Esimese artikklis räägitakse sellest, et töökeskonnas peab olema efekktiivne teadmiste kasutamine. Samuti, et töö oleks efektivsem, töötajad peavad kaastöötada, kuna niimoodi nad jagavad ola tedmised, oskused ja aitavad teine teist. Et seda arendada, on vaja arvestada, et liiderid on kogemusega ja nendel on haldumisoskused, eesmärgid on hästi arusaadavad ja kõikidel on oma roll. Üks peamist asjadest on kongruents, sest see aitab volitada kui tiimi, kui ka individuale. Töömeeskond on vajalik asi töös, et seda arendada ja meeskond töötab parem oleks tore arvestada 7 faktorid, siis esmärgid on savutanud. Teises artikklis rohkem jutt on detalidest, süsteemist. On olemas erinevad töömeeskonna tüübid ja kõikides inimestel on erinevad rollid. Et saada efiktiivse tööd on vaja saada aru töö elluviimist, eesmärkidest ja kriteeriast
Esimese artikklis räägitakse sellest, et töökeskonnas peab olema efekktiivne teadmiste kasutamine. Samuti, et töö oleks efektivsem, töötajad peavad kaastöötada, kuna niimoodi nad jagavad ola tedmised, oskused ja aitavad teine teist. Et seda arendada, on vaja arvestada, et liiderid on kogemusega ja nendel on haldumisoskused, eesmärgid on hästi arusaadavad ja kõikidel on oma roll. Üks peamist asjadest on kongruents, sest see aitab volitada kui tiimi, kui ka individuale. Töömeeskond on vajalik asi töös, et seda arendada ja meeskond töötab parem oleks tore arvestada 7 faktorid, siis esmärgid on savutanud. Teises artikklis rohkem jutt on detalidest, süsteemist. On olemas erinevad töömeeskonna tüübid ja kõikides inimestel on erinevad rollid. Et saada efiktiivse tööd on vaja saada aru töö elluviimist, eesmärkidest ja kriteeriast
FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 32. Millis(t)el juh(t)u(de)l on tegemist supletiivsusega? MINEMA-LÄKS KAKS- TEINE 33.Morfeemide põhiomadus on see, et NAD KANNAVAD TÄHENDUST 34. Sõnaraamatusõna ehk LEKSEEM 35. Millised järgmistest on sõnad? KAUN EBAMEELDIVUSEGA KUNIKS ELEVANT 36. Leia kõneviisi kategooria markeeritud liige/liikmed (ME) LAULAKSIME (TE) LAULVAT 37. Keel, milles sõna koosneb ühest morfeemist, on ISOLEERIV 38.Vaegmuutelise paradigmaga sõnadel on MÕNED VORMID PUUDU 39. Kongruents on SÜNTAKTILINE ÜHILDUMINE 40.Leia isiku kategooria markeerimata liige/liikmed (MA) EI KIRJUTA
FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 32. Millis(t)el juh(t)u(de)l on tegemist supletiivsusega? MINEMA-LÄKS KAKS- TEINE 33.Morfeemide põhiomadus on see, et NAD KANNAVAD TÄHENDUST 34. Sõnaraamatusõna ehk LEKSEEM 35. Millised järgmistest on sõnad? KAUN EBAMEELDIVUSEGA KUNIKS ELEVANT 36. Leia kõneviisi kategooria markeeritud liige/liikmed (ME) LAULAKSIME (TE) LAULVAT 37. Keel, milles sõna koosneb ühest morfeemist, on ISOLEERIV 38.Vaegmuutelise paradigmaga sõnadel on MÕNED VORMID PUUDU 39. Kongruents on SÜNTAKTILINE ÜHILDUMINE 40.Leia isiku kategooria markeerimata liige/liikmed (MA) EI KIRJUTA
14. Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele, on: AGLUTINEERIV 15. Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt: SUFIKSID 16. Leia kõneviisi kategooria markeeritud liige/liikmed: (ME) LAULAKSIME, (TE) LAULVAT 17. Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID 18. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lükitakse üksteise järel nii, et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: FUSIOONIKS 19. Kongruents on: SÜNTAKTILINE ÜHILDUMINE 20. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d): VIISNURKNE 21. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? SÕNARAAMATUSÕNA, SÕNARAAMAT, VALGE-TOONEKURG 22. Morfeemide põhiomadus on see, et: NAD KANNAVAD TÄHENDUST 23. Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 24. Sufiksid on: TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID, EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD 25. Morfoloogia ei uuri: SÕNAJÄRJE MÕJU LAUSE TÄHENDUSELE 26
isoleeriv 26. Morfeemide põhiomadus on see, et nad kannavad tähendust 27. Leia kõneviisi kategooria markeeritud liige/liikmed (me) laulaksime, (te) laulvat 28. Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -de ja –te, -te ja-i, pood ja poe 29. Eesti keele algvormid e. sõnaraamatuvormid on ma-infinitiiv, substantiivi nominatiiv 30. Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele, on aglutineeriv 31. Kongruents on süntaktiline ühildumine 32. Sõnaraamatusõna ehk lekseem 33. Sufiksid on tüve lõppu lisanduvad afiksid, eesti keeles tunnused ja lõpud 34. Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on sõne, sõnavorm, sõnavormitüübi realisatsioon 35. Nuumerus, kaasus, tempus, moodus ja geenus on muutekaategooriad 36. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on fusiivne (flekteeriv) 37. Millistel juhtudel on tegemist supletiivsusega? üks-esineme, minema-lähen 38
FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 32. Millis(t)el juh(t)u(de)l on tegemist supletiivsusega? MINEMA-LÄKS KAKS- TEINE 33.Morfeemide põhiomadus on see, et NAD KANNAVAD TÄHENDUST 34. Sõnaraamatusõna ehk LEKSEEM 35. Millised järgmistest on sõnad? KAUN EBAMEELDIVUSEGA KUNIKS ELEVANT 36. Leia kõneviisi kategooria markeeritud liige/liikmed (ME) LAULAKSIME (TE) LAULVAT 37. Keel, milles sõna koosneb ühest morfeemist, on ISOLEERIV 38.Vaegmuutelise paradigmaga sõnadel on MÕNED VORMID PUUDU 39. Kongruents on SÜNTAKTILINE ÜHILDUMINE 40.Leia isiku kategooria markeerimata liige/liikmed (MA) EI KIRJUTA
1. Kongruents on SÜNTAKTILINE ÜHILDUMINE 2. Fusiooniindeks näitab MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 3. Morfoloogia ei uuri SÕNAJÄRJE MÕJU LAUSE TÄHENDUSELE 4. Sõnaraamatusõna ehk LEKSEEM 5. Sisekohakäänded on ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 6. Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 7. Eesti keele algvormid ehk sõnaraamatuvormid on SUBSTANTIIVI NOMINATIIV MA-INFINITIIV 8. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) VIISNURKNE 9. Liidepartikkel on KLIITIK -KI/-GI 10. Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 11. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? SÕNARAAMAT VALGE-TOONEKURG SÕNARAAMATUSÕNA 12. Morfeemide põhiomadus on see, et NAD KANNAVAD TÄHENDUST 13. Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 14. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on FUSIIVNE (FLEKTEERIV) ...
ning tekstist hoolimata on esitusviis alati sama. Kehakeelt tõlgenda kontekstist lähtuvalt: Näo puudutamine näiteks vihjab sellele, et kuulaja suhtub sinu juttu negatiivselt ja umbusklikult. Raskus seisneb selles, et püüad ära arvata, kui negatiivselt. Mitte ainult kuulaja nägu ei hakka tahtmatult kihelema, kui talle valetatakse, sama juhtub ka valetajaga. Selle vältimiseks käsi ennast lihtsalt keelatud kehapiirkond rahule jätta. Konguents: Kongruents (mõtete, sõnade ja kehakeele omavaheline kooskõla) on oluline, kui tahad valetajale jälile saada, või varjata omaenda valesid. Vastuoluline kehakeel, mille puhul zestid ei ole kooskõlas sõnadega, annab aga tunnistust valetaja sisemisest rahutusest ja peaks muutma meid valvsaks. Vastuoluline kehakeel ei reeda mitte ainult konflikti kõneleja mõtete ja sõnade vahel, vaid on seotud ka sellega, mida tema omakorda kuuleb sinult ja teistelt juuresolijatelt.
sihilised verbid - nõuavad enda juurde sihitist. Sihilist verbi võib kasutada ka sihitus lauses jms. Süntaktilised seosed: 1) Tasandilised seosed (mingid sõnad teiste suhtes alluvad või võrdsed) Rinnastav – võrdsed. ____ ja____. „Koer ja kass lösutasid diivanil.“. Alistav – üks allub teisele, astmeline, pealause ja kõrvallaused. -------,_____. 2) Morfoloogiliselt väljenduvad seosed Ühildumine e kongruents. Mingine grammatiline kategooria seob kaks osa kokku. Nt omadussõna ja peasõna sarnased „kollas/te/le kardina/te/le. Välja arvatud ninataga käänded. Iskuühildumine „Ma laulan, raamatud lebavad“. Rektsioon – sõltumine. Üks põhisõna määrab teise sõna kategooria. Põhi eeldab, et temast sõltuv sõna esineb mingis kindlas vormis või teatud süntktilises struktuuris.
suhet tegelikkusega. Kõneleja annab edasi oma suhtumist proportsiooni: kas see on usutav, reaalne, obligatoorne vms; samuti annab kõneleja modaalsete väljendusvahenditega edasi oma eesmärke ja kavatsusi, seda, miks ta üldse lausungi moodustas. ( näiteks annab edasi käsku või soovi). Modaalsus on vahend sündmust kirjeldava propositsiooni staatuse edasiandmiseks. Modaalsus ei iseloomusta sündmust, vaid propositsiooni staatust. 50. Ühildumine ehk kongruents on sõna teatud vormi tunnuste tingitus teise elemendi ( sõna või mõnikord moodustaja) vastavatest vormitunnustest või semantilistest omadustest. Näiteks belle fille pr keeles. 51. Käändemärgistus: absolutiiv-ergatiivsed ja nominatiiv-akusatiivsed keeled Maailma keeltes on laiemalt levinud kaks põhitüüpi, kuidas käänete abil anda edasi sihitisliku lause kaht osalist agenti ja patsienti ning mittesihitisliku lause ainsat osalist.
Agent- on tavaliselt väljendatud subjektiga, kuid võib olla ka eri liiki määrus Patsient Kogeja- võib olla subjekt või määrus Saaja Instrument Asukoht Lähtekoht Sihtkoht Põhjus Lauseliikmed ja rollid ei ole üks-üheselt omavahel seotud. Süntaktilised seosed Teose tasandid: 1. Rinnastuv 2. Alistuv Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: 1. Ühildumine e. kongruents – näiteks eesti keeles arvu- ja isikuühildumine subjekti ja predikaadi vahel 2. Rektsioon- alistusseos, kus põhi määrab laiendi vormi Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed- näiteks inglise keeles subjekt ja objekt 8. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. Süntaktilisi teooriaid: Generativism
Öeldistäide ehk predikatiiv NP vi AP Määrus ehk adverbiaal AdvP või PP Täiend ehk atribuut AP Süntaktiised seosed: süntaksi eesmärk luua lauses sõnadevahelisi seoseid · Tasandiseosed: 1) rinnastav kaks üksust võrdsed, nt rindlause; võimalik ka et alus ja öeldis võrdsed 2) alistav üks üksus valitseb teise üle, valitsev osa määrab alistuva osa vormi · Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: o Ühildumine ehk kongruents(sama grammatiline kategooria haarab enda sisse mitu üksust, subjekti ja verbi omavaheline ühildumine, eesti keeles ainult aluse ja öeldise vahel isik, nt mina laulan): klassi-, difiniitsus-, isikuühildumine(subjekti ja objektiühildumine) o Rektsioon ühepoolne suhe, üks liige nõuab tegusõnalt mingit vormi, aga see sõna ise sinna vormi ei lähe ja ei muutu
Punktuaalne / duratiivne Progressiivne 57. Aeg Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega. Tavaliselt markeeritakse see verbidel. 58. Modaalsus, modaalverbid Modaalsus on kategooria, mis väljendab kõneleja suhet väljendatavaga ja väljendatava suhet tegelikkusega. Kõneleja annab edasi oma suhtumist proportsiooni: kas see on usutav, reaalne, obligatoorne vms. 59. Ühildumine Ühildumine ehk kongruents on sõna teatud vormi tingitus teise elemendi vormitunnustest või semantilistest omadustest. 60. Klusiiv Klusiiv On keeli, milles eristatakse INKLUSIIVSEID ja EKSLUSIIVSEID esimese isiku pronoomeneid ja verbiafikseid. 6. Inklusiivne `meie' = `mina ja sina'. 7. Eksklusiivne `meie' = `mina ja tema'. Nt põhja-mandariini keeles: INKLUSIIVNE `meie'; EKSLUSIIVNE `meie' Määra klusiivsus: tok pisini k personaalpronoomen (murdeti): mi mitupela mitripela mipela yumitupela yumitripela
Punktuaalne / duratiivne Progressiivne 57. Aeg Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega. Tavaliselt markeeritakse see verbidel. 58. Modaalsus, modaalverbid Modaalsus on kategooria, mis väljendab kõneleja suhet väljendatavaga ja väljendatava suhet tegelikkusega. Kõneleja annab edasi oma suhtumist proportsiooni: kas see on usutav, reaalne, obligatoorne vms. 59. Ühildumine Ühildumine ehk kongruents on sõna teatud vormi tingitus teise elemendi vormitunnustest või semantilistest omadustest. 60. Klusiiv Klusiiv On keeli, milles eristatakse INKLUSIIVSEID ja EKSLUSIIVSEID esimese isiku pronoomeneid ja verbiafikseid. 6. Inklusiivne `meie' = `mina ja sina'. 7. Eksklusiivne `meie' = `mina ja tema'. Nt põhja-mandariini keeles: INKLUSIIVNE `meie'; EKSLUSIIVNE `meie' Määra klusiivsus: tok pisini k personaalpronoomen (murdeti): mi mitupela mitripela mipela yumitupela yumitripela
Punktuaalne / duratiivne Progressiivne 57. Aeg Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega. Tavaliselt markeeritakse see verbidel. 58. Modaalsus, modaalverbid Modaalsus on kategooria, mis väljendab kõneleja suhet väljendatavaga ja väljendatava suhet tegelikkusega. Kõneleja annab edasi oma suhtumist proportsiooni: kas see on usutav, reaalne, obligatoorne vms. 59. Ühildumine Ühildumine ehk kongruents on sõna teatud vormi tingitus teise elemendi vormitunnustest või semantilistest omadustest. 60. Klusiiv Klusiiv On keeli, milles eristatakse INKLUSIIVSEID ja EKSLUSIIVSEID esimese isiku pronoomeneid ja verbiafikseid. 6. Inklusiivne `meie' = `mina ja sina'. 7. Eksklusiivne `meie' = `mina ja tema'. Nt põhja-mandariini keeles: INKLUSIIVNE `meie'; EKSLUSIIVNE `meie' Määra klusiivsus: tok pisini k personaalpronoomen (murdeti): mi mitupela mitripela mipela yumitupela yumitripela
*Lucas' arvujada leiab rakendust näiteks graafiteoorias, kuna tema abil on võimalik leida n- tipulise graafi kõikvõimalike aluspuude arvu. Täpsemalt kehtib seos T(Wn) = L2n 2, kus n on esialgse graafi tippude arv. *Rakendusi leidub aga ka hulgateoorias: on avastatud, et mingi hulga A alamhulka suvalisel heuristilisel valikul on täpselt Ln sellist võimalust, mille korral valitud alamhulgas ei sisaldu kaht järjestikust arvu. *Arvuteoorias: selgub, et kui n on algarv, siis kehtib alati kongruents Ln 1 (mod n). *Lucas' arvujada on oma nime saanud prantsuse matemaatiku F.E.A.Lucas' järgi, kes muuseas on väga tuntud selle poolest, et ta pani kirja valemi arvutamaks Fibonacci jada n'indat väärtust. Kirjanduses mainitakse veel, et ta oli ka ühe algarvulisuse testi autoriks. [18]. Catalani arvud. Catalani arvudeks on naturaalarvude jada, mis on oma nime saanud Belgia matemaatiku Eugene Catalani järgi ning ta esinevad sageli loendamisega seotud probleemides.
* logograafiline - kasutab sümboleid, mis tähistavad sõnu, morfeeme või teisi semantilisi ühikuid. 15. Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Sõnajärje tüpoloogia. Süntaktilised seosed: * Tasandilised seosed (mingid sõnad teiste suhtes alluvad või võrdsed) Rinnastav – võrdsed. ____ ja____. „Koer ja kass lösutasid diivanil.“. Alistav – üks allub teisele, astmeline, pealause ja kõrvallaused. -------,_____. * Morfoloogiliselt väljenduvad seosed Ühildumine e kongruents. Nt omadussõna ja peasõna sarnased „kollas/te/le kardina/te/le. Välja arvatud ninataga käänded. Iskuühildumine „Ma laulan, raamatud lebavad“. Rektsioon – sõltumine. Üks põhisõna määrab teise sõna kategooria. Põhi eeldab, et temast sõltuv sõna esineb mingis kindlas vormis või teatud süntktilises struktuuris. Eraldi morfeem – nt possessiivsufiks. Paljudes keeltes puudub. (?) * Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (lauseliikmed, teema-reema suhted jne).
Eitus-näitab väljendatu paikapidamatust 9. Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid. Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Lauseliikmed 1) Alus ehk subjekt 2) Öeldis ehk predikaat 3) Sihitis ehk objekt 4) Öeldistäide ehk predikaat 5) Määrus ehk adverbiaal 6) Täiend ehk atribuut Süntaktilised seosed Tasandilised seosed- rinnastav ja alistav seos. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: *ühildumine ehk kongruents *rektsioon *eraldi morfeem Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. Sõnaliigid • Nimisõna ehk substantiiv – substantiivifraas ehk noomenifraas = NP • Omadussõna ehk adjektiiv - AP • Tegusõna ehk verb (sh infinitiivid ja partitsiibid) - VP • Määrsõna ehk adverb - AdvP • Arvsõna ehk numeraal - QP • Asesõna ehk pronoomen • Määrasõna ehk kvantor - QP • Abisõnad (artikkel, pre-ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) • - PreP ja PspP (kokku PP)
Nt ee k enneminevik S=sündmushetk; K=kõnehetk; V=viitehetk 63. Modaalsus, modaalverbid Kõneviis ehk modus, Kõneviis ja modaalsus, Kõneviis on vormistik, mis annab edasi modaalsust; väljendatakse tavaliselt verbil. Modaalsusega antakse edasi kõneleja subjektiivseid seisukohti ja arvamusi NB! ei iseloomusta sündmust, vaid väite staatust. 64. Ühildumine- Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: 1) ühildumine ehk kongruents: klassi-, definiitsus-, isikuühildumine (subjekti ja objektiühildumine) 65. Klusiiv, Süntaks, morfosüntaks Klusiiv - On keeli, milles eristatakse INKLUSIIVSEID ja EKSLUSIIVSEID esimese isiku pronoomeneid ja verbiafikseid. · Inklusiivne ,,meie = ,,mina ja sina. · Eksklusiivne ,,meie = ,,mina ja tema. Nt põhja-mandariini keeles: INKLUSIIVNE ,,meie; EKSLUSIIVNE ,,meie ÜLESANNNE: Määra klusiivsus: tok pisini k personaalpronoomen (murdeti): mi mitupela mitripela
o Verbid, mis tavaliselt koos sihitisega ei esine, on sihitud tegusõnad ehk intransitiivverbid: olema, jääma, elama, meenuma, pagema. Süntaktilised seosed: • Tasandiseosed: o Rinnastav - süntaktiliselt suhteliselt võrdväärsed, nt minul on rohelised silmad, aga temal on sinised; o alistav • Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: o ühildumine ehk kongruents (nt eesti keeles arvu ja isikuühildumine subjekti ja predikaadi vahel) o rektsioon - ehk sõltumine on alistuse eriliik. See on üks lause moodustajate vaheline grammatiline seos, kus ühe sõna tähendusest oleneb teiste sõnade olemasolu ja vorm lauses • Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (nt inglise keeles subjekt ja objekt) Sõnaliigid:
on tegu nominatiiv-akusatiivse süsteemiga keeltega. Skemaatiliselt A=S; P. See süsteem on rohkem levinud. 2) absolutiiv-ergatiivsed keeled sihitisliku lause osalejad võivad olla markeeritud teisiti: sihitisliku lause agent on markeeritud, patsient on markeerimata. Mittesihitislike lausete ainus osaleja on markeerimata. Skemaatiliselt P=S; A Süntaktilised seosed 1) rinnastav 2)alistav. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: ühildumine e kongruents: klassi-, definiitsus-, isikuühildumine(objekti ja subjektiühildumine); rektsioon. Sõnajärje kaudu väljendatavad seosed(lauseliikmed, teema-reema suhted). Enim levinud SOV(alus sihitis verb). Süntaktilisi teooriaid: 1) generatiivne süntaks, transformatsioonid keelt esitatagu rangelt defineerivate feeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatiliselt (õiged) laused. Süntaktiline
Modaalsuse tuum on eristus reaalse maailma ja kujutletud maailmade vahel. Modaalsus on kõneleja seisukoha grammatiseerunud väljendusvahend. Kõneleja ei iseloomusta sündmust otse, vaid oma suhtumise kaudu. Modaalsust väljendatakse verbil tavaliselt. Modaalsus on vahend sündmust kirjeldava propositsiooni staatuse edasiandmiseks. Modaaltähenduse klassikaline arenguskeem on dünaamiline (võime)>deontiline (luba)>episteemiline (tõenäosus). 62. Ühildumine Kongruents näitab eelkõige omadus- või asesõnade ja peasõna alistusseost (laiendiseost). Omadus- või asesõnad võivad ühilduda e käänduda samades kategooriates nagu peasõna. Eesti omadus- või asesõnad ühilduvad peasõnaga arvus ja käändes (neis kauneis metsis). Ühildumine suurendab teate liiasust ja seega aitab kaasa paremale arusaamisele ka halvemates suhtlussituatsioonides. Ühildumine näitab lauseliikmete suhteid, rohke ühildumine vabastab sageli
1. Rinnastav kaks võrdset üksust N. Minu lemmikud on vaarikamoos ja maasikakompott. ___ ja ___ - ükski lauseosa ei valitse teise üle, nad asuvad samal tasandil; 2. Alistav üks keeleüksus allub teisele, st üks on põhi teine laiend. N. haruldaselt (laiend) varajane (põhi). ___ ___ - üks lauseosa on teisest sõltuv 1. (nt kass, kes istus puu otsas, sõi ploome) * Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: ühildumine ehk kongruents ühildumine rakendub kahele üksusele korraga, sama kategooria rakendub mõlemale; sihitisest tegusõnavorm ei sõltu, sest see ei ühildu. Ühildumine näitab, millised sõnad kuuluvad kokku. - adjektiiv ja substantiiv ühilduvad arvus ja käädes (kollane pall, kollase palli jne [va ni-na-ta-ga-käänded, mis ühilduvad ainult arvus!]); - sujekt ja predikaat ühilduvad ka arvus (va olevikus on, kus me ei näe, kas ta on
Isik: eesti keeles kõik 3 isikut markeeritud Definiitsus 8) Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Lauseõpetus e süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust. Süntaktilised seosed: 1) Tasandilised seosed (mingid sõnad teiste suhtes alluvad või võrdsed) Rinnastav võrdsed. ____ ja____. ,,Koer ja kass lösutasid diivanil.". Alistav üks allub teisele, astmeline, pealause ja kõrvallaused. -------,_____. 2) Morfoloogiliselt väljenduvad seosed Ühildumine e kongruents. Nt omadussõna ja peasõna sarnased ,,kollas/te/le kardina/te/le. Välja arvatud ninataga käänded. Iskuühildumine ,,Ma laulan, raamatud lebavad". Rektsioon sõltumine. Üks põhisõna määrab teise sõna kategooria. Põhi eeldab, et temast sõltuv sõna esineb mingis kindlas vormis või teatud süntktilises struktuuris. Eraldi morfeem nt possessiivsufiks. Paljudes keeltes puudub. (?) 3) Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (lauseliikmed, teema-reema suhted jne).
Lauseõpetus e süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust. Süntaktilised seosed: 1) Tasandilised seosed (mingid sõnad teiste suhtes alluvad või võrdsed) Rinnastav võrdsed. ____ ja____. ,,Koer ja kass lösutasid diivanil.". Alistav üks allub teisele, astmeline, pealause ja kõrvallaused. -------,_____. 2) Morfoloogiliselt väljenduvad seosed 6 Ühildumine e kongruents. Nt omadussõna ja peasõna sarnased ,,kollas/te/le kardina/te/le. Välja arvatud ninataga käänded. Iskuühildumine ,,Ma laulan, raamatud lebavad". Rektsioon sõltumine. Üks põhisõna määrab teise sõna kategooria. Põhi eeldab, et temast sõltuv sõna esineb mingis kindlas vormis või teatud süntktilises struktuuris. Eraldi morfeem nt possessiivsufiks. Paljudes keeltes puudub. (?) 3) Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (lauseliikmed, teema-reema suhted jne).
Lauseõpetust huvitab see, missuguse lauseliikmena sõna saab lauses kasutada, lause struktuur. Fonoloogia + morfoloogia + süntaks = grammatika. Süntaktilised seosed: Tasandilised seosed : · rinnastav ( samal tasandil ----- ja-----) · alistav (erineval tasandil graafiliselt kujutades (,______) pealause+kõrvallause. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: (sõnade ja fraaside vahel): - ühildumine ehk kongruents (kaks sõna samas kategoorias nt subjekti ja objekti ühildumine) - rektsioon (üks põhisõna, mis määrab ka teise sõna vormi (kategooria), aga ise ei ole selle sõna kategoorias) - eraldi morfeem (näitab suhteid) Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. Sõnaliigid on hajusate piiridega sõnade rühmad. Igal sõnaliigil on oma iseloomulik tuumik, st sõnad, millel on kõik selle sõnaliigi tunnused. Eesti keeles on 12 sõnaliiki (nimis, tegus, omaduss, arvs, määrs, ases, asemäärs,
1. Rinnastus seosega on tegemist , siis kui lauses on loetelu, mis seotakse omavahel komadega või sidesõnadega. Näide: Jüri, Tiina, Mart ja Kert läksid kooli. Ma ostsin täna poest raamatu, pliiatsi ja joonalaua. 2. Alistus seos on lauses põhisõna ja tema laiendi vahel. Näide: Moodasale koolimajale anti autasu. Suurte metsade probleem . . . Alistus seost on veel omakorda kaks all-liiki: a. Ühildumine ehk kongruents. Näide: ilusale türdukule. 20 b. Sõltumine ehk reaktioon, mis tähendabet, öeldis verbi ja tema laiendtie vahhel valitseb kindel seos. Näide: austan (keda?), paseeruma (millel?), sarnanema (kellega?). 3. Predikatsioon on aluse ja öeldise vahel valitsev seos. Näide: Ma lähen täna kinno. Nad lähevad kinno. Öeldis:
Traditsiooniline süntaks. Lause pealiikmed (alus, öeldis) ja kõrvalliikmed. Alusrühm ja öeldisrühm. EKG mudel on lineaarne, analüüsitakse lause sees, traditsiooniline mudel on joonis. 3. Milliste grammatiliste seoste abil lause moodustajad seostuvad? 1) rinnastus e. koordinatsioon (vihik ja raamat) võrdväärsete moodustajate vahel, kumbki ei mõjuta teise vormi; 2) alistus e. subordinatsioon (põhi määrab laiendi vormi): a) ühildumine e. kongruents põhi nõuab endaga samas vormis laiendit (väikestel lastel) b) sõltumine e. rektsioon põhi nõuab mingis kindlas vormis laiendit (kirjutab vihikusse, vihikusse kirjutama; kolm pliiatsit, laua all) Kahepoolse seosena on senistes käsitlustes välja toodud ka predikatsioon (lapsed kirjutavad): sõltumine ÖA ja ühildumine A Ö ühekorraga 4. Mis tüüpidesse jagunevad fraasid? VP sööb saia, saia sööma Nominaalfraasid:
9. Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid. Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Süntaktilised seosed: 1. Tasandilised seosed : •rinnastav ( samal tasandil ----- ja-----) ehk omavahel võrsed üksused •alistav (erineval tasandil graafiliselt kujutades (–––––,______) pealause+kõrvallause. Ehk üks üksus juhib teist. 2. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: (sõnade ja fraaside vahel): •ühildumine ehk kongruents – verbile lisandub marker, mis märgib, kumb osaline lauses on alus, kumb sihtis(kaks sõna samas kategoorias, nt subjekti ja objekti ühildumine) •rektsioon - üks põhisõna, mis määrab ka teise sõna vormi (kategooria), aga ise ei ole selle sõna kategoorias) •eraldi morfeem - näitab suhteid 3. Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. Siin määrab lauseliikmed sõnade järjekord. Selline nähtus toimub inglise keeles. Sõnaliigid: 1. Nimisõna(substantiiv) NP 2
Lause koosneb struktuuriüksustest, mis omakorda koosnevad väiksematest üksustest. Eesti keele grammatikatraditsioonis lauseliikmed: öeldis, alus, sihitis, öeldistäide, määrus, täiend. Lauseanalüüs on enamasti fraaside ja nende osade süntaktiliste fuktsioonide (lauseliikmete) määramine. Süntaktilised funktsioonid tuleb määrata tekstilausete morfosüntaktiliste omaduste abil. Nendest olulisemad: grammatiliste morfeemide kasutus, kongruents ja reakstioon, sõnajärg. Süntaktiliste funktsioonide piirid ei ole alati selged. Süntaktilised funktsioonid ei ole absoluutsed universaalid. 33. Akusatiivi- ja ergatiivisüsteemid. Verb on transitiivne, kui sellega liitub kohustuslikult kaks NP-d, millest üks objekt teine subj. Aklusatiivisüsteem - kui transitiiv- ja intrasitiivlause subjektid markeeritakse ühtemoodi, transitiivlause objekt aga teistmoodi.
On keeli, kus nähtavad markerid puuduvad agendi ja patsiendi eristamiseks (ing keeles säilinud ainult asesõnadel): The boy(A) hit a girl (P) Poiss lõi tüdrukut. muna õpetab kana; isa armastab ema; hullunud kana peksab isa (see, mis vormis on verb, ei anna meile mingit infot). Süntaktilised seosed I. Tasandiseosed: 1) rinnastav; 2) alistav (väljenduvad näiteks sidesõnades) II. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: 1) ühildumine ehk kongruents: klassi-, definiitsus-, isikuühildumine (subjekti ja objektiühildumine); 2) rektsioon; 3) eraldi morfeem (nt possessiivsufiks) III. Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (lauseliikmed, teema-reema (tuntud ja tundmatu sõnajärg) suhted jne) Sõnajärje tüpoloogia SOV 45% SVO 42% VSO 9% VOS 3%
) Sõnajärg on eriti oluline neis keeltes, kus käändeid on vähe või üldse mitte ning kus ka verbiga ei märgita, mis on lauses alus, mis öeldis. Eesti keeles võivad alus ja sihitis olla mistahes järjekorras, järjekord sõltub pigem rõhust ja sellest, kas osalised on varasemast tekstist tuntud või mitte. Süntaktilised seosed I. Tasandiseosed: 1) rinnastav; 2) alistav (väljenduvad näiteks sidesõnades) II. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: 1) ühildumine ehk kongruents: klassi, definiitsus, isikuühildumine (subjekti ja objektiühildumine); 2) rektsioon; 3) eraldi morfeem (nt possessiivsufiks) III. Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed (lauseliikmed, teemareema suhted jne) Sõnajärje tüpoloogia SOV 45% SVO 42% VSO 9% VOS 3% OVS 1% Muid parameetreid: PREP/POST NG/GN NA/AN Universaalsed tendentsid VO; PREP; NG; NA OV; PSP; GN; AN näiteks: http://wals
hakatakse autult lipitsema. See, et ta on naeru- ning haletsusväärne subjekti teadvusse ei jõua. Partnerist välja lülitamise faas ei ole tema jaoks probleem. Kui eelmises faasis toimis konfrontatsioon, siis nõrgema partneri puhul katkestab ta kontakti pilke ja naeruvääristamisega; tugevama puhul vabanduste või ähvardustega (ähvardusi hõigatakse partnerile ohutust kaugusest). Kui eelmises faasis toimis kongruents, siis subjekt saades partnerilt soovitu ei varja oma igavust. Tema silmad on tühjad ning ta haigutab varjamatult tal pole ju partneri käest enam midagi vaja. Ta võib partnerile jutuajamise keskel keerata selja ning hüvasti jätmata lahkuda, tal on tähtsamatki teha see partner pole see, kelle ees tasuks "saba keerutada". Järgnev näide sellest kuidas võiks kommunikatsioon välja näha primitiivse partneriga. A istub pingil ning loeb ajalehte. B,
annaabi.ee 
