koht selles määratakse sünniga. Süsteemis saab taassündides üles-alla liikuda, see tähendab et kõrgemas kastis sündinu on eelmises elus omandanud positiivse karma. Hinduismil pole rajajat ning erinevalt teistest idausunditest on hinduismis jumalad. Budism on Buddha Skjamuni õpetus. Budismil põhiseisukohtadeks on neli õilsat tõde, mis võib kokku võtta lausega ,,Elu on kannatus.". Hinduismil ja budismil on rohkem järgijaid kui taoismil ja konfutsianismil, kokku umbes miljard inimest. Konfutsianism ja taoism on pärit Hiinast. Mõlemas õpetuses on tähtis enesekasvatus ning saamine ühiskonna kui terviku osaks. Kõrgeimaks eesmärgiks konfutsianismis on sotsiaalne harmoonia, taoismis aga tasakaal. Konfutsianism on Konfutsiuse õpetus. Selle tuumaks on sügava inimlikkuse tunnetamine. Taoismi peetakse Hiina ühiskonna aluseks ning ainsaks hiinalikuks religiooniks. See õpetus keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Taoism tegeleb
3-4 sajandil hakati püstitama neile templeid. Peale kaitsejumalate austati maastiku või loodusega seotud jumalusi, nt mis seoses tuule, mäega vms. Shintō jumalus on säilinud tänani, ta koondnimi on müriaad, kus arvatakse olevat umbes 8 miljonit kamit. Riigivõimu suurenedes tuli esile Amaterasumahajaana budism , samal ajal tulid Jaapanisse uued õpetused – 5. sajandil konfutsianism ja 6. sajandil taoism, mille levik oli tagasihoidlik. Konfutsianismil on suur roll shintoistliku eetika kujunemisel – mütoloogia kujunemine Pan-Jaapani mütoloogiaks. Kamid kujunesid üldtunnustatud jumalateks, shintō templid said riiklikke annetusi, mis püsis 13. sajandini. Siis taastati see Meiji reformide ajastul ja püsis kuni Teise maailmasõja lõpuni. Konfutsianism aitas Jaapanis kinnistada keisrikultust. Ta tulek Jaapanisse ei pakkunud shintōle erilisi probleeme, kuid
regioonides. Need on huangid, uiguurid, muslimid (huid), yid, tiibetlased, miaod, mandzud, mongolid, buyid, korealased jt. Kuigi valitsus õhutab ateismi, tagab hiina põhiseadus teatavate piirangutega usuvabaduse. Budism, islam ja kristlus on kolm peamist Hiinas levinud usku. Traditsiooniline hiina filosoofia Hiina nn. kolm õpetust konfutsianism, taoism ja hiina budism on andnud tohutu panuse inimkonna vaimuellu ja kõlbluse ajalukku. Konfutsianismil põhinesid Hiina poliitiline süsteem, haridus ja kogu ühiskonnaelu. See oli keisrivalitsuse ideoloogia, mis avaldus keisri pühades rituaalides need pidid tagama inimeste ja kosmose vahelise harmoonia - ning eksamites, mis aitasid leida selle ideoloogia elluviijad. Sellel põhines ka ühiskonna- ja perekonnaeetika, mille keskmes olid Konfutsiuse kehtestatud suhete hierarhia ja esivanemate kultus. Taoism tegeleb kõikide asjade
põhimõistet yin ja yang. Tähistavad tumedat ja heledat, ninisket ja kuiva, muutuvat ja püsivat. Vastandlikkuses täiendavad nad teineteist kumbki ei saa teiseta eksisteerida. Tähtsamad õpetused: Hiina filosoofia kõige murrangulisem ja viljakam aeg langes keisririigieelsesse killustatuse erioodi. Kujunesid 2 hiina tähtsaimat suunda konfutsianism ja taoism. Hani dünastia ajal lisandus budism. Eriti suur mõju on olnud konfutsianismil. Konfutsianism: Rajaja konfutsius, tegutses 6 ja 5 sajandi vahetusel eKr. Püüdis leida võimalusi lõpetada riigis segadused ja peatada moraalilangus. Tema arvates tuli taastada vahepeal hüljatud inimlikkusel põhinevad muistsed tavad. Inimlikkus tähendas konfutsiusele eeskätt teistega arvestamist, armastust, lugupidamist, kohusetunnet ja tuginemist traditsioonidele. Väärtustas vanemate ja laste suhet.Laps peab olema vanematega kuulekas ja
yang. Tähistavad tumedat ja heledat, ninisket ja kuiva, muutuvat ja püsivat. Vastandlikkuses täiendavad nad teineteist kumbki ei saa teiseta eksisteerida. Tähtsamad õpetused: Hiina filosoofia kõige murrangulisem ja viljakam aeg langes keisririigieelsesse killustatuse erioodi. Kujunesid 2 hiina tähtsaimat suunda konfutsianism ja taoism. Hani dünastia ajal lisandus budism. Eriti suur mõju on olnud konfutsianismil. Konfutsianism: Rajaja konfutsius, tegutses 6 ja 5 sajandi vahetusel eKr. Püüdis leida võimalusi lõpetada riigis segadused ja peatada moraalilangus. Tema arvates tuli taastada vahepeal hüljatud inimlikkusel põhinevad muistsed tavad. Inimlikkus tähendas konfutsiusele eeskätt teistega arvestamist, armastust, lugupidamist, kohusetunnet ja tuginemist traditsioonidele. Väärtustas vanemate ja laste suhet.Laps peab olema vanematega
3-4 sajandil hakati püstitama neile templeid. Peale kaitsejumalate austati maastiku või loodusega seotud jumalusi, nt mis seoses tuule, mäega vms. Shint jumalus on säilinud tänani, ta koondnimi on müriaad, kus arvatakse olevat umbes 8 miljonit kamit. Riigivõimu suurenedes tuli esile Amaterasumahajaana budism , samal ajal tulid Jaapanisse uued õpetused 5. sajandil konfutsianism ja 6. sajandil taoism, mille levik oli tagasihoidlik. Konfutsianismil on suur roll shintoistliku eetika kujunemisel mütoloogia kujunemine Pan-Jaapani mütoloogiaks. Kamid kujunesid üldtunnustatud jumalateks, shint templid said riiklikke annetusi, mis püsis 13. sajandini. Siis taastati see Meiji reformide ajastul ja püsis kuni Teise maailmasõja lõpuni. Konfutsianism aitas Jaapanis kinnistada keisrikultust. Ta tulek Jaapanisse ei pakkunud shintle erilisi probleeme, kuid konfutsianismi kaudu hakkas Jaapanis levima Hiina kultuur
annaabi.ee 
