· Tuumaks on inimlikkuse tunnetamine (toimimine, arvestades inimsuhete tundlikkust). · Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Laps pidi üles näitama pojalikkust (olema kuulekas, kohusetundlik selline suhe kajastus ka mehe ja naise suhetes ja valitseja ja ministri vahel). · Rõhutas ka inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus. · Täieliku käitumise omandamiseks peab inimene õppima ja teostama rituaale ja kombeid. · Konfutsianistid võtsid ühtviisi õppust nii muistsetelt türannidelt kui ka kangelastelt ja tarkadelt. · Konfutsianistliku kaanoni tuumaks on: o Nelikraamat, mille koostas Zhu Xi (1130-1200), sisaldab Konfutsiuse õpetuste kokkuvõtlikku esitlust ja koosneb neljast osast: 1. Vesteid ja vestlusi (Lunyu) 2. Mengzi (Mencius) 3. Suur õpetus (Daxue) 4. Keskmine tavaline (Zhongyong)
tulenesid omakorda muistsetest väärtustest. Ta uskus, et li on nii võimas, et selle järgimine kogu südamest põhjustab isiksuse muutumise, mis vallandab omakorda ahelreaktsiooni ja mõjutab lõpuks kogu unimversumit. Konfutsius võttis eeskuju vääriva käitumise ja täiusliku riigivalitsemise musternäidiseks Shangi ja Zhou dünastia ning veel kaugemad mineviku jumalikud ja pooljumalikud tegelased. Konfutsianistid võtsid ühtviisi õppust nii muistsetelt türannidelt kui ka kangelastelt ja tarkadelt. Konfutsianistliku kaanoni tuumikuks on Viisikraamat ja Nelikraamat. Viisraamat (Wujing) koosneb tekstidest, mida Konfutsius kasutas oma õpilaste õpetamiseks ning jaguneb viieks osaks: 1. Muutuste raamat (Yinjing) 2. Kirjade (Ajaloo) raamat (Shuijing) 3. Laulude raamat (Shijing) 4. Kommete raamat (Liji) 5. Kevaded-sügised (Chunqui)
ja ta elu kooskõla universumi seadustega. Alusepanemine oli 551-479 e.Kr. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Konfutsius võttis eeskuju vääriva käitumise ja täiusliku riigivalitsemise musternäidiseks Shangi ja Zhou dünastia ning veel kaugemad mineviku jumalikud ja pooljumalikud tegelased. Konfutsianistid võtsid ühtviisi õppust nii muistsetelt türannidelt kui ka kangelastelt ja tarkadelt. Konfutsianism levib järgmistes riikides:Filipiinid, Põhja- Korea, Lõuna-Korea, Hiina idaosa. Konfutsianismis puudub usutunnistus, preesterkond ja usuline organisatsioon. Olulisel kohal moraal, kombed, tarkus ja inimese realiseerumine läbi ühiskonna. Maailmas on umbes 200 miljonit usujärgijat. Budism Budism on Siddhartha Gautama õpetustel põhinev religioon ja filosoofia, üks maailmareligioonidest
aastal järgmised: Kristlased 2200 roomakatoliiklased 1100 vene ortodoksid 90 luterlased 85 Moslemid 1780 sunniidid 1061 šiiidid 180 Hinduistid 1400 Budistid 500 Taoistid 187 Konfutsianistid 350 Hiina loodususund 380 Šintoistid 107 Judaistid 18 90 Kristlus on suurima järgijaskonnaga usund, mis on levinud kogu Euroopas, Ameerikas ja teistes eurooplaste poolt asustatud piirkondades. Kristlusel on tänapäeval kolm põhiharu: katoliiklus, õigeusk, protestantism. Max Weber on kirjutanud, et kapitalismi liikumapanevaks jõuks oli just
annaabi.ee 
