1. Mille poolest erinevad süsteemitehnika ja tarkvaratehnika? Sarnasused? Tarkvaratehnika on süsteemitehnika konkretiseering tarkvaratoodete tegemise valdkonda. Tarkvaratehnika on tugevalt seotud arvutiteadusega., erinev on suhtumine reaalsesse maailma. Tarkvaratehnika tunneb rohkem huvi tarkvara loomise protsessi administratiivsele ja tehnilise korraldamisele ning juhtimisele. Tarkvaratehnika peab ideaalis oluliseks, et töötluseks kasutatav lähteinfo vastaks võimalikult täpselt tegelikkusele. Tarkvaratehnika toode valideeritakse näidates tema vastavust reaalse maailma vajadustele. Tarkvaraprojekti
Informatsioonivabadus sisaldab ühelt poolt õigust saada vabalt üldiseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni ja teiselt poolt õigust saada informatsiooni riigiasutustes tema kohta käivate andmetega. Õigus vabalt informatsiooni saada puudutab kõikvõimalikus avalikkusele kättesaadavas vormis leitavat informatsiooni. Samuti on kaitstud info saamine välisriikide infoallikatest. Riik ei tohi teha takistusi üldkasutatavatest allikatest info hankimisel. Infovabadus avalikus sektoris on konkretiseering üldisele demokraatlikule nõudele, mille kohaselt riigivõim peab olema läbipaistev ainult informatsiooni olemasolul on võimalik poliitilise vastutuse põhimõtte realiseerimine. Põhiseaduse sõnastuse kohaselt on garanteeritud vaid informatsiooni saamine asutuste tegevuse ning informatsiooni küsija kohta. Avaliku teabe seadusega on kehtestatud aga laiem õigus igaühel on õigus tutvuda avalike ülesannete täitmisel kogutud teabega.
eriallikaid, et lahti seletada erinevaid fakte. • Vahel ei ole võimalik kirjutada ainult ühte fakti – kongressid, koosolekud, ettepanekud jne, kus on palju võrdseid fakte. Sel juhul on kolm võimalust. 1. Teha mitmeosaline juhtlõik, kus esitatakse võrdsed faktid. 2. Harva sobiv ka loetlev juhtlõik, mis koosneb kahest poolest: valitud probleeme kokku võttev lauseosa,millel järgneb punthaaval konkretiseering. Sellist juhtlõiku võib kasutada ka siis, kui uudis annab edasi sündmust, milles on mitu samas seisus olevat peategelast. 3. Kui kuidagi teistmoodi ei saa, siis kasutatakse kokkuvõtvat juhtlõiku, milles antakse üldistav lause, mitte konkreetne fakt. Kuid üldjuhul tuleks sellist juhtlõiku kindlasti vältida. Faktide valik Teine probleem on selles, milliseid fakte valida juhtlõiku. Siin tuleb arvestada nelja põhimõtet.
a. hetkesituatsiooniga, võib muutuda, selle alusel hindavad lugejaid teoseid). W. Iser: kirjandustekst on autori kavatsuste väljendus, aga sisaldab ka määratlemata elemente. Tähenduse loomine toimub läbi lugeja osaluse (ootused, nendes pettumine või mitte, suhestumine tekstiga jne.) Kirjandusteosel on kunstiline ja esteetiline poolus. Esimene on seotud autoriga ja teine lugejaga. ,,Teos on enam kui tekst, sest tekst saab elavaks siis, kui ta on konkretiseeritud (lugeja poolt), konkretiseering sõltub lugejast. Teos tekib teksti ja lugeja ühildumisel." (Iser, 1990) J. Culler: Prantsuse strukturalism + retseptsiooniteooria. Kirjanduslikud normid, konvetsioonid ja koodid struktureerivad lugemiskogemust, teevad võimalikuks ja samas piiravad tõlgendamist. S. Fish: AFFEKTIIVNE STILISTIKA: lugemine muudab trükitud sõnade ruumilise jälgimise kogemuse ajaliseks kulgemiseks. Järgides trükitud teksti, mõtestab lugeja enda jaoks seda, mida
pettumine või nende täitumine, retrosepktiivsus, rekonstruktsioon). Kirjandusteosel on kaks poolust: kunstiline ja esteetiline. Kunstiline poolus on seotud autori loodud tekstiga ja esteetiline selle konkretiseeringuga, mida teeb lugeja. Seega, kirjandusteos ei saa olla täiesti identne ei tekstiga ega ka selle konkretiseeringuga, asetseb nende kahe vahel. "Teos on enam kui tekst, sest tekst saab elavaks alles siis, kui ta on konkretiseeritud, pealegi ei ole konkretiseering mingil juhul sõltumatu lugeja individuaalsest soodumusest /.../ Teos tekib teksti ja lugeja ühildumise tulemusena." (Iser 1990: 20902091) Vihjeline lugeja > sisaldub tekstis kui keegi, kes reageerib teatud viisl tekstis sisalduvatele lugeja reaktsiooni esile kutsuvatele struktuuridele Tegelik lugeja > reaktsioone määravad kogemused, teadmised jne Jonathan Culler, Stanley Fish. Culler > prantsuse strukturalism & retseptsiooniteooria
pettumine või nende täitumine, retrosepktiivsus, rekonstruktsioon). Kirjandusteosel on kaks poolust: kunstiline ja esteetiline. Kunstiline poolus on seotud autori loodud tekstiga ja esteetiline selle konkretiseeringuga, mida teeb lugeja. Seega, kirjandusteos ei saa olla täiesti identne ei tekstiga ega ka selle konkretiseeringuga, asetseb nende kahe vahel. “Teos on enam kui tekst, sest tekst saab elavaks alles siis, kui ta on konkretiseeritud, pealegi ei ole konkretiseering mingil juhul sõltumatu lugeja individuaalsest soodumusest /…/ Teos tekib teksti ja lugeja ühildumise tulemusena.“ (Iser 1990: 2090–2091) Vihjeline lugeja > sisaldub tekstis kui keegi, kes reageerib teatud viisl tekstis sisalduvatele lugeja reaktsiooni esile kutsuvatele struktuuridele Tegelik lugeja > reaktsioone määravad kogemused, teadmised jne Jonathan Culler, Stanley Fish. Culler > prantsuse strukturalism & retseptsiooniteooria
annaabi.ee 
