Eestlasi ning eestlaste järeltulijaid elab Kanadas umbes 25000. Esimesed Eestist väljarändajad jõudsid Kanadasse 20. sajandi algul. Hoolimata sellest, et riigis elab koos väga palju erinevatest rahvustest inimesi räägitakse siiski peamiselt kahte keelt. Inglise keele osatähtsus on 67%, prantsuse keelel aga 26% ning kõigest 7% moodustavad muud keeled. Kõige levinumaks usuks oli riigis katoliiklus (45%), 12%-ga järgnesid kongregatsionalistid, 8%-ga õigeusklikud ning ülejäänud 35% moodustasid muude usulahkude pooldajad. Vanuseline koostis ei ole viimasel ajal eriti muutunud. 1996. aastal oli kuni 14 aastaste osatähtsus rahvastikus 21%, 15-64 aastasi oli 67% ning vanemad kui 65 aastased moodustasid 12% rahvastikust.
Hiljemalt 1054. aastaks oli kirik jagunenud kreekakatoliku (autokefaalseid kirikuid juhivad patriarhid) ja roomakatoliku (kirikupea on Rooma paavst) kirikuteks. Nende vahel on uniaadid, kelle traditsioon on kreekakatoliiklik (õigeusklik), kuid kes tunnistavad paavsti ülimuslikkust. Roomakatoliku kirikust kasvasid välja protestantlikud kirikud: luterlased 1517, anglikaanid 1536 ja kalvinistid 1566. Anglikaani kirikust eraldusid 16., 17. ja 18. sajandil omakorda kongregatsionalistid, kveekerid, presbüterlased, baptistid, metodistid ja paljud teised. Kristluse tähtsaim levitaja Rooma impeeriumis oli apostel Paulus. Algul kiusati kristlasi taga, kuni keiser Constantinus kuulutas 313.a kristluse lubatud usundiks ja peatselt sai tast riigiusund. 300. a paiku sai Armeeniast maailma esimene kristlik riik. 732.a pani Frangi riigi majordoomus Karl Martell Poitiers'i lahingus seisma araablaste invasiooni Lääne Euroopasse. 1054
ei tunnistanud Chalkedoni otsuseid. Hiljemalt 1054. a oli kirik jagunenud kreekakatoliku (autokefaalseid kirikuid juhivad patriarhid) ja roomakatoliku (kirikupea on Rooma paavst) kirikuteks. Nende vahel on uniaadid, kelle traditsioon on õigeusklik, kuid kes tunnistavad paavsti ülimuslikkust. Roomakatoliku kirikust kasvasid välja protestantlikud kirikud: luterlased 1517, anglikaanid 1536 ja kalvinistid 1566. Anglikaani kirikust eraldusid 16., 17. ja 18. saj omakorda kongregatsionalistid, kveekerid, presbüterlased, baptistid, metodistid ja paljud teised. Kristluse tähtsaim levitaja Rooma impeeriumis oli apostel Paulus. Algul kiusati kristlasi taga, kuni keiser Constantinus kuulutas 313. a kristluse lubatud usundiks ja peatselt sai tast riigiusund. 300. a paiku sai Armeeniast maailma esimene kristlik riik. 732. a pani Frangi riigi majordoomus Karl Martell Poitiers´i lahingus seisma araablaste invasiooni Lääne-Euroopasse. 1054. a lõhenes kirik ametlikult kreeka- ja
1681 Louis XIV vandenõu katoliikliku kuninga saamiseks Inglise troonile 1685 Nantese edikti (1598) tühistamine Prantsuse kuningas sai õiguse karistada hereesia (hugenottide kuulumise eest reformeeritud kirikusse) eest. 1685 katoliiklane James II Inglise troonil 1. kiri sallivusest Epistola de Tolerantia (1685), trükk ja tõlge aastast 1689, (samal aastal anti välja Inglismaal Toleration Act, mis andis usuvabaduse nonkonformistidele (baptistid, kveekerid, kongregatsionalistid), kuid mitte unitaaridele ja katoliiklastele. Tõlk William Popple lisab eessõna, milles kaitseb `absoluutset vabadust', kuid see pole tegelikult Locke'i mõtetega kooskõlas. Nt "Essees inimmõistusest" ütleb Locke, et "ükski valitsus ei luba absoluutset vabadust". · Tõlge on seega veelgi radikaalsem kui originaal 2. kiri sallivusest Second Letter Concerning Toleration (1691) 3. kiri sallivusest A Third Letter for Toleration (1692) 17
annaabi.ee 
