Üldakt- normatiivakt- õigustloov akt. On alati legislatiivaktid. Õigustloov akt, millega antakse üldnorme, mis reguleeridad abstraktset hulka juhtumeid. Üldakt=õigustloov/seadusandlik/normatiivne akt (seadus, seadlus ja määrus) Põhitunnused: Sisaldavad üldnorme, mis loovad käitumiseeskirja kõigiks järgnevateks juhtudeks. Üldnormi käitumiseeskiri on reeglina impesonaalne, hõlmab kõiki subjekte, kuid kõigi raames võib konkretiseeruda teatud kategooriale: pensionärid, üliõpilsed jne. Üldnormid loovad objektiivse õiguse ning sellest tuleneva subjektiivse õiguse, kuid üldnorm ei realiseeru konkreetse juhu korral iseenesest. Formaalne liigitunnus, mille nimetus sisaldub üldakti pealkirjas nt põhiseadus, seadlus dekreet jne. Üksikakt- õigustkohaldav akt- individuaalakt. Õigustrakendav akt, millega lahendatakse õiguslikus elus üksikjuhtumeid. Üksikaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid,
veokohustus tehakse isikule teatavaks vastava käsundiga; või omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 19: õigisvastaselt võõrandatud vara tagastamisest või kompenseerimisest tulenevad vaidlusedlahendatakse kohtu korras); 2. üldnormi käitumiseeskiri (õigusnorm) on üldjuhul impersonaalne (ei ole individualiseeritud); niisugune õigusnorm hõlmab kõiki subjekte: PS põhimõte kõik ja igaüks, kuid kõigi raames võib konkretiseeruda mingile kategooriale (pensionärid, üliõpilased, kaitseväelased); 3. nende üldnormid loovad objektiivse õiguse ning sellest tuleneva subjektiivse õiguse, kuid üldnorm ei realiseeru konkreetse juhu korral isesnesest; 4. nende liiki on võimalik tuvastada formaalse liigitunnuse alusel, mille nimetus (termin) sisaldub üldakti pealdises rekvisiidina, nt. põhiseadus, seadus, seadlus (dekreet), määrus. 14
4) juristiktsioonilised aktid (kohtuotsused, määrused, erimäärused); 5) korporatiivsete organisatsioonide õigusaktid Üldaktid Üldakt - normatiivakt - õigustloov akt. Üldaktid üldkohustuslikke õigusnorme loovas tähendsuses on alati legislatiivaktid. Ainuüksi legislatiivaktid on seadused. Põhitunnused: ¤ sisaldavad õigusnorme, luues käitumiseeskirja; ¤ üldnormi õigusnorm on üldjuhul impersonaalne; hõlmab kõiki subjekte, kuid kõigi raames võib konkretiseeruda mingile kategooriale; ¤ nende üldnormid loovad objektiivse õiguse ning sellest tulenevalt subjektiivse õiguse, kuid üldnorm ei realiseeru konkreetse juhu korral iseenesest; ¤ nende liik tuvastatav formaalse liigitunnuse alusel, mille nimetus sisaldub üldakti pealdises rekvisiidina. Üksikaktid Üksikakt - õigusrakendav akt. Üldnorme realiseeriv iseloom määrab ka olemuslikult põhimõtte, et üksikakt ning
või kuni neid muudetakse. Actus Contrarius printsiibi kohaselt võib igat õigusakti tühistada või muuta see organ või isik, kelle õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb. 18. ÜLDAKT Üldakt- normatiivakt- õigustloov akt. On alati legislatiivaktid. Põhitunnused: Sisaldavad üldnorme, mis loovad käitumiseeskirja kõigiks järgnevateks juhtudeks. Üldnormi käitumiseeskiri on reeglina impesonaalne, hõlmab kõiki subjekte, kuid kõigi raames võib konkretiseeruda teatud kategooriale: pensionärid, yliõpilsed jne. Üldnormid loovad objektiivse õiguse ning sellest tuleneva subjektiivse õiguse, kuid üldnorm ei realiseeru konkreetse juhu korral iseenesest. Formaalne liigitunnus, mille nimetus sisaldub üldakti pealkirjas nt põhiseadus, seadlus dekreet jne. Üksikakt- õigustkohaldav akt- individuaalakt. Üksikakt ning õigustrakendavad yksiknormid on üldakti ning üldnormide suhtes esksekutiivse, st kohaldava , täitmisele allutatud iseloomuga.
Üksikaktide iseloomulikud põhitunnused on: 1) Nad sisaldavad õigusnorme, mis loovad käitumiseeskirja (õigusnormi) kõigiks järgnevateks juhtudeks (nt riigikaitseliste sundkoormiste seaduses, veokohustus tehakse isikule teatavaks vastava käsundiga); 2) Üldnormi käitumiseeskiri on üldjuhul impersonaalne (ei ole individualiseeritud), niisugune õigusnorm hõlmab kõiki subjekte: PS põhimõte kõik ja igaüks, kuid kõigi raames võib konkretiseeruda mingile kategooriale (pensionärid, üliõpilased, kaitseväelased); 3) Nende üldnormid loovad objektiivse õiguse ning sellest tuleneva subjektiivse õiguse, kuid üldnorm ei realiseeru konkreetse juhu korral iseenesest; 4) Nende liiki on võimalik tuvastada formaalse liigitunnuse alusel, mille nimetus sisaldub üldakti pealdises rekvisiidina, nt põhiseaus, seadus, seadlus (dekreet), määrus; Üksikaktid Üksikakt= õigustrakendav akt
sätestatud: veokohustus tehakse isikule teatavaks vastava käsundiga; või omandireformi aluste seadus (ORAS) § 19: õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisest või kompenseerimisest tulenevad vaidlused lahendatakse kohtu korras); 2) üldnormi käitumiseeskiri (õigusnorm) on reeglina impersonaalne (ei ole individualiseeritud); niisugune õigusnorm hõlmab kõiki subjekte: PS põhimõte kõik ja igaüks, kuid kõigi raames võib konkretiseeruda teatud kategooriale: pensionärid; üliõpilased; kaitseväelased; 3) üldnormid loovad objektiivse õiguse ning sellest tuleneva subjektiivse õiguse, kuid üldnorm ei realiseeru konkreetse juhu korral iseenesest; 4) formaalne liigitunnus, mille nimetus (termin) sisaldub üldakti pealkirjas (pealdise osa) rekvisiidina: nt põhiseadus, seadus, seadlus (dekreet), määrus. Kui vormistatavas õigusaktis on kasvõi üks üldnorm, tuleb õigusakt vormistada üldaktina
annaabi.ee 
