võimaldab antikehadel rakku siseneda ning pääseda antigeenideni. Blokeerimise eesmärk on takistada antikehade ebaspetsiifilist seondumist nendesse kohtadesse, kuhu igasugused valgud kleepuvad. Primaarse antikehaga inkubeerimisel seondub primaarne antikeha antigeeniga antud juhul tubuliiniga. Inkubeerides sekundaarse antikehaga seonduvad sekundaarsed antikehad primaarse antikehaga. Kahekihiline reaktsioon on vajalik selleks, et poleks vaja iga primaarset antikeha fluorokroomiga konjugeerida, lisaks võimendab see signaali, kuna iga primaarse antikehaga saab seostuda mitu sekundaarset antikeha. Alusklaasidele panemine on vajalik mikroskopeerimiseks. Sulundamislahus sisaldab DAPI-t, mis seondub DNA-ga ning fluorestseerub siniselt, see võimaldab fluorestsentsmikroskoobiga näha ka DNA-d. 14. a. Kontroll-plasmiidiga rakud: Pildil on näha siniselt DNA, roheliselt edukalt transfekteeritud rakkudes ekspresseeritud GFP ning punaselt antikehaga värvitud tubuliin.
pili). Sama tüüpi bakterite vahel konjugatsiooni ei toimu. Konjugatsioon algab F plasmiidi katkemisena O järjestuses ja üks ahel kandub üle. Kui ülekanne on lõppenud, siis mõlemas rakus on F+ kaheahelaline plasmiid. Geenivahetus toimub erinevate bakteritüvede vahel. Mitte kõik mikroobid ei ole võimelised omavahel geene vahetada. Selleks, et toimuks geenivahetus kahe mikroobi vahel, peab üks neist omama fertiilsusfaktorit. Tinglikult on tegemist kahe soopoolega, konjugeerida saavad ainult need omavahel, kellest ühel on fertiilsusfaktor olemas, ühel mitte. Aeg-ajalt võib fertiilsusfaktoriga plasmiid interakteeruma põhirkomosoomi ja siis võib kromosoom ka aeg- ajalt konjugeeruda. Siis läheb kõigepealt üle fertiilsusfaktor ja plasmiid, kõige hiljem see põhikromosoom. Fertiilsusfaktorit tähistatakse F+ ga, moodustades tuubuli ja hakkab plasmiidi üle kandma. Saame kaks mikroobi, milles mõlemas on F-faktor sees. Kui plasmiidil on sees muu geen, siis