobiks teistega. Firmas toimub nagu puzzles, et kui üks tükk on valetpidi siis ei tööta firma õlitatult. Kõik peavad sobima, kõik kõigiga koostööd tegema. Ja üksteist innustama, toetama. Samas ka öeldakse, et tööl ei ole soovitav luua sõprussuhteid, ma tegelikult ei ütleks nii. Pigem on tööl just hea olla kui saad teistega läbi. Ei oleks hõõrdumist, ei oleks vimma ja konkureerimist. See konkureerimine tuleb nii või naa ette ja see on möödapääsmatu. Mina näiteks oma firmas ei lubaks sellist käitumist kindlasti mitte. Ei meeldi selline ussitsemine ja teisele n.ö ära panemine. Meie jõupingutused peaksid vastama oodatud tulemustele. Me peaksime endalt jätkuvalt küsima, kas ma olen tegemas asju, mida ma oskan teha parimal viisil nii, et see toob tervikule kasu? On kolm üldist probleemi, mis inimeste töö juures esinevad: Liiga vähe tegijaid teevad liiga palju
a. kõikidelettevõtetel oligopoolses harus on samasugune nõudluse hinna-elastsus b. nõudluse hinnaelastsus sõltub iga ettevõtte kulustruktuurist c. nõudlus tema toodete järel on suurema hinna elastsusega kui tundmatul uuel harusse sisenejal d. nõudlus tema toodete järel on vähem-elastsem kui tundmatul uuel harusse sisenejal Oligopoli iseloomustab a. ühe suure ettevõtte domineerimine turul b. ametiühingute kontrolli palgataseme üle c. väikse hulga suurettevõtete konkureerimine turul d. suure hulga samalaadsete väike-ettevõtete konkureerimine turul Tootmisharu ülese kartelli eesmärgiks on a. tegutseda koos sektori tootmsikulude ühtlustamise nimel b. tagada igale ettevõttele võrdne turuosa c. tagada kartelli liikmetele võimalikult suurem kasum d. soodustada uute toodete tulekut turule Monopolistliku konkurentsi tingimustes ettevõtte reklaamikulude suurendamine a. muudab ettevõtte toodangu nõudluskõvera rohkem elastseks b
· grupi suurus; grupi staatus · väline surve või ohu määr · Ühise vaenlase või ohu olemasolu, määratlemine väliskeskkonnas Marve Koppel Ärikoolituse osakond Kohesiivsust vähendab · Mittemõistlikud nõudmised liikmetele · Lahkarvamused tegevuste, protseduuride, eesmärkide ja ülesannete osas · Ebameeldivad kogemused, mis seotud grupiga · Grupi nõudmiste ja väliste ahvatluste vastuolu või konkureerimine · Mittesoosiv avalik arvamus · Gruppide vaheline võitlus liikmete pärast Marve Koppel Ärikoolituse osakond Sotsio-emotsionaalne kohesiivsus · Grupp peaks olema suhteliselt väike · Grupi prestiiz peaks olema kõrge · Omavaheline suhtlemine tõrgeteta · Tasustatakse koostööd · Tuleb rõhutada ja tähtsustada ühiseid huve ja sarnaseid jooni · Tuleb teadvustada väliseid ohtusid Marve Koppel Ärikoolituse osakond Instrumentaalne kohesiivsus
liidrid vajasid kirglikku usku süsteemi, millele nad võlgnesid oma karjääri.“ 3 Impeeriumi liider oli justkui korra, ühtsuse ja legitiimsuse sümbol, kelle ülesanne oli pragmaatilistest vaatepunktist riigikorra tugevdamine.4 Seetõttu võib Brežnevi aja kohta öelda, et suur roll oli ka valitseval ideoloogial, mis seadis kindla raamistiku uue juhi jaoks. Nõukogude Liidu jaoks oli kahtlemata arvestades külma sõja konteksti üheks tähtsaimaks punktiks välispoliitika ja USAga konkureerimine. Brežnevi ideeks oli eelkäiajaga võrreldes rahumeelsem suund – Hruštšovi mängimine tuumasõja piiridel oli tema jaoks liialdus. Samas olid aga uued liidrid, eesotsas Brežneviga, välispoliitiliselt kogenematud. 5 See jälle tähendas otsuste langetamisel aina suuremat isiklikku arvamust, kui pigem teadmisi reaalpoliitilisest olukorrast. Samas selgus, et kogenematusele ei tasu nii suurt rõhku panna, kuna 1972. aastal sõlmis Brežnev Moskvas Nixoniga USA-NSVL suhete aluspõhimõtete
· Kas teemat on võimalik siduda juba päevakorras olevate sündmuste või aruteludega? · Kas teema tõstatamine ikka toob soovitud tulemuse? · Meediaüritused 7.4.3 Pressikonverents ja infotund Erinevus on avalikustatava info olulisuses ja mahus ning ajakirjanikepoolses küsimuste esitamise võimaluses. Infotunnid peamiselt kriisiolukorras. Vajalikkuse otsustamine: Sündmuse uudisväärtus Konkureerimine päevakorraliste teemadega Sündmuse mõju ulatus Teised võimalused (pressiteade, arvamusartikkel) Kõneisikute meediasuhtluse tase Alternatiivsed meediaüritused uue toote esitlus, kaubamärgi turuletoomine, sponsorlusprojekti tutvustamine 3 · Meediaürituse ettevalmistus 7.4.4 · Eesmärgid Sõnumi formuleerimine Sihtmeedia kaardistamine
Riikide mittevalmidus taolises olukorras kiirelt ja efektiivselt reageerida. Tehnoloogia areng ei jõua rahvastiku kasvuga sammu pidada või läheb eetikaga vastuollu. Vähene koostöö, organiseerimatus ja teadlikkus ( või veelgi hullem ülemaailme sõda) Ebaühtlane toiduainete jaotumine riikide vahel, mis tuleneb omakorda riigi majanduslikust võimekusest ja looduslikest eelistest. Ressursside otsalõppemine Biokütuse konkureerimine toiduainete tööstusega tänu kliima soojenemisele Mitmetes riikides toimub toiduainete "ületootmine". Peamine probleem on madalad kokkuostuhinnad ja tootmise tasuvus/efektiivsus põllumajandustootja jaoks kui ka kõrge toiduhind/vaesus tarbija jaoks, mis välistab nälgivate inimeste juurdepääsu olemasolevale toidule. Hind, mis vähemkindlustatutele oleks taskukohane, ei ole põllumehele tasuv.
Seetõttu pole meie peamine probleem rahapuudus, vaid muutunud oludes ebapiisavad teadmised ja oskused. Majandus ei ole füüsiliste rajatiste ja tehnoloogiate kogum, vaid inimesed ja nende teadmised. Just inimeste võimekuse arendamisest algavad muutused, mis peegelduvad hiljem ettevõtete majandusnäitajates. Meie uus majanduse kasvutsükkel peaks toetuma ideele, et majanduskasvu peamine allikas Eesti kui väikeriigi puhul on siseturu piiratuse tõttu müügiedu maailmaturul. Edukas konkureerimine maailmaturul eeldab juhte, kes tunnevad maailmaturu nõudlust, otsivad, kohandavad ja kasutavad uusi tehnoloogiaid, suudavad teostada nende kasutamiseks tehtavate investeeringute tasuvusanalüüsi, oskavad juhtida organisatsiooni muutustes ning on võimelised pidevalt ise õppima ja ettevõttes õppimisprotsessi käivitama. Kuid rahvusvahelisel turul tegutsemise võimekuse kujundamisel on tähtis osa ka valitsussektori suutlikkusel luua
sobima, kõik kõigiga koostööd tegema. Ja üksteist innustama, toetama. Mirjam Korbe SR103 2011 Page 1 Samas ka öeldakse, et tööl ei ole soovitav luua sõprussuhteid, ma tegelikult ei ütleks nii. Pigem on tööl just hea olla kui saad teistega läbi. Ei oleks hõõrdumist, ei oleks vimma ja konkureerimist. See konkureerimine tuleb nii või naa ette ja see on möödapääsmatu. Mina näiteks oma firmas ei lubaks sellist käitumist kindlasti mitte. Ei meeldi selline ussitsemine ja teisele ,,ära panemine". Niisiis kui mina oleksin juht. Mida minult nõutakse? Juht võib delegeerida kõik, välja arvatud lõpliku vastutuse. Enne kui end anda mõne uue tegemise sisse, tuleb saada vastus küsimusele: Mida minult nõutakse?. Teiste sõnadega: mida pean mina asja juures tegema, mida mitte keegi teine ära teha ei saa
KONFLIKTIDE PÕHJUSED * Erinev informeerituse aste * Erinevad eesmärgid * Erinevad hinnangud * Erinevad vahendid KONFLIKTIDE ENAMLEVINUD PÕHJUSED EESTIS o Isiklikud eesmärgid on tähtsamad kui organisatsioonilised o Eesmärgid ebaselged, missioon määratlemata o Omanik ja juht on sama isik o Puudub oskus teha meeskonnatööd o Juhtide vaheline konkureerimine o Sõbrad alustavad äritegevust o Liiga noored juhid o Meeskonna loomine - uued ja vanad töötajad KONFLIKTIDE KÄSITLEMINE * Mahavaikimine * Lahendamine * Reguleerimine * Vältimine Organisatsioonilise konflikti juhtimise strateegiad: o Struktuuriga seotud konflikti juhtimine - organisatsioonid saavad konflikti
keskmise suurusega ettevõtted, millest ühegi turuosa ei ole märkimisväärne. Puuduvad selged tarbija poolt tunnustatud liidrid (restoranid, videolaenutus, teenindussfäär). Madalad sisenemisbarjäärid teevad uutest sisenejatest püsiohu ja ettevõtete väiksus seab nad nõrka positsiooni hankijate ja ostjatega võrreldes. Püsiva fragmenteerituse korral on sageli sobivaimaks valikuks fokuseeritud strateegia. Kauplusekettide moodustamine ja frantsiisi kasutamine. 33. Konkureerimine rahvusvahelistel turgudel, motiivid ja arvestatavad tegurid. Välisturule sobiva strateegia loomine on keerukas, kuna arvestada tuleb tarbijakäitumise, turustuskanalite, tegevusharu liikuma panevate jõududega, konkurentsijõudude ja tegevusharu pikaajalise kasvupotentsiaali erinevustega eri riikides. Välisturgudel tegutsemise põhimotiivid: a) uute turgude leidmine ja vastavalt müügimahu tõstmine; b) kulude vähendamine e
tegevusala" (Tiidus 1997; lk 212). Hinnati kõrgelt kõiksugu teadmisi, mis põlluharimisega seostusid. Tavaliselt keskenduti kindlale põllumajanduskultuuri kasvatamisele, tänu millele sai oma majapidamist paremini korraldada: aretati uusi viljasorte, loomatõuge ja pandi tähelepanekud kirja. Tänu orjatööle saadi suuri koguseid vilja, mille odavast müügist lõigati suurt kasu (2. saj e Kr muutus välisturu toodanguga konkureerimine võimatuks ja paljud põllumehed pankrotistusid neist said armuandidest elavad proletariaadid). Põllumehed kasvatasid peamiselt otra, nisu ja rukist kaera peeti umbrohuks. Viljakoristuseks kasutati algelisi lõikusmasinaid, mis eemaldasid vaid viljapea. Veoloomadena kasutati peamiselt härgi ja eesleid. ,,Õled koristati hiljem katuste katmiseks või küttematerjaliks, harilikult aga põletati otse põllul, et väetada tuhaga pinnast" (Palamets 1976; lk169).
Kui on teada, mis stressi põhjustab, siis peaks hindama oma käitumist ning hoiakuid. Endale peab seadma realistlikud eesmärgid. Oma töö peab kujundama meelepäraseks ning töö ja vaba aeg tuleks üksteisest lahus hoida. 21. Kirjelda viit konflikti lahendamise stiili. Millal on neid õige kasutada (Thomas Kilman)? Konflikt on lahkheli, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Konflikti lahendamise stiilid: · Konkureerimine/võitlus - teise osapoole püüdlustele vastutöötamine. Võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida ning rõhutada oma võimu. Aeg: ebameeldivate küsimuste lahendamine, kui ollakse oma väidete õigsuses kindel ja aeg surub peale, kui suhted pole olulised. · Koostöö/probleemi lahendamine - püütakse leida tegelikku osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle. Aeg: tahetake leida parimat lahendust antud konfliktis.
eeldab poolte kokkulepet. Töötaja ja tööandja võivad konkurentsipiirangu kohta kokkuleppe sõlmida. Klassikaliselt tähendab piirang keeldu töötada samal alal tegutseva teise tööandja heaks. Vähem teadvustatakse, et konkurentsipiirang võib tähendada ka töötaja piiramist tegutseda ettevõtjana tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Kirjeldatud näite puhul on töötaja tegevus üsna üheselt mõistetavalt konkureerimine. Tööandja saaks olukorda enda kasuks lihtsamini reguleerida, kui töölepingus oleks kirjas asjakohane keeld. Konkurentsikeelu kokkuleppe puudumine ei tähenda aga seda, et kirjeldatud tegevus on töötajale lubatud. Töötaja tegevus samas valdkonnas on igal juhul käsitletav üldise lojaalsuskohustuse rikkumisena, millest tulenevad võimalikud sanktsioonid. Konkurentsikeelu rikkumise puhuks on võimalik kokku leppida ka lepptrahv, mis peaks katma tööandjale tekitatud kahju.
kulu suhtena. Ka reklaami ennast saab käsitleda kaubana e reklaami väärtus kujuneb teadvuses kompleksselt reklaamist saadava kogu tulu ja selle info töötlemisest tuleneva kogu kulu suhtena. Paigutamine e. positsioneerimine on protsess, mille abil tooted saavad oma asukoha tarbija tunnetussüsteemis, sõltuvalt nende eelistest, võistlevate toodete asukohast ja omadustest ning sihtturgude iseloomust – ostja võimalus eristada üht kaupa teisest. Tegelik kaupade konkureerimine leiab aset tarbijate teadvuses. Dr. George A. Miller (Harvard): “ The average human mind cannot deal with more than 7 units at a time.” ESSA taktika: kaitse, ründe, kommunikatsioon(räägi suurelt, saa müüdiks , räägi globaalselt). “Cherches le creneau” strateegia –positsioneerimivõte: toode oleks nii lähedal kui võimalik ideaalpositsioonile ja nii kaugel kui võimalik konkurentide positsioonist Eristumisprotsessi juhtimise üldised etapid: Saa aru konkurentsiolukorrast
oluline. Vahetud konkurendid: otsesed konkurendid, keda ettevõte teab. Samasugused tooted, samasuguste vajadustega tarbijatele. Kaudsed konkurendid: Pakkujad, kes pakuvad erinevatele tarbijatele vormilt või funktsioonilt sarnaseid tooteid. Nt. Erisuguste rehvide tootjad. Lennukirehv vs autorehv. Üldised konkurendid: Kõik samal turul tegutsevad ettevõtted. Kõik konkureerivad tarbija raha pärast. Tootjad ei valmista samasugust toodet, tarbijad vähemalt osaliselt kattuvad. Konkureerimine toimub soovide tasandil. Tarbija teeb valiku. Konkurentsiliigid: Monopol Oligopol Monopolistlik konkurents Täielik konkurents Harusisene konkurents: Turusegment on ebaatraktiivne kui selles on juba arvukalt ettevõtteid. Veelgi ebaatraktiivsem on tööstusharu, mis ei kasva. (mobiiltelefonide tööstus) Uute potentsiaalsete sisenejate oht: Kõige atraktiivsem on segment, kus on kõrged sisenemisbarjäärid ja madalad väljumisbarjäärid. Nii siseneb turule vähem ettevõtteid
otsustusprotsessides alates planeerimisfaasist kuni otsuse rakendamiseni. Hea ja korrektse kaasamisega kaasnevad: otsuse läbipaistvus ja arusaadavus, mõjusus (vastutus, omanikutunne), jätkusuutlikkus, protsessi võrdsus. Kaasamine ei ole nähtus ega ühekordne sündmus, kaasamine on pikaajaline protsess. Konflikti eskaleerumine - eskaleerumine on konflikti hoogustumine, järgnevalt on loetletud konfliktseid sündmusi just nende eskaleerumise järjekorras: vaidlus; konkureerimine; rivaalitsemine; vaenulikkus; üksteise vältimine; avatud vägivald (see ei ole lõplik loetelu, see on näide konflikti teravuse muutumisest). Konfliktide tüübid a) Struktuursed konfliktid - Kõige keerulisem konfliktide tüüp, kus mingi ühiskonna ülesehitse nüanss on ise konfliktide allikas. Samas on just siin sageli looduskaitsega seotud konfliktide olemus. Kui näiteks seadusest tulenevad kohustused otseselt piirava maaomaniku
keemiatööstus,elektroonika,metallurgia tööstus,masinatööstus,tekstiilitööstus ja transport.Mõned individuaalsed masinatööstuse ettevõted sulgesid ja said tõsiselt kannatada pärast väljumist Yugoslaavia liitriigist. Autotööstusega tegelemine on liiga kallis ning Serbia ja Montenegro ei saa endale sellise sissetuleku juures seda lubada.Pole ka mõtet,sest ümberringi on palju suuri autotööstuse ettevõtjaid,kellega konkureerimine oleks mõeldamatu. Tööstus iseenesest ja selle areng on orienteerunud sise turule. Metalli kasutatakse lihtsamate tööriistade ja mehhanismide valmistamiseks,mida müüakse sise turul ära. Mikro ja makro elektroonika tööstuse arendamist otseselt ei toimu.Riigis käib põhiliselt detailide kokkumonteerimine. Tekstiili ja rõiva tööstus on nagu metallitööstuski orienteerunud sise turule
Vastutuse jagunemine annab kaitse Ühtsuse säilitamise soov Usk oma moraali Tsensuuri puudumine Grupisurve eriarvamuste suhtes 27. Konflikti lahendamise stiilid ja nende kasutamine (Thomas Kilmani mudel). Konflikt on lahkheli, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Konflikti lahendamise stiilid: Konkureerimine/võitlus - teise osapoole püüdlustele vastutöötamine. Võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida ning rõhutada oma võimu. Aeg: ebameeldivate küsimuste lahendamine, kui ollakse oma väidete õigsuses kindel ja aeg surub peale, kui suhted pole olulised. Koostöö/probleemi lahendamine - püütakse leida tegelikku osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle. Aeg: tahetake leida parimat lahendust antud
ja tõhusat gruppi, milles isikutevaheline võitlus asendub koostööga. Üksteist tuntakse hästi, erinevusi aktsepteeritakse ja need ei sega grupi tegevust. Küpses grupis tunnetatakse vastutust kõigi liikmete ja ühiste eesmärkide saavutamise eest. 17. Kirjelda viit konflikti lahendamise stiili. Millal on neid õige kasutada (Thomas Kilman)? Konflikt on lahkheli, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Konflikti lahendamise stiilid: · Konkureerimine/võitlus - teise osapoole püüdlustele vastutöötamine. Võitlev konfliktis osaleja tahab domineerida ning rõhutada oma võimu. Aeg: ebameeldivate küsimuste lahendamine, kui ollakse oma väidete õigsuses kindel ja aeg surub peale, kui suhted pole olulised. · Koostöö/probleemi lahendamine - püütakse leida tegelikku osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle. Aeg: tahetake leida parimat lahendust antud konfliktis.
annaabi.ee 
