Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"konjunktsiooniks" - 7 õppematerjali

Digitaaltehnika
57
doc

Digitaaltehnika

Loogikafunktsiooni kõik argumendid on loogilised muutujad, millel on kaks väärtust 0 ja 1. Kõiki loogikafunktsioone väljendavad kolm põhitehet: loogiline korrutamine, loogiline liitmine ja loogiline eitus. Loogiline korrutamine (NING). NING-funktsioon on võrdne ühega ainult juhul, kui kõik argumendid on võrdsed ühega. Tehte tähistamiseks kasutatakse nii harilikku korrutusmärki ( · ) kui ka loogilise korrutamise eritähist - katust (). Loogilist korrutamist nimetatakse ka konjunktsiooniks (conjunction). Loogiline liitmine (VÕI). VÕI-funktsioon on üks siis, kui kas või üks argumentidest võrdub ühega. VÕI-tehte tähistamiseks kasutatakse kas pluss (+) märki või loogilise liitmise eritähist - V tähe kujulist märki (). Loogilist liitmist nimetatakse ka disjunktsiooniks (disjunction). Loogiline eitus (EI). EI-funktsioonil on argumendi vastandväärtus. Kui argument on 1, siis funktsioon võrdub 0 ning vastupidi. EI-tehet

Informaatika → Digitaaltehnika
87 allalaadimist
Diskreetne matemaatika - konspekt
31
doc

Diskreetne matemaatika - konspekt

mitteosalevad argumendid. Näiteks vahedest 1,8 (implikant A4) tulenevalt ei osale nimetatud konjunktsioonis argumendid x1 ja x4 . 2. Ülejäänud argumentide märgid tulenevad suvalisest implikandi kirjeldusse kuuluva kümnendnumbri kahendkoodist (s.o. vastavast kahendvektorist). Näiteks implikandi A4 koosseisus olevate kõigi numbrite 0,1,8 ja 9 kahendkoodides on x2 = 0 ja x3 = 0. Seega konjunktsiooniks tuleb x 2 x 3 . 20 Edasises kirjelduses põhineme McCluskey numbrilisele meetodile. McCluskey meetodiga on võimalik analoogiliselt tuletada ka minimaalne KNK, samuti minimeerima osaliselt määratud loogikafunktsioone. Peatume järgnevalt nendel probleemidel. · Minimaalse KNK tuletamine Toome välja olulisemad erinevused võrreldes DNK tuletamisega (orientatsioon järgnevas tehtud numbrilisele meetodile). 1

Matemaatika → Diskreetne matemaatika
634 allalaadimist
Matemaatiline analüüs I kollokvium
60
doc

Matemaatiline analüüs I kollokvium

Muutujate kaalud (antud juhul 8-4-2-1) ja vahede väärtused määravad konjunktsioonides mitteosalevad argumendid. Näiteks vahedest 1,8 (implikant A4) tulenevalt ei osale nimetatud konjunktsioonis argumendid x1 ja x4 . 2. Ülejäänud argumentide märgid tulenevad suvalisest implikandi kirjeldusse kuuluva kümnendnumbri kahendkoodist (s.o. vastavast kahendvektorist). Näiteks implikandi A4 koosseisus olevate kõigi numbrite 0,1,8 ja 9 kahendkoodides on x2 = 0 ja x3 = 0. Seega konjunktsiooniks tuleb x 2 x 3 . Edasises kirjelduses põhineme McCluskey numbrilisele meetodile. McCluskey meetodiga on võimalik analoogiliselt tuletada ka minimaalne KNK, samuti minimeerima osaliselt määratud loogikafunktsioone. Peatume järgnevalt nendel probleemidel.  Minimaalse KNK tuletamine Toome välja olulisemad erinevused võrreldes DNK tuletamisega (orientatsioon järgnevas tehtud numbrilisele meetodile). 1. Lähtume loogikafunktsiooni nullide piirkonnast. 2

Matemaatika → Matemaatika
34 allalaadimist
Loogika konspekt 1-5
30
pdf

Loogika konspekt 1-5

t v 1 0 v t 0 1 Välistatud kolmanda seadusest (Iga lause on kas tõene või väär, kolmandat võimalust ei ole), saame järeldada, et ¬¬p = p Eitus on unaarne (ühe operandiga) tehe ning lausearvutuses kõige kõrgema prioriteediga. Järgnevad teheted on kõik binaarsed (kahe operandiga). KONJUNKTSIOON (conjunction): Lausete p ja q konjunktsiooniks nimetatakse lauset, mis on tõene parajasti siis, kui mõlemad komponentlaused on tõesed. Konjunktsioon sisaldab enamasti seost ja või ning. Nt: Kass näub ja koer haugub. Kass näub ja tiiger näub. Konjunktsiooni sisaldava lause saab alati ümber sõnastada seosele: nii ... kui ka ... Nii kass näub kui ka koer haugub. Tähistused: p & q pq p·q p and q Konjunktsiooni tõeväärtustabel (kahel samaväärsel kujul):

Filosoofia → Loogika
337 allalaadimist
Mikroprotsessortehnika
282
pdf

Mikroprotsessortehnika

Loogikafunktsiooni kõik argumendid on loogilised muutujad, millel on kaks väärtust 0 ja 1. Kõiki loogikafunktsioone väljendavad kolm põhitehet: loogiline korrutamine, loogiline liitmine ja loogiline eitus. Loogiline korrutamine (NING). NING-funktsioon on võrdne ühega ainult juhul, kui kõik argumendid on võrdsed ühega. Tehte tähistamiseks kasutatakse nii harilikku korrutus- märki ( • ) kui ka loogilise korrutamise eritähist - katust ( ∧ ). Loogilist korrutamist nimetatakse ka konjunktsiooniks. Loogiline liitmine (VÕI). VÕI-funktsioon on üks siis, kui kas või üks argumentidest võrdub ühega. VÕI-tehte tähistamiseks kasutatakse kas pluss (+) märki või loogilise liitmise eritähist - V tähe kujulist märki ( ∨ ). Loogilist liitmist nimetatakse ka disjunktsiooniks. Loogiline eitus (EI). EI-funktsioonil on argumendi vastandväärtus. Kui argument on 1, siis funktsioon võrdub 0 ning vastupidi. EI-tehet tähistatakse kriipsuga sümboli peal, näiteks argumendi x eitus on x

Tehnika → Tehnikalugu
57 allalaadimist
LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest
348
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest

Nagu eituse puhul, nii ka konjunktsiooni korral pole tulemi tõeväärtus tehte kirjeldam-seks piisav. Lausete p ja q konjunktsioon on konkreetse kujuga lause, mille ehituse määrab see, et ta on just lausete p ja q konjunktsioon. D7.3.2 Konjunktsioon on lausearvutuses binaarne tehe, mis operandidele p ja q rakendatuna annab tulemiks lause p & q. Lauset p & q interpreteeritakse alati nii, et ta on tõene parajasti siis, kui p ja q on mõlemad tõesed. Lauset p & q nimetatakse lausete p ja q konjunktsiooniks. Loomulikus keeles on konjunktsiooni indikaatoriteks ja, ning, ent, kuid, aga; vahel võib konjunktsiooni tähistada ka punkt või koma. Nt „Maja põleb ja rahvas karjub”. Konjunktsiooni sisaldava lause saab mõnikord ümber sõnastada ka indikaatori nii … kui ka … abil, nt lause „Maja valmimiseks on vaja raha ja ehitajat” saab asendada lausega „Maja valmimiseks on vaja nii raha kui ka ehitajat”. Järgnevalt esitame konjunktsiooni levinumad

Õigus → Õigus
44 allalaadimist
LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK
197
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK

Nagu eituse puhul, nii ka konjunktsiooni korral pole tulemi tõeväärtus tehte kirjeldam-seks piisav. Lausete p ja q konjunktsioon on konkreetse kujuga lause, mille ehituse määrab see, et ta on just lausete p ja q konjunktsioon. D7.3.2 Konjunktsioon on lausearvutuses binaarne tehe, mis operandidele p ja q rakendatuna annab tulemiks lause p & q. Lauset p & q interpreteeritakse alati nii, et ta on tõene parajasti siis, kui p ja q on mõlemad tõesed. Lauset p & q nimetatakse lausete p ja q konjunktsiooniks. Loomulikus keeles on konjunktsiooni indikaatoriteks ja, ning, ent, kuid, aga; vahel võib konjunktsiooni tähistada ka punkt või koma. Nt ,,Maja põleb ja rahvas karjub". Konjunktsiooni sisaldava lause saab mõnikord ümber sõnastada ka indikaatori nii ... kui ka ... abil, nt lause ,,Maja valmimiseks on vaja raha ja ehitajat" saab asendada lausega ,,Maja valmimiseks on vaja nii raha kui ka ehitajat". Järgnevalt esitame konjunktsiooni levinumad

Matemaatika → Matemaatika ja loogika
33 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun