"kongresmenidelt" - 1 õppematerjal

Võrdleva Poliitika kodutööd

võetakse. Ühtlasi on tal ka vetoõigus. Kui seaduseelnõud on mõlemas kojas kinnitust leidnud, siis peab neile alla kirjutama ka president. Kui ta seda ei tee, siis kümne päeva möödudes muutub seadueelnõu ikkagi seaduseks. Isegi kui president kasutab oma vetoõigust, võib selle tühistada mõlemas kojas 2/3 kohalolevate saadikute häälteenamuse puhul. Kuna Kongressil õnnestub harva presidendi vetosid tühistada, siis võib president kongresmenidelt veto ähvardusel teatud järeleandmisi välja pressida. Sellegipoolest ei ole tal üksikpunkti vetot, mis tähendab, et kui president pole ühe seaduseelnõu punktiga nõus, peab ta otsustama, kas panna tervele seadueelnõule veto või kirjutada sellele siiski alla. (Gitelson jt, 1996, lk. 244). Presidendid on proovinud tekitada üksikpunkti vetot Kongressi tehtud eelarve-eraldiste külmutamise teel. See tähendab, et kulutused lükatakse kas hiljemaks või