inimestele meelde kui oluline on tarkus ja ensekontroll. Teine sümbol kujutab Konfutsiust, kes oli selle usundi rajaja. Kolmandat sümbolit kutsutakse Yin ja Yang’iks, see sümboliseerib tasakaalu. Neljas sümbol onn vesi, kuna vesi on üks põhilisi elu allikaid, siis see tuletab konfutsianismi järgijatele meelde loodus. Kas on usund, põhjenda Kuna Konfutsius õpetus sarnaneb pigem käitumisõpetusega, ei peeta konfutsianismi vahel usundiks, ning lisaks sellele ei ole konfutsianismis jumalat/jumalaid. Siiski liigitatakse konfutsinismi maailma üheks usundiks, kuna see vastab enamikkele usundite tunnustele.
Hinduismil pole rajajat ning erinevalt teistest idausunditest on hinduismis jumalad. Budism on Buddha Skjamuni õpetus. Budismil põhiseisukohtadeks on neli õilsat tõde, mis võib kokku võtta lausega ,,Elu on kannatus.". Hinduismil ja budismil on rohkem järgijaid kui taoismil ja konfutsianismil, kokku umbes miljard inimest. Konfutsianism ja taoism on pärit Hiinast. Mõlemas õpetuses on tähtis enesekasvatus ning saamine ühiskonna kui terviku osaks. Kõrgeimaks eesmärgiks konfutsianismis on sotsiaalne harmoonia, taoismis aga tasakaal. Konfutsianism on Konfutsiuse õpetus. Selle tuumaks on sügava inimlikkuse tunnetamine. Taoismi peetakse Hiina ühiskonna aluseks ning ainsaks hiinalikuks religiooniks. See õpetus keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Taoism tegeleb ka Tao ehk looduse muutumatu korraga; taoist peab olema loodusega perfektses harmoonias. Taoismist on pärit laialt kasutatud märk yin ja yang, mis väljendab kahte vastastikust mõju.
Zhoude suguvõsa pärusomanduseks ja ennustama hakati raudrohuvarte abil. Lääne Zhoude ajal, kui zhou suguvõsa järeltulijad hakkasid omaette ja eraldi valitsema, algas ennustamise levik juba ka valitsusse kuuluvate haritud meeste hulgas. Zhouyi põhitekstis on enim puudutatud junzi'd valitseva suguvõsa järeltulijat, sõna sõnalt valitsevat tarka (järeltulijat), kellele see tekst kirjutatud ongi. Sõna sai hiljem konfutsianismis inimideaali ehk täpsemalt õpetlaslikku ideaali märkiva tähenduse (täiuslik inimene, suursugune inimene). Linnart Mälli tõlkes õilis. Seda õpetlastele ja haritlastele, kelle kutsumuseks oli olla ametnik uues Hani dünastia aegses haritlaste ideaale kandvas riigiaparaadis. Pärimuse tarkust edastavate, kokkuvõtvate, väljendavate ja kirjapanejate õpetatute nimedes hakati kasutama liidet zi. Konfutsius, kes olevat kolmed Yijingi nahkpaelad räbalateks lugenud, lausub "Lunys" VII
Songi ajastul (960 1279) lisandus omaette kaanonina ,,Neliraamat", mis sisaldab ,,Vesteid ja vestlusi", Mengzi, ning ,,Keskmise tavalise" ja ,,Suure õpetuse". Kanooniliste tekstide õppimine sai riiklikult sanktsioneeritud Hiina klassikalise hariduse põhiosaks. Riigiametisse pääsesid ainult need, kes suutsid sooritada eksamid, kus kontrolliti klassikute põhjalikku tundmist. Loodi ka konfutsionistlik kultus oma rituaalidega. Konfutsianismis kui riigiõpetuses on Konfutsiuse ja Mengzi eetika ühendatud legistliku seadusriigi idee ja administratsiooni põhimõtetega. Riiki käsitletakse patriarhaalse perekonnamudeli alusel, mille peaks on keiser taevapoeg. Temast kõrgem on ainult taevas. Keiser valitseb taevatahte alusel, kuid ise maapealsete asjade kulgu otseselt ei sekku. Tema nimel valitsevad riiki haritud ametnikud, kellele rahvas peab kuuletuma, olles seeläbi kuulekas ka keisrile ja taevale
toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Konfutsius võttis eeskuju vääriva käitumise ja täiusliku riigivalitsemise musternäidiseks Shangi ja Zhou dünastia ning veel kaugemad mineviku jumalikud ja pooljumalikud tegelased. Konfutsianistid võtsid ühtviisi õppust nii muistsetelt türannidelt kui ka kangelastelt ja tarkadelt. Konfutsianism levib järgmistes riikides:Filipiinid, Põhja- Korea, Lõuna-Korea, Hiina idaosa. Konfutsianismis puudub usutunnistus, preesterkond ja usuline organisatsioon. Olulisel kohal moraal, kombed, tarkus ja inimese realiseerumine läbi ühiskonna. Maailmas on umbes 200 miljonit usujärgijat. Budism Budism on Siddhartha Gautama õpetustel põhinev religioon ja filosoofia, üks maailmareligioonidest. Budistlik filosoofia =meeleteadus. Subjekti-objekti, keha- meele ja energia-mateeria omavaheline sõltuvus isiksuse arengus. Teooria + praktika. Tekkis 6
isale kui ka vanemale vennale (kaks traditsiooniliselt tähtsaimat suhet), on ka riigile kuulekas. Isegi rituaalide väärtus ei peitu selle religioosses tähtuses – see annab inimestele lihtsalt võimaluse järgida midagi õilist. Konfutsiuse vaateid li (rituaali) tähtsusest ühiskonnas võib võrrelda Platoni õiguseideedega; s.t mitte õiglusega juriidilises mõttes, vaid selles tähenduses, et iga asi oleks oma õigel kohal. Teine tähtis kontseptsioon konfutsianismis on yi, mis tähendab ligikaudselt moraalsest või kohasust. Konfutsius ei ühendanud seda otseselt li´ga, kuid see annab tema süsteemile moraalse printsiibi, millest lähtudes võib hinnata ühiskondlikke rituaale. Konfutsiuse moraalifilosoofia pildile annab viimase lihvi salapärane mõiste ren (inimlikkus). Seda tõlgitakse vahel ka heatahtlikkuseks, lahkuseks või südamlikkuseks. Kui Konfutsiuselt päriti ren`i tähenduse kohta, vastas ta: „Armasta kaasinimest.“ Mõistet ren
liik. Kunagised ürgmetsad on kõikjalt peale edelaosa kadunud. Teades oma eluviisiga kaasnevaid tagajärgi, on hiinlastel olnud juba ammustest aegadest kombeks püüda kõigest väest kasutada looduskeskkonda kõige tulemuslikumalt. Konfutsiusele tähendas hiinlaseks olemine Zhou dünastia kultuurilise pärandi jagamist ja selle väärtuste tunnustamist. Keskaegne kool Konfutsianismis nähti ühiskonna arengu ja kõlbluse püsimise esmast vahendit ning selle tarvis oli rajatud riiklikke ning eraomandil põhinevae haridusasutuste süsteem, alustades eraõpetajate ja külakoolidega ning lõpetades ülikoolide ja akadeemiatega. Koole rahastasid riik, rikkad perekonnad ning isegi mõned budistlikud kloostrid. Page | 4
ning võttis nime Karlis Ténnissons. Teda nimetati paljasjalgseks Tõnissoniks, sest ta käis koguaeg paljajalu ringi. Hiina maailmapilt · Korrastatud maailm - Dao - Tekib kahest sümbolist: Yin ja Yang. Konfutsianism filosoofia · Mõiste pärineb ladinakeelsest nimest Kong Fuzi (551-479 eKr). · "Vesteid ja vestlusi" (Lunyu) "pühakirjad", aforismid. · Vanad riitused + eetika = toimiv ühiskond · Konfutsianismis on olulisel kohal traditsioonid. · Tähtsaimiaks küsimuseks: "Kuidas oma elu elada?" · Oluline on tegelemine praeguse eluga. · Nägu ehk maine selle kaotamist peetakse suureks häbiks. · 5 suhet: 1. Valitseja ja alama suhe: valitseja vooruslikkus; alam kuulekus. 2. Isa ja poja suhe: isa armastav; poeg austus. 3. Vanema venna ja noorema venna suhe: vanem vend heatahtlikkus; noorem vend austus. 4
Brahman - tähendab "inimese valguse," või "südame valguse", see on kõige ilusam. Muistne Hiina. Taoism ja Konfutsianism. Need kaks õppetust on antiikajast mänginud juhtivat rolli ja mõjutasid kogu edasist arengut Hiina kultuuris. Mõlemad olid hõivatud sotsiaalse ideaali leidmisega, kuid eesmärgi teed olid erinevad. Taoismi keskmise osaks oli õppetus maailmast. Konfutsiaanilise filosoofia keskel oli mees sotsiaalsetes suhetes. Teisisõnu, konfutsianismis, alati käsitleme eetilisi ja esteetilisi ideaali, aga Taoismi jaoks pole miski ilusam kui kosmos ja loodus. Antiikne esteetiline mõte. Vana esteetika - on esteetiline idee, mis tuleneb Vana-Kreekast ja Roomast VI sajandist eKr kuni VI sajandini pKr. Kosmoloogia kui iidse esteetika sihtasutus. Kosmos, iidsete vaatenurgast, kuigi ruumiliselt piiratud, kuid hormooniliselt erinev, tema liikumise korrektsusele, oli kui tõeline ilu
Brahman - tähendab "inimese valguse," või "südame valguse", see on kõige ilusam. Muistne Hiina. Taoism ja Konfutsianism. Need kaks õppetust on antiikajast mänginud juhtivat rolli ja mõjutasid kogu edasist arengut Hiina kultuuris. Mõlemad olid hõivatud sotsiaalse ideaali leidmisega, kuid eesmärgi teed olid erinevad. Taoismi keskmise osaks oli õppetus maailmast. Konfutsiaanilise filosoofia keskel oli mees sotsiaalsetes suhetes. Teisisõnu, konfutsianismis, alati käsitleme eetilisi ja esteetilisi ideaali, aga Taoismi jaoks pole miski ilusam kui kosmos ja loodus. Antiikne esteetiline mõte. Vana esteetika - on esteetiline idee, mis tuleneb Vana-Kreekast ja Roomast VI sajandist eKr kuni VI sajandini pKr. Kosmoloogia kui iidse esteetika sihtasutus. Kosmos, iidsete vaatenurgast, kuigi ruumiliselt piiratud, kuid hormooniliselt erinev, tema liikumise korrektsusele, oli kui tõeline ilu
Hiinas värviti riiet taimevärvidega ja riide värv näitas isiku tähtsust. Hiinas oli valge leina värv ja lapsed ei tohtinud kanda valget, kui nende vanemad olid elus. Ainult keisrid võisid Hiinas kanda kollast värvi. Lihtinimesed riietusid seal sinisesse või musta. 1 1 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/roivastus_muistses_hiinas.htm 8 Kultuur Kool Konfutsianismis nähti ühiskonna arengu ja kõlbluse püsimise esmast vahendit ning selle tarvis oli rajatud riiklikke ning eraomandil põhinevae haridusasutuste süsteem, alustades eraõpetajate ja külakoolidega ning lõpetades ülikoolide ja akadeemiatega. Koole rahastasid riik, rikkad perekonnad ning isegi mõned budistlikud kloostrid. Rikastel oli kergem juurdepääs haridusele ja haritud naiste arv ülikute hulgas näitas, et jõukatest
Arheoloogia andmed näitavad, et neandertali inimene hakkas esimesena surnuid matma. See toimus kõige varem 100 tuhat, hiljemalt 40 tuhat aastat tagasi Moustier´ ajastul. 11. Mida tähendab hiina usundites mõiste „dao“? (hiina k dao ‘kulg’) Hiina klassikalise filosoofia ja usundite põhimõisteid. Taoismis tähendab dao looduse põhjuslikku seaduspärasust, universaalset loodusseadust, millele allub kogu olemasolev, kuid mis ei ole mõistuse ega kogemusega tunnetatav. Konfutsianismis on d eetika valdkonda kuuluv mõiste – inimese õige kõlbeline käitumine ja õiglane moraalne ühiskonnakorraldus. 12. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab „mehelik, valge, soe, taevane, loov“? – Yang 13. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab „naiselik, must, külm, maine, hävitav“? – Yin 14. Millele keskendub oma usundi põhimõtetes konfutsianism? Õpetuse tuumaks on eetika
• Inimese eesmärk pole lõpliku tõe välja selgitamine, vaid intellektuaalne mõttemäng • Sõltub NAISE ROLL RELIGIOONIDES • Paljudes kultuurides on mehe ja naise usuelu väga eriilmeline (eriti kui nende elu on korraldatud erinevalt) • Naised ei ole suurtes maailmareligioonides juhid • Usk, kui naise alistamise üks komponent • Piirab tema tegevust • Paljud usudnid sätestavad naise elu rohkem kui mehe oma • nt. hiina päritolu konfutsianismis oli naise kõige tähtsam roll alistumine ning sõnakuulelikkus algul isale, siis mehele ja leseks jäädes vanimale pojale • Naistele ei jagatud haridust • Kõige tähtsam on mehe perekond ja selle nime edasi kandmine • Tüdrukuid hinnati vähem, sest ei kanna perekonnanime edasi • Usklikkus on tihedamini seotud argise ja kodusega. • Oluline koht sünimise, abiellumisega seonduvates ning ravitsemisriitustes, samuti suremisega
annaabi.ee 
