Enamasti 200-1000 elanikuga; Enamasti vähesed teenindusfunktsioonid (nt alg- või põhikool, kohaliku tähtsusega teenused), teeninduslik tagamaa vähene Palju-korterilised elamud; Osad stagneerusid juba 70ndatel ja 80ndatel aastatel; tänapäeval pigem tühjenevad ja vananevad; Asula kasv ja areng sõltuvad ühe ettevõtte käekäigust, vastava majandusharu konjunktuurist o Sotsiaalasulad: Osadel juhtudel samaaegselt endine põllumajanduskeskus ja tänane vallakeskus (teeninduskeskus); Enamasti 200-1000 elanikuga; Välisilme sarnane endiste põllumajanduskeskustega; Kasv ja areng sõltuvad riigi (ja omavalitsuse) vastavatest sektorpoliitikatest o Endised põllumajanduskeskused: Külanõukogude ja valdade olulisimad (teenindus)keskused;
Turu keskmine ehk turuportfelli (turuindeksi) enda beetakordaja võetakse võrdseks ühega: *Konkreetse investeeringu või investeerimisportfelli beetakordaja on seega kas ühest suurem või ühest väiksem, olenevalt sellest kas investeering on riskantsem või vähem riskantsem kui turg. *Kõrgemad beetakordajad on reeglina väärtpaberitel või portfellidel mis sõltuvad rohkem majandustsüklist ning makromajanduse konjunktuurist. *Riskivaba investeeringu beeta on võrdne 0-ga. Beeta näitab väärtpaberi tulususe tundlikkust turuportfelli tulususe muutuste suhtes. Beeta on väärtpaberi suhtelise riski mõõt võrreldes koguturuga. 8 36. Mida näitab efektiivsuspiir? Efektiivne portfell? Efektiivsuspiir- parimad tulu ja riski kombinatsioonid On võimalik koostada efektiivsed portfellid, (vähima riskiga) iga portfelli oodatava tulususe
hinnanguliselt miinimumini. Eesmärk:Vähendada kulusid klienditeenindusele. Eelis: Klientide teenindamisel Internetikeskkonnas tekib märgatav kokkuhoid tööjõu vähendamise arvelt teeninuskontorites. Internetisüsteemide administreerimisega saab hakkama oluliselt väiksem hulk kaadrit. Mõõt: Vähendada klienditeeninduse kulusid 25%. Eesmärk: Saada ülevaade eri regioonide klientuurist ning tellitavate toodete konjunktuurist. Eelis: Ühtset toote- ning kliendibaasi analüüsides saab luua tervikliku pildi, millistes piirkondades milliseid teenuseid eelisarendada. Mõõt: Suurendada eri regioonides eri toodete eelisarendamisel tellimuste arvu (10%). 1.1.4 Lausendid - Töötaja modifitseerib paketti - Paketil on leviala - Klient taotleb paketti - Rahuldatud taotluse põhjal vormistatakse leping - Lepingul on osapool - Töötaja on osapool - Klient on osapool
aastateni Pärast sõja lõppemist oli probleemiks, kuidas viia ettevõtted rahuaja tootmisele. Ümberkorraldamine haaras 45% tööstusettevõtedeast. Sõja lõpust kui 1970. aastateni toimusid USA majanduses mitmed muudatused, sealhulgas ka tööstuses. Kõigepealt muutus tööstuse struktuur. Üha enam automatiseeriti tootmisprotsesse (kiire areng leidis aset just masinatööstuses). Muudatused olid tingitud turu uuest konjunktuurist, ekspordi kasvust ja riiklike tellimuste mõjust. Suur oli USA-s autotööstuse tähtsus, mis avaldas mõju teistele tööstusharudele. Kiire areng leidis aset keemiatööstuses, eriti sünteetilise kiu tootmises. Sõjajärgsetel aastatel arendasid suurriigid oma relvatööstust. Pärast külma sõja puhkemist mõjutas tööstust ka relvade ja muu sõjavarustuse tootmise kasv. Seda tegi eelkõige USA, püüdes hoida tasakaalu NSV Liidu sõjatööstusega. Teise maailmasõja järgsetel aastatel
osalust riigi juhtimisel. Jätkuvalt püsisid kaitseseisukord, tsensuur ja riigi kontroll, poliitiline tegevus jäi keelatuks, olulised seadused anti dekreetidena. Põhiseaduse alusel loodud presidendi ametikohale valiti Konstantin Päts, uus kahekojaline Riigikogu osutas presidendile kuulekaks, samuti nagu valitsuski, mille püsimine olenes presidendi tahtest. Majanduslikus mõttes oli vaikiv ajastu edukas, ehkki edu tulenes ennekõike soodsast konjunktuurist maailmas, mitte uue režiimi olemusest. Ent riigi jõuline sekkumine majandusellu tõotas pikemas perspektiivis tekitada uusi probleeme laieneva riigistamise, riigiettevõtete ebaefektiivsuse, kõrge maksukoormuse, palkade allasurumise, põllumeeste ulatusliku subsideerimise jms läbi. Tavakodanik tajus neil aastail ennekõike siiski elu paranemist ja elukvaliteedi tõusu. Pätsi poliitika põhines parempoolsel nn rahvusühtsuse ideel, mis rõhutas