puuviljadest. Sõna brändi tuleneb inglise sõnast brandy, mis on lühend sõnast brandywine, mis oma korda tähendab ,,põletatud vein’’. Brändit võib valmistada kõikvõimalike puuviljade mahladest ja pressimisjääkidest, mida on võimalik kääritada. Erinevad brändid Kõige kuulsam brändi on kahtlemata konjak, mis on oma nime saanud Cognaci linnakese järgi Prantsusmaal. Brändit, mis on toodetud mujal Prantsusmaal või mujal maailmas, ei tohi ametlikult konjakiks kutsuda. Ka Cognaci piirkonnas tehtud jooki ei ole lubatud nimetada konjakiks, kui see ei vasta täpsetele kriteeriumitele, mille on kehtestanud konjaki tootmist korraldav ja juhtiv asutus Bureau National Interprofessionel du Cognac (BNIC). Vanus, mis on kirjutatud enamasti pudelisildile, annab teatava informatsiooni ka joogi kvaliteedi kohta. 2 aastat on enamasti liiga noor, 10 ja 12 aastat tähendavad head brändit igal pool. V.S (Very Special), kutsutud ka kolmeks
Prantsumaal rangelt kindlaks määratud piirkonnas Charentes´es. Kogu piirkond on jaotatud kasvualadeks vastavalt pinnase omadustele ja klimaatilisele eripärale, mis mõjutavad lõpp-produkti omadusi. Pärast nõukogude võimu kukkumist nõudsid prantslased lausa presidentaalsel tasandil, st Prantsumaa president Francois Mitterrand otse Venemaa presidendilt Boriss Jeltsinilt, et Venemaa lõpetaks oma konjakilaadsete toodete st brändide nimetamise konjakiks. Konjakit hakati teadlikult valmistama ja tarbimiseks tootma 17.sajandi esimsel poolel. Esimese konjakimajana on 1643 aastal registreeritud Augier. Suurtest konjakitootjatest asutati kõige varem Martell 1715 aastal. Valmistamine Antud regioonis algab viinamarjade saagikoristus tavaliselt septembris. Enamus saagist koristatakse ikka mehhaaniliselt, kui on ka erandeid. Näiteks Paul Giraud, Remy Martin jne koristavad siiamaani väheamlt osa saagist käsitsi.
Eestis on veini tegemiseks kasutatud kohalikke vilju. Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 50 viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi, suuruse, kuju, mahla koostise, valmimisaja ja haiguskindluse poolest. Konjak on Prantsusmaal Cognac'i piirkonnas viinamarjaveini destilleerimisel saadud alkohoolne jook. Nõukogude Liidus nimetati konjakiks igasugust brändit, mis aga kaubamärgikaitset arvestades pole õige. Liköör on alkohoolne jook, mis sisaldab rohkesti suhkrut. Liköörid jagunevad lahjadeks (kangusega alla 25-30%) ja kangeteks (kangusega üle 25-30%). Alkoholi (olenevalt likööri sordiks võib selleks olla ka brändi, konjak, grappa jne) ja suhkru kõrval lisatakse likööri maitsestamiseks ka puuvilja- ja marjamahla, taimeloetisi, vürtse. Kaasajal valmistatakse suur osa likööre tegelikult kunstlikest essentsidest
Teraviljad, mida kasutatakse viski tegemiseks on muuhulgas oder, rukis, nisu ja mais. Viskid erinevad alkoholikoguse, tootmisaine ja kvaliteedi järgi. Soti viskisid destilleeritakse üldiselt kaks korda ning pannakse seisma kolmeks aastaks tammevaatidesse. Iiri viskisid destilleeritakse üldiselt kolm korda ja pannakse seisma kolmeks aastaks tammevaatidesse. Konjak - on Prantsusmaal Cognac'i piirkonnas viinamarjaveini destilleerimisel saadud alkohoolne jook. Nõukogude Liidus nimetati konjakiks igasugust brändit, mis aga kaubamärgikaitset arvestades pole õige. Tequila - on kange (3850%) ja kergelt kibe alkohoolne jook, mida valmistatakse Mehhiko lääneosas asuva Tequila linna ümbruses Tequila't valmistatakse sinisest agaavist. Sellest on saanud osa Mehhiko kultuurist. Linn ja jook on mõlemad saanud oma nime tequili suguharult, kes asustasid neid paiku enne asteekide vallutusi. Kokku valmistatakse 35 marki tequila't, arv on täpselt teada, sest tequila tootmine Mehhikos
de, sealhulgas Orvieto ja Chianti koostisosa. Parim on Trebbiano di Lu- sikas, ürdine, tugeva struktuuriga, gana Veneto piirkonnas Garda järve ääres, kus veinil on suurepära- isikupärase mustsõstra aroomiga. ne lillearoom ning külluslik mahlakus. Prantsusmaal kannab nime Ug- Uues Maailmas omandab magusa ni Blanc ja seda viljeldakse eeskätt Cognaci piirkonnas ning destilleeri- šokolaadise karakteri. Kõrgtaseme takse konjakiks. Cabernet Sauvignoni võib pudelis laagerdada aastakümneid. Cabernet Sauvignon Albariño/Alvarinho – Hispaania kõige nooblim valge viinamari, mis an- nab lillelist ja mineraalset veini. Seda viljeldakse Galicias Rías Baixase piirkonnas kiltkivipinnasel ning Portugali põhjaosas nime Alvarinho all
annaabi.ee 
