doonor - bakter, kes väljastab geneetilist materjali DNA näol; retsipient - bakter, kes võtab väljastatud geneetilise materjali vastu. Bakteritel toimub horisontaalne ülekanne konjugatsiooni, transduktsiooni ja transformatsiooni kaudu. Plasmiidid - on peamiselt prokarüootides esinevad rõngakujulised DNA molekulid, mis eksisteerivad raku genoomist eraldi. Plasmiidid määravad ära omadused, mis avalduvad bakteriraku fenotüübis. Nende alla kuuluvad: *fertiilsus - bakteri võime konjugeeruda; *toksiinide produktsioon; *pilide nt F(fertility)-pilid produktsioon; *ravimiresistentsus; *resistentsus keemiliste ainete suhtes; *orgaaniliste ainete lõhustamise eest vastutavate ensüümide teke. Tuntumad plasmiidid on R- ja F-plasmiidid (R-või F-faktor). R-plasmiidid põhjustavad resistentsust mitmete medikamentide suhtes. R-faktor on levinud eelkõige G-- bakteritel. Plasmiidid võivad kodeerida resistentsust nii ühe kui ka mitme antibiootikumi suhtes.
Elusorganismides esineb kaks strateegiat: horisontaalne ja vertikaalne. 21.Plasmiidid Plasmiidid - on osades bakterites (genoomist) eraldi olevad DNA rõngasmolekulid, mis annavad bakterirakule lisainformatsiooni. Suurendavad ka tavaliselt bakteri ellujäämise võimalusi erinevates tingimustes. Plasmiidid määravad ära omadused, mis avalduvad bakteriraku fenotüübis. Nende alla kuuluvad: fertiilsus, mille all mõistetakse bakteri võimet konjugeeruda; toksiinide produktsioon; pilide (nt F-pilid) produktsioon; ravimiresistentsus; resistentsus keemiliste ainete suhtes; orgaaniliste ainete lõhustamise eest vastutavate ensüümide teke. Tuntumad plasmiidid on R- ja F-plasmiidid (R-või F-faktor). R- plasmiidid põhjustavad resistentsust mitmete medikamentide suhtes. R- faktor on levinud eelkõige G- bakteritel. Plasmiid võib kodeerida resistentsust nii ühe kui ka mitme antibiootikumi suhtes. 22
genoomide vahel. Elusorganismides esineb kaks strateegiat: horisontaalne ja vertikaalne. 20. Plasmiidid. Osades bakterites (genoomist) eraldi olevad DNA rõngasmolekulid, mis annavad bakterirakule lisainformatsiooni. Suurendavad ka tavaliselt bakteri ellujäämise võimalusi erinevates tingimustes. Plasmiidid määravad ära omadused, mis avalduvad bakteriraku fenotüübis. Nende alla kuuluvad: fertiilsus, mille all mõistetakse bakteri võimet konjugeeruda; toksiinide produktsioon; pilide (nt F-pilid) produktsioon; ravimiresistentsus; resistentsus keemiliste ainete suhtes; orgaaniliste ainete lõhustamise eest vastutavate ensüümide teke. Tuntumad plasmiidid on R- ja F-plasmiidid (R-või F-faktor). R- plasmiidid põhjustavad resistentsust mitmete medikamentide suhtes. R-faktor on levinud eelkõige G- bakteritel. Plasmiid võib kodeerida resistentsust nii ühe kui ka mitme antibiootikumi suhtes. 21
Geenivahetus toimub erinevate bakteritüvede vahel. Mitte kõik mikroobid ei ole võimelised omavahel geene vahetada. Selleks, et toimuks geenivahetus kahe mikroobi vahel, peab üks neist omama fertiilsusfaktorit. Tinglikult on tegemist kahe soopoolega, konjugeerida saavad ainult need omavahel, kellest ühel on fertiilsusfaktor olemas, ühel mitte. Aeg-ajalt võib fertiilsusfaktoriga plasmiid interakteeruma põhirkomosoomi ja siis võib kromosoom ka aeg- ajalt konjugeeruda. Siis läheb kõigepealt üle fertiilsusfaktor ja plasmiid, kõige hiljem see põhikromosoom. Fertiilsusfaktorit tähistatakse F+ ga, moodustades tuubuli ja hakkab plasmiidi üle kandma. Saame kaks mikroobi, milles mõlemas on F-faktor sees. Kui plasmiidil on sees muu geen, siis saab teine mikroob ka selle geeni ning tolle funktsiooni. HFR (high-frequency recombinant) tüved: Kromosomaalset DNA-d reeglina üle ei kanta F faktori poolt. See toimub juhul kui F faktor on integreerunud kromosoomi
hormoon) ja adrenaliin (noradrenaliini derivaat, bioaktiivne amiin, hormoon) aluselisust. Kõigis neis esineb lämmastikuaatom, mille vaba elektronpaar määrabki antud ühendite aluselisuse (vt. joonis ). 56 Aniliini puhul N-aatomi vaba elektronpaar konjugeerub aromaatse tuuma π-elektron- süsteemiga ja on raskesti kättesaadav sideme moodustamiseks prootoniga. Noradrenaliinis, vastupidi, ei saa vaba elektronpaar konjugeeruda benseenituumaga ja on kättesaadavam prootoni jaoks kui aniliinis. Teisalt, molekulis oleva OH-rühma elektrone äratõmbav (-I) efekt N-aatomi elektrontihedust oluliselt ei mõjuta, kuna N-aatomi ja OH-rühma vahel on kolm üksiksidet. Adrenaliin on metüülitud noradrenaliin. Metüülrühm annab adrenaliinile elektrontihedust juurde (-CH3 elektrone vabastav (+I)-efekt, vt. tabel) suurendades sellega tema aluselisust (võrreldes noradrenaliiniga). Seega, kolmest amiinist on kõige aluselisem
1.konjugeeruvad plasmiidid on võimelised iseseisvalt konjugeeruma kuna kannavad konjugatsiooniks kõiki vajalikke geene (MPF, MOB geenid) ja oriT-d. Lisaks konjugatsiooniks vajalikele geenidele sisaldavad sellised plasmiidid enamjaolt veel teisi geene, mis aitavad plasmiidil säilida transkonjugandis. Näiteks antirestriktaaside ja ssDNA-ga seonduvate valkude geene. 2.mobiliseeritavad plasmiidid sisaldavad relaksosoomi moodustumiseks vajalike valkude geene (MOB geenid) ning oriT-d. Konjugeeruda saavad ainult siis, kui MPF-ks vajalikud valgud (T4SS) ekspresseeritakse bakteris teiselt (konjugatsioonivõimeliselt) plasmiidilt või kromosoomilt. 3.mittekonjugeeruvad plasmiidid pole võimelised konjugeeruma, sest puuduvad nii MOB kui ka MPF geenid või oriT. Mõnikord on mittekonjugeeruvatel plasmiididel olemas oriT, kuid selliste plasmiidide konjugatsioon on eriti harv. Piiravaks teguriks on relaksosoomi moodustumine, sest oriT äratundmiseks on vajalik spetsiifiline relaksaas
annaabi.ee 
