Kirjandi probleemi ja mõtte juurde juhib pealkiri. Arutlemise 5 põhivõtet Analüüsimine - nähtuste (ideede, probleemide, sündmuste, protsesside) liigendamine osadeks. Tuuakse välja tervik, selle osad ja nendevahelised suhted. Kirjeldatakse ja põhjendatakse neid. Illustreerimine - millegi väitmine ja selle näitega tõestamine. Näiteid on vaja arutlemisel selleks, et iseloomustada üldist läbi üksiku. Näide peab täpsustama, konkretiseerima väidet või nähtust, mille juurde ta kuulub. Näidetega ei tohiks liialdada. Defineerimine - definitsiooniga mõiste sisu loogiline ja täpne avaldamine. Mõiste lahti seletamine. Defineerida võiks neid mõisteid, mille tähendust lugeja ei pruugi teada või kui mõiste on mitmeti tõlgendatav. Klassifitseerimine - nähtuste jagamine rühmadeks. Kelle vahel on teemaga suhted? Võrdlemine - tundmatu nähtuse avamine tuntu abil. Võrdlusel on kolm koostisosa:
argumenteerimine, veenmine. Arutlemine Arutlemisel kasutatakse viit põhilist võtet. 1. Analüüsimine analüüs põhineb nähtuste (ideede, probleemide, sündmuste, protsesside) liigendamisel osadeks. Tuuakse välja tervik, selle osad ja nendevahelised suhted. Analüüsiga esitatakse mingi nähtuse või protsessi sisemine ehitus, olemus, mitte selle muljepilt. 2. Illustreerimine näiteid on vaja arutlemisel selleks, et iseloomustada üldist läbi üksiku. Näide peab konkretiseerima väidet või nähtust, mille juurde ta kuulub. Arutluses ei tohi näidetega liialdada, neid peab olema just nii palju, kui läheb vaja probleemi mõistmiseks. 3. Defineerimine definitsiooniga saab avada loogiliselt ja täpselt mõiste sisu. Definitsioon peab alati sisaldama määratlemiseks vajaliku tunnuste hulga ja defineeritavast mõistest laiemat mõistet, mille alla esimene mahuks. Defineerida tuleks mõisteid, mille puhul ollakse kindlad, et lugeja neid ei tunne. 4
argumenteerimine, veenmine. Arutlemine Arutlemisel kasutatakse viit põhilist võtet: 1.Analüüsimine analüüs põhineb nähtuste (ideede, probleemide, sündmuste, protsesside) liigendamisel osadeks. Tuuakse välja tervik, selle osad ja nendevahelised suhted. Analüüsiga esitatakse mingi nähtuse või protsessi sisemine ehitus, olemus, mitte selle muljepilt. 2.Illustreerimine näiteid on vaja arutlemisel selleks, et iseloomustada üldist läbi üksiku. Näide peab konkretiseerima väidet või nähtust, mille juurde ta kuulub. Arutluses ei tohi näidetega liialdada, neid peab olema just nii palju, kui läheb vaja probleemi mõistmiseks. 3.Defineerimine definitsiooniga saab avada loogiliselt ja täpselt mõiste sisu. Definitsioon peab alati sisaldama määratlemiseks vajaliku tunnuste hulga ja defineeritavast mõistest laiemat mõistet, mille alla esimene mahuks. Defineerida tuleks mõisteid, mille puhul ollakse kindlad, et lugeja neid ei tunne. 4
jätmist. Seega on raske lugeda altkäemaksu koosseis täidetuks juhul, kui ametiseisundit on küll kasutatud, kuid isik eritunnuse mõttes on ametnik või koosseisuväline töötaja või ametiisik, kes ei vasta ametiisiku kirjeldustele karistusseadustiku mõttes. Eeltoodust tulenevalt on autor seisukohal, et seadusandja peab tegema sellekohased muudatused, so: a) kas jätma ametiisiku mõiste üldse karistusseadustikust välja ning konkretiseerima ja ühtlustama selle korruptsioonivastases seaduses ning avaliku teenistuse seaduses (vajadusel viitega ka karistusseadustikule) või; b) laiendama ametiisiku mõistet ja konkretiseerima ametiseisundit karistusseadustikus, sh kindlasti ühtlustama mõisted muudes seadustes Variant „a” tundub siinkohal mõistlikum, sest selline seadusemahu vähenemine, olgugi et väike, annab panuse üldisele normide ja aktide mahulisele vähenemisele ja erinevate
et kui sa ei saa aru, siis palun küsi! Õpetaja peab lapse valesid lauseid parandama. Kui sa hakkad ainekava tegema, siis vaata ka eelneva klassi ja järgneva klassi ainekava. 11. Üldised nõuded tundide protokollimisele ja tunnikonspektide koostamisele. Igal tunnil on konkreetne teema ja see tuleneb ainekavast ja on kirjutatud tööplaani. Tunnikava võib olla mitmes tunnis täpselt ühesugune. Aga seda teemat peab konkretiseerima eesmärk! Selle eesmärgi sõnastus peab olema väga täpne! Eesmärk on igal tunnil erinev, kuigi teema on üks. Eesmärgi sõnastamisel tuleb lähtuda kujundatavatest oskustest, ehk sellest, mida me tahame lapsele selle konkreetse tunni jooksul selgeks õpetada. Konkreetse oskuse määratlemisel tuleb aluseks võtta õppesisu. Õppesisu annabki oskused ja pädevused, mida reaalselt hakkad kujundama. Metoodika annab selle, mis tasemele antud oskuse selles tunnis arendame.
kiirus, mitte kiiruse avaldumise elementaarsete vormide (reaktsioonikiirus, üksikliigutuse kiirus, liigutuste sagedus) tase. Kiiruse elementaarsed vormid on aga suhteliselt iseseisvad ja kiirusvõimete ülekanne küllaltki piiratud. Näiteks võib küll omada head reaktsiooni ehk reageerimiskiirust, kuid madalat liigutuste sagedust. Hea stardikiirendus ei pruugi tagada kiirusliku vastupidavuse kõrget taset ja vastupidi. Et kiirustreening oleks efektiivne, peab konkretiseerima ka arendatava kiiruse liigid: 91 SPORDIPEDAGOOGIKA NB! 1) reaktsioonikiirus, 2) lähtekiirendus, 3) maksimaalne kiirus, 4) kiiruslik vastupidavus. Sõltuvalt ühe või mitme kiiruseliigi samaaegsest arendamisest võime rääkida
annaabi.ee 
