tehingule ei kohaldata võlaõigusseadust. *21 Küsitav on, kas juhul, kui seadus näeb ette lepingu kohustusliku vormi, peab ka lepingu lõpetamine, eelkõige sellest taganemine või selle ülesütlemine toimuma samas vormis. Mõned autorid on tuletanud sellise nõude VÕS § 13 lõikest 2. *22 Riigikohus on siiski põhjendatult asunud seisukohale, et taganemis- ega ka ülesütlemisavaldus ei pea olema lepinguga samas vormis ning selle võib teha ka konkludentselt. *23 Pärimislepingu puhul sätestab erinormina pärimisseaduse *24 (PärS) § 103 lõige 2, et pärimislepingust taganemine toimub teisele lepingupoolele notariaalselt tõestatud avalduse tegemisega, s.t et pärimislepingust taganemine peab toimuma samas vormis nagu pärimislepingu sõlmiminegi. Ka tehingu tühistamise avaldus ei pea olema tehinguga samas vormis. *25 7. Seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tagajärjed 7.1. Üldreegel: tehing on tühine
- pool rikkus kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise poole huvi püsimise eelduseks kohustuse täitmise vastu (VÕS § 116 lg 2 p 2 ) - kohustuse tahtlik või raskelt hooletu rikkumine (§ 116 lg 2 p 3, erand - lg 4) - kui mõistlik eeldada, et rikub ka edaspidi (§ 116 lg 2 p 4 – erand lg 3, lg 4) 2) Täiendava tähtaja andmine §116 lg4 Taganemine Üldised formaalsed eeldused: 1) mõistliku aja jooksul § 118 2) otsese tahteavaldusega või konkludentselt (VÕS § 188 lg 1) Ülesütlemine §195, §196 Materiaalsed eeldused: - Kehtiv kohustus - tegemist on kestvuslepinguga (VÕS § 195 lg 3) - Rikkumine - Rikkumine on oluline Formaalsed eeldused: - Teade - Teade mõistliku aja jooksul Eristatakse : Korraline ja erakorraline ülesütlemine. Erakorraline ülesütlemine jaguneb: - mõjuval põhjusel, mis on muu kui kohustuse rikkumine või - olulise rikkumise korral Hinna alandamine §112: Materiaalsed eeldused: kehtiv leping
Kolmas võimalus offerdi lõppemiseks on see, kui oferent võtab oferdi tagasi või tühistab selle. 7.4 Aktsept 7.4.1 Aktsepti mõiste viisid See on nõusolek lepingu sõlmimiseks. See ongi tegelikult ainult jaatus, et ollakse nõus lepinguga. Aktsept võib olla väljendatud kolmel viisil: 1) otsese tahteavaldusega selgelt on öeldud, et jah, ma olen nõus lepingu sõlmima. Siis kui aktsept jõuab oferendini, siis loetakse leping sõlmituks. 2) Kui aktsept on väljendatud konkludentselt selline tahteavaldus, mis väljendub teo kaudu. Leping on sõlmitud selleks ajaks, kui oferent sellest teada saab. Siit tuleneb ka erand, kui nendevahelisest praktikast tuleneb, et leping loetakse sõlmituks teo tegemise alustamisest. 3) Vaikimine või tegevusetus võib olla aktsept, kui sellele on antud seaduses või tava kaudu tähendus ( VÕS § 20 lg 3). Leping loetakse sõlmituks, kui teatud aja jooksul ei tule aktseptandilt eitavat vastust. 7.4
juriidiliste isikute juhtorganite otsused jne). Tehingu sisu järgi võib jagada tehingud: 1. varalisteks, kui nende esemeks on varalised õigused (nt müük, laen jne), ja 2. isiklikeks, kui nende esemeks on isiklikud õigused (nt abielu sõlmimine). Tehing on isiku tahte avaldus, millega isik väljendab soovi saavutada mingi õiguslik tagajärg. Tahte avalduse võib teha otseselt, st avaldades tahte sõnaselgelt, või kaudselt ehk konkludentselt, avaldades tahet tegevuse kaudu, millest võib järeldada tahet saavutada õiguslik tagajärg (nt kauba saatmine ostjale). Vaikimine või tegevusetus omab tahte avaldusena tähendust siis, kui see tuleneb seadusest, poolte kokkuleppest või nende vahelisest praktikast ja tegevus- või kutsealadel kehtivatest tavadest. Tehingu vorm. Tehingu võib teha mistahes vormis, kui seadus ei ole sätestanud kohustuslikku vormi, st üldpõhimõttena kehtib vormivabadus
Saab rääkida kahte liiki esindusest (esindusõigusest): 1) seadusjärgne esindus/esindusõigus- st, et esindusõigus tuleneb seadusest. Näiteks: piiratud teovõimega isiku seadusjärgne esindus. Juriidiliste isikute puhul on see ainus võimalus suhelda kolmandate isikutega. Pankrotihalduri esindusõigus tuleneb pankroti seadusest. 2) lepinguline esindusõigus (tehinguline esindus) esindatav ise lepib esindajaga kokku ja määrab ära ka esindusõiguse. Esindus võib ilmneda ka konkludentselt, kui on ilmne, et üks isik tegutseb teise nimel (näiteks: kaupluses) Prokuura selline esinduse vorm, kus esindaja määratakse tehinguliselt, kuid tema esindusõigus tuleneb seadusest. Prokurist on esindajaks ainult ettevõtjate puhul. See on nagu vahevorm lepingulise ja seadusega määratud esinduse vahel. Tekkelt on volitus. Kui volitus antud, siis piirid tulenevad seadusest- prokurist määratud ja kantud äriregistrisse
Kui on tegemist eksimuse või pettusega, siis kolm aastat tehingust. Need 2 on õigust lõpetavad tähtajad selle tähtaja raames saab tühistada. Pärast seda enam üldse tühistada ei saa. 8.3.7 Kinnitamine Kui nende tehingute puhul, mida saaks tühistada ja sellel isikul on see võimalus (ta teab ekimusest või pettusest, ähvardust vägovalda enam pole), aga ta seda ei soovi, siis ta võib seda tehingut kinnitada. Siis see tühistamise õigus kaob. Seda õib teha ka konkludentselt, kui tühistamise omav isik selle kinnitab. Aga seda siis alles, kui ta neid halbu asjaolusid teab või need on lõppenud. Tsüs pg 100 NB! Alles siis saab kinnitada, kui nt ähvardamise asjaolud on lõppenud. Kui kinnitamine toimub ähvardamise alusel siis saab kohus seda tühistada nt. Õppematerjal · Tsüs 84-101 + tsüs muudatus, pg 86, mis muutub 1 maist. · Õpik lk 110-131 195-204, 213-223 9. Tingimuslikud tehingud 9.1 Tingimusliku tehingu mõiste ja liigid
Kui on tegemist eksimuse või pettusega, siis kolm aastat tehingust. Need 2 on õigust lõpetavad tähtajad – selle tähtaja raames saab tühistada. Pärast seda enam üldse tühistada ei saa. 8.3.7 Kinnitamine Kui nende tehingute puhul, mida saaks tühistada ja sellel isikul on see võimalus (ta teab ekimusest või pettusest, ähvardust vägovalda enam pole), aga ta seda ei soovi, siis ta võib seda tehingut kinnitada. Siis see tühistamise õigus kaob. Seda õib teha ka konkludentselt, kui tühistamise omav isik selle kinnitab. Aga seda siis alles, kui ta neid halbu asjaolusid teab või need on lõppenud. Tsüs pg 100 NB! Alles siis saab kinnitada, kui nt ähvardamise asjaolud on lõppenud. Kui kinnitamine toimub ähvardamise alusel siis saab kohus seda tühistada nt. Õppematerjal Tsüs 84-101 + tsüs muudatus, pg 86, mis muutub 1 maist. Õpik lk 110-131 195-204, 213-223 9. Tingimuslikud tehingud 9.1 Tingimusliku tehingu mõiste ja liigid
teise isiku sunni (nt vägivallaähvarduse mõjul) o (13) Isegi kui tuvastada, et abinõu valdus saadi õiguspärase valdaja tahte kohaselt, ei tähenda see automaatselt ka seadusliku valdaja tahet anda üle põhiasja valdus Seaduslik valdaja peab seda tahet eraldi väljendama mistahes vormis (sh konkludentselt, tulenevalt abinõu üleandmise eesmärgist või üleandmise viisist) Näide teatri valvelauda autovõtmete loovutamine o (14) Asja omavolilise ajutise kasutamisega ei ole reegeljuhtumil tegemist juhul, kui asi on antud seadusliku valdaja nõusolekul teisele isikule kasutada, kuid viimane ei kasuta eset seadusliku valdaja soovitud eesmärgil.
kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Nimetatud säte kohaldub analoogia alusel ka lepingu ülesütlemise korral. VÕS § 135 lg 1 ei välista ega piira hinnavahet ületava kahju hüvitamise nõude esitamise õigust (VÕS § 135 lg 3). VÕS § 135 lg 1 kohaldub ka juhul, kui hageja nõuab kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 2 järgi, s.o nõuab kahju hüvitamist täitmise asemel ka siis, kui ta ütles lepingu üles konkludentselt 3-2-1-142-16 p 14 - mittevaraline kahju kui kindel rahasumma; mittevaraline kahju § 134 lg 2 järgi; Isik esitas maakohtule hagi OÜ vastu kutsehaigusega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt isiku kasuks välja kutsehaigusega tekitatud saamata jäänud tulu ning perioodilise hüvitise, mille arvutamise aluseks töövõimekaotus 40% ulatuses. Isik esitas apellatsioonkaebuse ringkonnakohtusse
kas kriminaalhooldusosakonna juhatajale teha ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik (264 lg 1) 3-1-1-30-16 (kohtuistung vahetult eelistungi jätkuna) Erandliku olukorrana, mil maakohus võib süüdistatava kohtu alla andmise lahendada protokollilise määrusega, saab käsitada KrMS §-s 265^1 toodud menetlussituatsiooni, kus eelistung jätkub kõigi kohtumenetluse poolte nõusolekul kohtuliku arutamisega ja kohtumenetluse pooled on sõnaselgelt või ka konkludentselt avaldanud, et nad ei soovi kirjaliku kohtu alla andmise määruse koostamist ning kirjaliku määruse koostamata jätmisega ei rikuta ühegi kohtumenetluse poole õigusi. Teistsuguse arusaama korral peaks maakohus eelistungi järel tegema vaheaja, koostama kirjaliku kohtu alla andmise määruse, selle saalis kuulutama, andma määruse koopia nii prokurörile, kaitsjale kui ka süüdistatavale, võimaldama sellega tutvuda ja alles seejärel alustama kohtuliku arutamisega
annaabi.ee 
