eelne rahu – „...vastu pilkude tumeselget, pominal langesid lumehelbed.“ Lugedes seda luuletust, tekib lugejal seos oma eluga, kui mingid ärritavad tegurid või askeldused kasvõi enne pühi, segavad meid sisemist rahu saavutamast. Selle luuletuse puhul võib välja tuua ühe väga hea eripära, mis samuti teeb seda luuletust lihtssti arusaadavaks. Selle luuletuse 4 salmi jagunevad justkui eepika 4 osaks: ekspositsiooniks, sõlmituseks, kulminatsiooniks ning pöördeks ja konklusiooniks. Samuti meeldisid mulle ka paljud teised luuletused. Üks neist oli „Kas mind jätkub...“. Luuletuse teemadeks on üksindus ja väsimus. Luuletuses luuakse sünget meeleolu, mis iseloomustab sisemist valu ja väsimust ning depressiooni. Selle luuletusega on autor tahtnud öelda, et elus on selliseid situatsioone, kus kõik sisemised jõud on otsas jääb ainult lootus. Luuletuse tekstis toob Ehin välja olukordi, kus kus ei ole enam jaksu ei kurbuse ega ka elurõõmu tundmiseks –
( peatükid, vaatused, stroofid ) on seotud siseehituse e struktuuriga ( nt sündmuste ja karakterite arendamine, rütmistamine). Kompositsiooni osised on kirjeldus, jutustus, dialoog, monoloog, portree, looduspilt, süzeelise ülesehituse astmed jm. Süzee arenduses võime leida üldkehtivaid seaduspärasusi, jagunemist põhielementideks e astmeteks: ekspositsiooniks e sissejuhatavaks lähteosaks, dispositsiooniks e arenduseks, kulminatsiooniks e haripunktiks, peripeetiaks e pöördeks, konklusiooniks e lõpplahenduseks. Nende põhielementidega liituvad üksikutes teostes veel proloog ja epiloog. PROOSATEOSE TEGELASED Proosateose tegelased on teose kõige olulisemaks komponendiks. Nad viivad sündmustikku edasi, nende kaudu avaneb teose ideestik. Jagunevad tähtsuse järgi teoses: 1. Peategelane ( kannab teose ideelist põhiraskust, juhib ja kannab sündmustikku) 2. Kõrvaltegelane ( on peategelas(t)e teenistuses ning jääb tähtsuselt nende varju) 3
annaabi.ee 
