mis tagab erakordsed saavutused. Kindlasti peavad olema meil võimalused, et meil oleks väljud enda võimed realiseerida. Seetõttu arvan, et peaksime andma rohkem võimalusi ja mitte tegema juba varases eas valikuid andekate osas ning seeläbi andes neile paremad võimalused võrreldes teistega. Leian, et peaksime vältima laste võrdlemist endast vanemate lastega ning selle tulemusel andma ennatlike eeliseid õpilastele. Õpilastel peaksid olema võrdsed tingimused konkureerimaks enda küpsusastmega, mitte õpilaste vastu, kes on vanemad ja suuremad. Koolis ja ka trennides võiks kasutada grupeerimist vastavalt sünnikuule. Lisaks võiks luua rohkem võimalusi, kus inimesed saaksid enda oskusi sihipärase treeninguga arendada. Suurem hulk õpilasi võiks saada võimaluse areneda, mitte ainult need õpilased, kes noorena on eakaaslastest suuremad või ilmutavad rohkem vajalikke oskusi. Ka
Ühelt selle vähene tarbimine, teisest küljest aga, et Linux'i muretsenu ei pruugi üldse midagi raha eest osta. Vastust küsimusele, kas tasub muretseda Windows'i asemel Linux, ma muidugi ei saanud. See on siiski paratamatult kinni tarbijas e. kasutajas. Turuliider arvuti operatsioonisüsteemide osas on siiski Windows oma versioonidega, Linux, ükskõik, kui palju teda ka ei kiidetaks kriitikute poolt, peab alla vanduma ning võib-olla ootama oma ,,õiget aega", mil tase on piisavalt kõrge konkureerimaks Windowsiga. 6. Kasutatud materjalid 6.1 Internetileheküljed About debian. (2012, mai). Loetud: http://www.debian.org/intro/about Keizer, G. (2012, oktoober 25). Windows xp turns 11, still not dead yet. Computerworld. Loetud: http://www.computerworld.com/s/article/9232879/Windows_XP_turns_11_still_not_dead_yet The ubuntu story. (2013). Loetud: http://www.ubuntu.com/project/about-ubuntuWikipedia (2013) s.v. Microsoft Windows. Loetud: http://en.wikipedia.org/wiki/Microsoft_Windows
voidujooksule. Kui molema liigi jalad oleks poole luhemad, pusiks tasakaal endiselt. Ehk, selleks, et paigal seista, tuleb edasi liikuda. 62. Allelopaatia- on liikidevaheline vastasmõju, mis esineb peamiselt seentel, bakteritel ja mõningatel taimedel. Üks pool saab kasu, teine kahju. See seisneb keemiliste relvade kasutamises maa-ala hõivamisel. Vast koige tuntumad on siin antibiootikumide kasutamine seente poolt konkureerimaks edukamalt bakteritega. Nimelt pole looduslikud antibiootikumid mõeldud mitte inimestel ja kari- ning lemmikloomadel esinevate bakterite põhjustatud haiguste raviks, vaid seente relvana konkureerimaks bakteritega. Sarnast mürgitamist kasutavad ka mõned taimed, tuntud on selle poolest laugud (Allium sp.), nende hulgas ka küüslauk. Need taimed eritavad mulda erilisi aineid, mis pärsivad konkurentide kasvu. 63
192; Gitelson jt, 1996, lk. 129). Jeffersoni pooldajad domineerisid aastatel 1800-1860, kuid sugugi mitte rahumeelselt. Lõhenemine toimus 1828.aastal, Andrew Jacksoni valimisega. Jacksoni pooldajad nimetasid ennast demokraatideks. Nad toetasid osalusdemokraatiat, piiratud keskvalitsust ja osariikide suurt võimu. Jacksoni ametisolekuaja lõpuks olid demokraadid ühinenud üleriigiliseks parteiks. (Gitelson jt, 1996, lk. 129). Sellel ajaperioodil kujunes ka uus partei (Viigid) konkureerimaks demokraatidega. Paljud viigid olid endised föderalistid, kes seisid vastu Jacksoni katsetele. Võistlus demokraatide ja viigide vahel oli võrdlemisi lühiajaline, sest 1850ndatel rebis orjapidamise küsimus mõlemad parteid laiali. Mõlemad parteid lõhenesid põhja- ja lõuna fraktsiooniks. Kuigi kahe partei rivaalitsemine kestis vaid kakskümmend aastat, siis tähistas see Ameerika Ühendriikide kaheparteisüsteemi algust. (Gitelson jt, 1996, lk. 129-130; Patterson, 2013, pp.191-192).