Konfutsianism · Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika- ja filosoofiasüsteem, mis sai alguse Kong Fuzi (Konfutsiuse) õpetustest. · Tuumaks on inimlikkuse tunnetamine (toimimine, arvestades inimsuhete tundlikkust). · Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Laps pidi üles näitama pojalikkust (olema kuulekas, kohusetundlik selline suhe kajastus ka mehe ja naise suhetes ja valitseja ja ministri vahel). · Rõhutas ka inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus. · Täieliku käitumise omandamiseks peab inimene õppima ja teostama rituaale ja kombeid. · Konfutsianistid võtsid ühtviisi õppust nii muistsetelt türannidelt kui ka kangelastelt ja tarkadelt. · Konfutsianistliku kaanoni tuumaks on: o Nelikraamat, mille koostas Zhu Xi (1130-1200), sisaldab Konfutsiuse õpetuste kokkuvõtlikku esitlust ja koosneb neljast osast: 1. Vesteid ja vestlusi (Lunyu...
Konfutsius rändas ringi koduriigis Lu, riikides Qi ja Zhou ning Chen, Wei ja Song õppides maailma tundma tema jaoks ei olnud ükski tegevus liiga tühine, et seda mitte tundma õppida ja rakendades oma õpetust; kuigi sageli ei soovinud inimesed tema sõnade järgi käia. Samal ajal uuris Kong Fuzi vanu kombeid, mida ta väga austas. Ta kirjutas Lu riigi kroonikat ,,Chunqiu`d" ja pani vanadest allikatest kokku neli kogumikku, millest hiljem said konfutsianismi kanoonilised teosed. Kolmteist aastat rändas Konfutsius mööda Hiinat, mõnikord üksi, mõnikord ümbritsesid teda õpilased. Teda teati ja oodati, temal küsisid nõu isegi vürstid, ometi ei tunnustanud nad tema õpetust täielikult, mis tekitas temas skepsist ja nukrust. 483. a naasis Konfutsius uue vürsti Ai- gongi kutsel kodumaale Lu riiki ja jäi sinna surmani, jätkates vanade tekstide uurimist ja redigeerimist.
Levik Konfutsiuse tuntuim tõlgendaja on Mengzi. Riigi ametlikuks õpetuseks sai konfutsianism u 2. sajand eKr. Konfutsianism on levinu peamiselt Filipiinidel, Põhja- Koreas, Lõuna-Koreas ja Hiina idaosas. Maailmas on umbes 200 miljonit usujärgijat. Levik ja seos eestiga Eestis pole järgijate ühendust. Inimesi huvitavad Hiinast pärit õpetused. Eelkõige nõelravi ja shiatsu massaž. Üsna populaarne on taiji harrastamine. Rajaja, millal rajati Konfutsianismi rajajaks oli hiina õpetlane Kong Fuzi ( 28. september 551 eKr – 479 eKr) Oma mõistuse, energia ja äraostmatu aususe tõttu kasvas Konfutsiuse populaarsus väga kiiresti, kuigi tema õpetus sai üle hiinaliselt tuntuks alles peale surma oli tal ka eluejal palju järgijaid Põhiõpetused Konfutsiuse õpetuse kohaselt asub jumalariik inimeses eneses. Iga arengut taotleva inimese jaoks on kõige tähtsam leida parim osa oma loomusest ja sellest kindlalt kinni hoida-
turvalisemaks ja üksteisele mõistetavamaks. Üks sellistest filosoofiat ning eetikat käsitlev uskumus on just konfutsianism, mille alged pärinevad Hiinast. Just sellest hakkabki juttu referaadis. Referaat on jaotatud mitmeks osaks, kuid see pole teemade kaupa rühmitatud ega oma kronoloogilist järjekorda. Esialgu on lühitutvustus, hiljem hakkab täpsemad jooned konfutsianismist ja selle põhilisest loojast, mis määravadki ära konfutsianismi olemuse ja selle ülesande. Referaat põhineb suuremalt osalt teaduslikest raamatutest ning kuna teksti sõnad ja järjekord on hästi olulised teksti põhimõtte mõistmiseks, on info sõnastus muudetud või kohandatud vähesel määral. Referaadi põhiülesandeks on konfutsianismi ning selle sisu tutvustamine, mis annaks lugejale põhjalikuma ülevaate sellest fiosoofiasüsteemist ja selle tähtsusest nii Hiinas kui ka mujalgi maailmas. 2. LÜHITUTVUSTUS
Konfutsianism (hiina keeles ; pinyin'is: Rúxué "õpetlaste koolkond") on Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika- ja filosoofiasüsteem, mis sai alguse Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius) õpetustest. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Tema vaadete kohaselt pidi laps näitama üles pojalikkust, see tähendab olema oma vanemate vastu kuulekas ja kohusetundlik, kusjuures vanemad võlgnesid talle armastuse ja hoole. Selline suhe kajastus ka mujal, näiteks suhetes mehe ja naise või valitseja ja ministri vahel. Täielik võrdsus oli võimalik vaid sõprade vahel
Taoism Kristiine Soop Pärnu Hansagümnaasium 10D 2012 Mis on taoism? o Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus; o Mõnikord peetakse seda ka tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. o Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks kultuuriks; o See on konfutsianismi ja budismi kõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline Hiina kultuur ja ühiskond rajaneb o Taoismi põhimõte on dao(või ka Tao), mis tähendab teed, aga ka toimimisviisi, eluseadust jpm; o Tao ühendab ja on aluseks kõigile nähtavatele esemetele ja tegevustele o Taoism keskendub üksikisiku suhtele maailmaga; o Taoismi põhiteos on "Daodejing" ("Raamat teost ja väest"); o Vana pärimuse järgi arvatakse, et selle
Taoism üldist Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioossne usk Peetakse tarkuseks ja eluviisi aluseks Tõeline hiinalik religioon Üks ,,Kolmest õpetusest" budismi ja konfutsianismi kõrval, millel põhineb hiina kultuur Levik Levinud enamjaolt Hiina aladel Levinud edasi ka Korea, Jaapani ja Kagu-Aasia aladele Alates 1960. aastatest muutus populaarseks ka läänemaailmas Eriti levinud Taiwanil Ajalugu Religioosse taoismi algus 142. aasta pKr Zhang Daoling sai Sichuani mägedes ilmutuse Laozilt Põhiteos ,,Daodejing" (,,Kulgemise väe raamat") Autoriks Laozi, keda peetakse ka taoismi rajajaks Õpetuse alused Dao toimimisviis, eluseadus Üksikisiku suhe maailmaga
· Baptism- uuestiristijate liikumine ja õpetus · Isalami 5 tugisammast · Baptistid- evangeelse protestantliku lahkusulise liikumise järgijad · Piibli autoriteet Konfutsianism · Autonoomsed kogudused · Iga kristlane võib saavutada Jumalaga vahetu · Konfutsianismi põhituumaks on ühiskondlik sideme moraal, kõlblusõpetuse tuumaks on viis suhet. · Vaimulikeks talitusteks on ristimine ja pühaõhtusöömaaeg · Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust
Martin Sirel Taoism on üks Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus. Mõnikord peetakse seda tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Ta on konfutsianismi ja budismi kõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Hoolimata omavahelistest olulistest erinevustest on nad hiina vaimuelus sulandunud ühtseks kultuuriks. Sellepärast on neid koos võetuna nimetatud ka "hiina universalismiks". Nad on oluliselt mõjutanud ka Hiina naabermaade religiooni ja vaimuelu. Et taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme ning taoismi ja teiste religioonide vahele on raske piire
mõttes, sest inimese loomus on hea. Konfutsius uskus, et täiusliku käitumise omandamiseks peab inimene õppima ja teostama li'd - rituaale ja kombeid. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Riik peab põhinema inimlikkusel, mitte vägivallal. Taoism On üks Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus. Taoismi alusepanija oli Laozi. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Ta on konfutsianismi ja budismikõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Taoism keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Sümbol: Yin ja Yangi märk. Pooldajate arvates pidi igaüks elama loodusseaduste kohaselt ja ei arvestanud niivõrd inimeste poolt ette kirjutatud seadustega. Lahtiütlemine kõigest on pääsemistee, sest au ja vara tagaajamise tõttu on maailma tulnud kurjus. Taoistid arvasid, et kui inimesed lõpetavad nende
naabermaadel ning omab suurt mõju ka tänapäeval, eriti Taiwanil. Kong Fuzi oli rändõpetlane. Tema õpetussõnade kogu ,,Lunyu" (,,lünju") on koostatud tema õpilaste poolt, ta ise pole sellest ridagi kirjutanud. Nagu Sokrateski, andis ta oma tarkusi edasi vaid suuliselt. Eesti keeles on ilmunud ,,Lunyu" nime all ,,Vesteid ja vestlusi", mis koosneb 512 mõttesalmist, dialoogist või arutlusest. Kong Fuzi ehk Konfutsius oli konfutsianismi ehk hiina rahvusliku ideoloogia rajaja. Tema ideaaliks oli kultuurne, haritud ja kõlbeline inimene õilis inimene, kelle kutsumuseks on õppida kultuuri ja ennast selle kaudu täiustada. Konfutsius lõi ka mõiste kulg, mis tähendab suunatud ja korrastatud liikumist kogu loodus ja inimühiskond on liikuv, kulgev. Kulg on korra ja püsivuse alus ja on oluline inimese, riigi ja ühiskonna seisukohalt. Inimene saab normaalselt elada vaid normaalses riigis, mis kulgeb õigete seaduste ja
Idausundid sarnased ja erinevad jooned Idausundite all mõistetakse religioone, mis on pärit Idamaadest Indiast, Hiinast, Jaapanist ja Kagu-Aasiast. Lääne usunditest erinevad need eelkõige inimesekesksuse poolest, seepärast on need õpetused tänapäeval ka stressirohkes läänemaailmas laialt levinud. Mis on tähtsamate idausundite hindiusmi, budismi, konfutsianismi ja taoismi põhilised sarnasused ja erinevused? Hinduismil ja budismil on üpris palju sarnaseid jooni, kuna mõlemad on pärit Indiast. Mõlemas õpetuses on tähtsalt kohal meditatsioon ning enesega tegelemine. Hinduismi ülimaks eesmärgiks on reinkarnatsioonist vabanemine ehk tasakaalu saavutamine. Budistid peavad tähtsaimaks kirgastatus. Hinduismi peetakse maailma vanimaks usundiks, mis on tihedalt seotud India kultuuriga. Hindu ühiskonna peamine mõiste on kastisüsteem, inimese
Hiina Hiina hälliks peetakse Huanghe jõe alamjooksu orgu ja Shadongi poolsaart. Sealt on leitud hieroglüüfkirja algeid, mis pärinevad 14.-15. sajandist eKr. Hiina koolidest, mis tegutesid juba esimesel aastatuhandel eKr, oli õpetajaks mõni mõtteteadlane, näiteks Kong Fuzi, kes avaldas suurt mõju hiina kultuuri arengule. Fuzi õpetuse, konfutsianismi kohaselt on igal inimesel ühiskonnas oma roll täita. Kuid oli ka teisi tuntuid mõjutajaid, nagu Laoz ning ka sisserännanud usk budism. Lõpuks kuulutati siiski valitseva eliidi huvides konfutsianism riiklikuks ideoloogiaks. Haridus oli Hiinas väga kõrgel kohal, nagu ta on ka tänapäeval. Õppetunnid kestsid kaua, vahel hiliste õhtutundideni välja ning puhkepäevi ei peetud. Õppetunnid olid karmid ja kõige tähtsam õppeaine oli Kalligraafia, eriti neile, kes valmistusid eksamiteks
Taoismi kaks poolust on yin (naiselikuus, maa, tume, niiske) ja yang (mehelik, taevas, kerge, kuiv). Traditsioonilise hiina filosoofia kohaselt loovad need kaks jõudu omavahelises vastasmõjus elu energia, taeva, maa ja inimkonna. Taoistlikus maailmas on palju jumalaid. Kong Fu-zi järgijad vastandusid taoismile. Nende seisukoht oli, et tao peegeldub korras ja hierarhias. Konfutsianistide meelest oli taoism liiga emotsionaalne ja maagiakeskne. Konfutsianismi rajatud hierarhiline kord aga kujundas ligi kaks tuhat aastat Hiina ühiskonda ja elu. Muusikale iseloomulikud jooned: Traditsoonilist Hiina muusikat mängitakse soolo pilliga, tavaliselt trummide, keelpilli või flöödiga. Hiina muusika on tavaliselt meloodiline, mitte harmooniline. Mõisted: Pentatoonika – viieastmeline helilaad Pekingi Ooper – Hiina muusikalisele draamale eurooplaste poolt antud tinglik žanrinimetus Nimetus tuli
hõimud peavad end mingi taime- või loomaliigi (tootemi) järglasteks või sugulasteks. Tabu- tootemlooma või tootemtaime ei tohi tappa ega süüa. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Mõnikord peetakse seda tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoism keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Tao ühendab ja on aluseks kõigile nähtavatele esemetele ja tegevustele; Tao on universumi tee ehk lakkamatu kulg, looduse kord. Konfutsianismi põhituumaks on ühiskondlik moraal, kõlblusõpetuse tuumaks on viis suhet: 1. valitseja vooruslikkus alamate kuulekus, 2. isa armastus pojalik austus, 3. vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus, 4. mehe õiglus naise kuulekus, 5. vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. Kõigil usunditel on mingi kindel õpetus millest ei tohi üle astuda, aga samas on nad väga erinevad. Taoism õpetab, et tuleb ühtne kõiksusega, budism nõuab, et inimene peab
peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riigi püsimajäämise, millest hiljem tekkisid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Islami usu 2 keeldu 1) Alkoholi joomine keelatud 2) Teisi jumalaid ei tohtinud kummardada 3) Sealiha söömine keelatud Muhamed Meka kaupmees, kes hakkas kuulutama ranget monoteismi. Nõudis Allahist kui ainujumala austamise loobumist, samuti ka teistest jumalatest lahtiütlemist. Muhamed hakkas kuulutama islami usku. Pooldajad olid moslemid. Konfutsianismi 2 tunnust Lapsed pidid oma vanemaid austama, vanemad pidid laste eest armastusega hoolt kandma. Vägivalla vastu. Karl Martell Võitis araablasi Poitiersi lahingus, pani aluse feodaalsüsteemile. Karl Suure isa. Saali õigus Chlodovech pani selle kirja. Saali õiguse järgi polnud naistel õigus maad pärida, mistõttu pole prantsuse ajaloos olnud ühtegi naisvalitsejat. Hiina põlluharimise iseärasused Riisi kasvatatakse täielikult vee all.? Aarjalaste 3 uuendust Indias
Konfutsianism taotles ühiskonna harmooniat ja pidas selle saavutamise vahenditeks traditsioonide austamist, äärmuste vältimist ja mõõdukust. Taoism rõhutas inimese vabadust ja sõltumatust ühiskonnast ning pidas viimast loodusega võrreldes ebaloomulikuks ja suhteliseks. Inimesel pole mõtet sekkuda asjade loomulikku käiku, vaid õigem on elada lihtsalt looduslähedast elu. Need mõlemad vastandlikud õpetused täiendasid üksteist, näiteks nõnda, et välispidiselt elatakse konfutsianismi, seesmiselt aga taoismi põhimõtete järgi. 3. sajandil hakkas levima budism, varsti küll eelneva kahe peamise usundiga segunedes. Arhitektuuri omapära Hiina arhitektuur on põhiliselt puitarhitektuur. Puit võimaldab võrreldamatut paindlikkust, kohandatavust ja mitmekülgsust. Üheks iseloomulikumaks hooneelemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega kaunistatud palk. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest
looduslähedast elu. Need mõlemad tõde ei saa sõnadega väljendada. Lihtne India mütoloogiat iseloomustab vastandlikud õpetused täiendasid üksteist, elu, pidev kehaline harjutamine ja tohutu kujundirikkus, kunst oli näiteks nõnda, et välispidiselt elatakse vaimne endassesüüvimine peaksid religiooni teenistuses. Kõige konfutsianismi, seesmiselt aga taoismi viima ootamatu selgenemiseni, tõelise keerukam ja fantaasiarikkam on põhimõtete järgi. 3. sajandil hakkas levima arusaamiseni. hinduismi mütoloogia, kus oli budism, varsti küll eelneva kahe peamise kolm peajumalat (Brahma, Visnu usundiga segunedes. ja Siva) ja arvutu hulk teisi
Meng zi inimeseõpetus tuginebki arusaamale, et inimeses loomus on sünnipäraselt hea ja sellele on omased neli vooruslikku väge: inimlikkus, kohasus, komme ja tarkus. Samuti ta arutleb inimese psühhofüsioloogilse kogemuse üle, tõstes esile südame (hiina keeles zhi) kui mõtlemisorgani ja meelteandmete koondaja rolli. Inimese elusoleku ja tervise tagab elujõud ehk hingus (hiina keeles qi), mis allub tahtele (hiina keeles zhi) (http://www.budismiinstituut.ee/leksikon/m.html). Konfutsianismi põhituumaks on ühiskondlik moraal ja eetika. Keskmes on inimene ja ühiskond, mitte jumalad ja teispoolsus. Inimestel on küll kohustus järgida tseremooniaid ja rituaale ja kohustus käituda õiglaselt, mida näitab ka nende kuldreegel: ,,Ära tee teistele, mida sa ei taha, et nemad sulle teeksid"(Aarma 2011:8). Konfutsianism on küll nõrkade religioossete joontega, kuid samal ajal on ta jätnud kustumatu jälje Ida-Aasia ühiskondadesse ja tõekspidamistesse
Ühiskonnaõpetus Taoism Taoism (eesti keeles on seda sõna mõnikord kirjutatud ka kujul daoism; hiina keeles lihtsustatud kirjas (dàojiào)) on üks Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus. Mõnikord peetakse seda tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Ta on konfutsianismi ja budismikõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Hoolimata omavahelistest olulistest erinevustest on nad hiina vaimuelus sulandunud ühtseks kultuuriks. Sellepärast on neid koos võetuna nimetatud ka "hiina universalismiks". Nad on oluliselt mõjutanud ka Hiina naabermaade religiooni ja vaimuelu. Et taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme ning taoismi ja teiste religioonide vahele on raske
10. Klass. Hiina 1. Täida lüngad.(17,5p) 1)Kollase 13)11-videvikuni 25)1700 2)Shandongi 14)3 26)rändjutustajad 3)14-12 sajand 15)eetika 27)tarbekunst 4)3400 16)filosoofia 28)portselani 5)hieroglüüf kirjale 17)stilistika 29)hallikashelesinist 6)konfutsianismi 18)teater 30)hallikasrohelist 7)Hani 19)nukuteater 31)kangatikkimine 8)206eKr -220pKr 20)varjuteater 32)pisiplastika 9)madlama 21)12-13sajand 33)skulptuur 10)kõrgema 22)dramaturge 34)kunstnike 11)11sajandil 23)patriotismi 35)meistrite 12)10õ-a
mõjukas Hiinas ja selle naabermaadel ning omab suurt mõju ka tänapäeval, eriti Taiwanil. Kong Fuzi oli rändõpetlane. Tema õpetussõnade kogu ,,Lunyu" (,,lünju") on koostatud tema õpilaste poolt, ta ise pole sellest ridagi kirjutanud. Nagu Sokrateski, andis ta oma tarkusi edasi vaid suuliselt. Eesti keeles on ilmunud ,,Lunyu" nime all ,,Vesteid ja vestlusi", mis koosneb 512 mõttesalmist, dialoogist või arutlusest. Kong Fuzi ehk Konfutsius oli konfutsianismi ehk hiina rahvusliku ideoloogia rajaja. Tema ideaaliks oli kultuurne, haritud ja kõlbeline inimene õilis inimene, kelle kutsumuseks on õppida kultuuri ja ennast selle kaudu täiustada. Konfutsius lõi ka mõiste kulg, mis tähendab suunatud ja korrastatud liikumist kogu loodus ja inimühiskond on liikuv, kulgev. Kulg on korra ja püsivuse alus ja on oluline inimese, riigi ja ühiskonna seisukohalt. Inimene saab normaalselt elada vaid normaalses riigis, mis kulgeb õigete
ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil. Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka maailmas umbes 250 miljonit järgijat Konfutsianism Konfutsianism on Hiina filosoofi Kong Fuzi (Confuciuse) õpetusele toetuv filosoofiline ja usuline õpetus, mille maailmakäsitluse aluseks on inimese kõlbelisus ja ta elu kooskõla universumi seadustega Maailmas on umbes 200 miljonit usujärgijat. Konfutsianismi põhituumaks on ühiskondlik moraal, kõlblusõpetuse tuumaks on viis suhet: 1. valitseja vooruslikkus alamate kuulekus, 2. isa armastus pojalik austus, 3. vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus, 4. mehe õiglus naise kuulekus, 5. vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. ,,Ära tee teistele, mida sa ei taha, et nemad sulle teeksid" Loodususundid Tänapäeval on säilinud Aafrikas, Okeaanias, Põhja-ja Lõuna-Ameerikas ning Siberis
on väga rahulikud inimesed. Kuid tasub neid vaid veidi üles kütta või sundida midagi tõestama, kui nad pea ees tulle tormavad – mõtlemata, et võivad teha eksliku sammu, mida hiljem kaua kahetsevad. Vene mentaliteet on niisiis kujunenud väga pika aja jooksul. Vahel võib isegi näida, et venelasi on täiesti võimatu mõista. Ent tasub vaid üritada seda teha – ja te leiate endale kõige pühendunumad sõbrad kogu eluks. Hiinlased-millised nad on ? Hiina inimesed peavad taoismi ja konfutsianismi põhimõtteid oma kultuuri alustaladeks ja neid hinnatakse väga tänapäevalgi. Neid traditsionaalseid väärtusi seotakse põhiliselt ümbritseva maailmaga kooskõla poole pürgimise, enese aktsepteerimise ja ka konfutsianismi viie vooruse - nõuetekohase käitumise, tarkuse,truuduse, õiguslikkuse ja inimlikkusega. Hiinlase jaoks on kõige tähtsam „säilitada nägu”. Seda saab identifitseerida läänepärase väärikuse, au ja maine mõistega
Siis kujunesid välja konfutsiaalsus ja taoism, suurte mõtlejate Kong Fuzi ja Laozi ideedele tuginevad õpetused. Konfutsianism taotles ühiskonna harmooniat ja pidas selle saavutamise vahenditeks traditsioonide austamist, äärmuste vältimis ja mõõdukust. Taoism seevastu rõhutas inimese vabadust ja sõltumatust ühiskonnast. Mõlemad osalt vastandlikke väärtusi rõhutanud õpetused on teineteist täiendanud näiteks nõnda, et välispidiselt elatakse konfutsianismi, aga sisemiselt taoismi põhimõtete järgi. Arhidektuuri ja skulptuuri peeti hiinas käsitööks, maalikunsti ja kalligraafiat aga vaimseks loominguks. Hieroglüüfide kaunilt kirjutamine ja maalimine kuulusid ülemkihi hariduse hulk. Hiinas seetüttu oli palju maalikunstnikke-asjaarmastajaid, nende hulgas olid ka mitmed keisrid. Hiina maalikunsti peamiseks vormideks on tusi- ja akvarellmaal paberil või siidil. Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik. Chani koolkond
Gautama õpetusest alguse saanud usund ja filosoofia, üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil. Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka, mis kanoniseeriti 3. sajandil e. Kr. Eksisteerib palju erinevaid koolkondi ning puudub keskne formaalne usuline autoriteet. Budismil on maailmas erinevatel andmetel 230 kuni 500 miljonit järgijat. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Tema vaadete kohaselt pidi laps näitama üles oma vanemate vastu kuulekustja kohusetundlikkust. Selline suhe kajastus ka mujal, näiteks suhetes mehe ja naise või valitseja ja ministri vahel. Täielik võrdsus oli võimalik vaid sõprade vahel. Konfutsianism rõhutab voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus.
Tema meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid, vabanenud sansaarast ehk lunastusest ja jõudnud nirvaanasse. Laozi Taoismi rajaja, vana õpetaja, kes elas VI saj e.Kr. Peetakse põhiteose ,,Daodejingi" ehk kulgemise väe raamatu autoriks. Kong-Fuzi Konfutsius (551-479 e.Kr.), Vana-Hiina poliitik ja filosoof, tema on konfutsianismi looja. ,,Fuzi" tähendab õpetaja. Jahve Ka Jehoova. Juutide jumala nimi Vanas Testamendis, ainus jumal, keda kummardati. Nimi tähendab tõlkes ,,mina olen" või ,,ma olen see, kes ma olen". Juudid ei tohtinud Jumala nime välja öelda, selle asemel lugesid nad Adonai, mis eesti keeles tõlgime Issand. Jeesus Kristus Jumala poeg, kristluse keskne kuju
Taoism Taoism (eesti keeles on seda sõna mõnikord kirjutatud ka kujul daoism hiina keeles lihtsustatud kirjas (dàojiào)) on üks Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus. Mõnikord peetakse seda tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Ta on konfutsianismi ja budismi kõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Hoolimata omavahelistest olulistest erinevustest on nad hiina vaimuelus sulandunud ühtseks kultuuriks. Sellepärast on neid koos võetuna nimetatud ka "hiina universalismiks". Nad on oluliselt mõjutanud ka Hiina naabermaade religiooni ja vaimuelu. Et taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme ning taoismi ja teiste religioonide vahele on raske piire tõmmata, siis on taoismi kui religiooni
Hiina filosoofia kõige murrangulisem ja viljakam aeg langes keisririigieelsesse killustatuse perioodi, mil sisesegadused ja maad laastavad sõjad sundisid paljusid õpetlasi ühiskonna- ja moraaliküsimuste üle põhjalikult järele mõtlema. Tol perioodil kujunesid ka kaks Hiina mõttemaailma tähtsamat suunda- taoism ja konfutsianism, millel on eriti suur mõju olnud. Hani Dünastia ajal lisandus neile Indiast budism, kuid konfutsianismist sai keisririigi ametlik ideoloogia. Konfutsianismi rajaja Konfutsius väärtustas vanemate ja laste suhet. Inimlikkus tähendas talle eeskätt teistega arvestamist, armastust ja lugupidamist, kohusetunnet ja tuginemist traditsioonidele. Ka riik peab põhinema inimlikkusel ning kui valitseja ja ametnikud on vooruslikud, siis on seda ka kogu ühiskond. Vahepealsetel sajanditel soosisid keisrid pigem taoismi ja budismi, tõusis konfutsianism IX sajandil taas ausse ja püsis keisririigi ametliku ideoloogiana XX sajandi alguseni
sajandil taoism, mille levik oli tagasihoidlik. Konfutsianismil on suur roll shintoistliku eetika kujunemisel – mütoloogia kujunemine Pan-Jaapani mütoloogiaks. Kamid kujunesid üldtunnustatud jumalateks, shintō templid said riiklikke annetusi, mis püsis 13. sajandini. Siis taastati see Meiji reformide ajastul ja püsis kuni Teise maailmasõja lõpuni. Konfutsianism aitas Jaapanis kinnistada keisrikultust. Ta tulek Jaapanisse ei pakkunud shintōle erilisi probleeme, kuid konfutsianismi kaudu hakkas Jaapanis levima Hiina kultuur – Jaapani kontaktid Hiinaga meie ajaarvamise algul, Korea kaudu Hiina mõjud Jaapanisse. Emigrandid jäid sageli Jaapanisse elama, said oma ühiskondliku positsiooni – neid nimetati kodakondsuse saanuteks. 5. sajandi lõpul nimetas keiser Ōjin konfutsiaanlikud õpetlased Koreast oma laste õpetajateks. Religioon Jaapani 1945. aasta põhiseaduse §20 kohaselt kehtib riigis usuvabadus ja religioon on riigist lahutatud.
mõtteteadlane. Üheks selliseks oli näiteks Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius; 551-479 eKr) ning tema õpetus konfutsianism avaldas hiina kultuuri arengule suurt mõju. Oli ka teisi mõjutegureid: hiina traditsioonilised usundid, filosoof Laozi õpetus taoism, I aastatuhande algul pKr Hiinasse tunginud budism, hiina teadlaste aktiivne tegevus jne. · Konfutsianism eetika- ning filosoofiasüsteem. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Tema vaadete kohaselt pidi laps näitama üles pojalikkust, see tähendab olema oma vanemate vastu kuulekas ja kohusetundlik, kusjuures vanemad võlgnesid talle armastuse ja hoole. Selline suhe kajastus ka mujal, näiteks suhetes mehe ja naise või valitseja ja ministri vahel
Konfutsius rändas ringi koduriigis Lu, riikides Qi ja Zhou ning Chen, Wei ja Song ppides maailma tundma tema jaoks ei olnud ükski tegevus liiga tühine, et seda mitte tundma õppida ja rakendades oma õpetust; kuigi sageli ei soovinud inimesed tema sõnade järgi käia. Samal ajal uuris Kong Fuzi vanu kombeid, mida ta väga austas. Ta kirjutas Lu riigi kroonikat ,,Chunqiu`d" ja pani vanadest allikatest kokku neli kogumikku, millest hiljem said konfutsianismi kanoonilised teosed. Kolmteist aastat rändas Konfutsius mööda Hiinat, mõnikord üksi, mõnikord ümbritsesid teda õpilased. Teda teati ja oodati, temal küsisid nõu isegi vürstid, ometi ei tunnustanud nad tema õpetust täielikult, mis tekitas temas skepsist ja nukrust. 483. a naasis Konfutsius uue vürsti Ai- gongi kutsel kodumaale Lu riiki ja jäi sinna surmani, jätkates vanade tekstide uurimist ja redigeerimist.
Iraanis, Iraagis, Jordaanias, Liibüas, Malaisias, Maldiividel, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias, Somaalias, Sudaanis, Süürias, Türgis ja Usbekistanis. 23 KONFUTSIANISM (hiina keeles ; pinyin'is: rújia "õpetlaste koolkond") on Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika- ja filosoofiasüsteem, mis sai alguse Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius) õpetustest. · Konfutsianismi põhituumaks on ühiskondlik moraal, kõlblusõpetuse tuumaks on viis suhet: 1. valitseja vooruslikkus alamate kuulekus, 2. isa armastus pojalik austus, 3. vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus, 4. mehe õiglus naise kuulekus, 5. vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. · Austus perekonna ja surnud esivanemate vastu. On väidetud, et konfutsianistlikud põhimõtted on Kagu-Aasia riikide majanduskasvu (aktiivse majandustegevuse) taga ( Hiinas,
Dao. Dao mõiste on kogu Hiina filosoofilise mõtlemise keskmeks. Dao tähendab sõnasõnalt “tee”, kuid avaramas mõttes ka tegutsemisviisi, elu seadust ja üleilmset seadust. Yin`i ja Yang`i koostegutsemist nimetatakse Taevaseks teeks. Inimese ülesanne on õigesti tegutsedes viia “oma tee” kooskõlla ”Taevase teega”.Hiinlaste vanas õpetuses maailmakõiksusest liituvad looduse Dao ja inimese Dao lahutamatult ühte. Õpetusse Yin`ist ja Yang`ist on segunenud konfutsianismi kui ka taoismi. Selle seisukohti on rakendatud praktikas muuhulgas astronoomia, geograafia, ajaloo ja eelkõige akupunktuuri probleemide lahendamisel. Iidse rahvausundi olemuslik osa on animism, usk vaimudesse ja deemonitesse. Animism- vaimude austamine. Usk põhijõudude, Yang`i ja Yin`i vastastikusse mõjusse kandus üle ka nähtamatusse vaimude maailma. Kurjade ja heade vaimude tegevust tuli arvestada kõiges (nt. maja või tee ehitamisel, haua kaevamisel, pulmade ja matuste korraldamisel)
Jomoni kultuur Yayoi kultuur Hariduselu Enne hiina hieroglüüfkirja tulekut ei olnud jaapanlastel oma kirjasüsteemi. Õppetöö toimus suulises ja praktilises vormis. Hõimutarkade kaudu said tuntuks ja kandusid põlvest põlve edasi müüdid jumalatest ning esivanematest, teated ajaloost. Külades olid õpetajadeks käsitöömeistrid ja taidurid. Buda mungad hakkasid õpetama budismi ja konfutsianismi põhitõdesid, selle kõrval aga ka hiina hieroglüüfkirja, mida loeti jaapani keeles. Hiina kultuurimõjude sissetung Jaapani keskaja alguseks võib pidada Yamato perioodi (300 - 710), mille nimi pärineb tolleaegselt juhtivalt hõimuliidult. Sageli nimetatakse seda ajajärku võtmeaugukujuliste kalmete (matmispaikade) järgi ka kofun'i perioodiks. Sel perioodil hakkas Jaapani traditsiooniline elu muutuma. Alates 4. sajandist tutvus
Jumal Brahamat suunda olid- ostsid Mekast valitsejaid. Kõik peavad hindud konfutsianism ja palju kaupa ja rahvad kirja ei loojaks ja taoism. Hani seega tõid nad tundnud. universumi dünastia ajal lisandus palju kasu Meka juhtajaks. Usuti, neile Indiast budism. kaupmeestel. et inimese Konfutsianismi rajaja saatuse pärast Konfutsius. surma määravad Ta püüdis leida tema eluviis ja võimalusi lõpetada teod. Usuti segadused riigis ning taassündi. peatada nendega Jumalad: Indra, kaasnev Visnu, Krisna ja moraalilangus. Siva. Selleks tuli tema Kangelaseepika arvates taasatada d: Mahabharata vahepeal hüljatud ja Ramajana. inimlikkusel Valgustatu ehk põhinevad muistsed Buddha. tavad. Taoismi
Shi-iidid moodustavad sunniitide järel islami suuruselt teise suuna. Neid on muslimitest 10 15%. Qadi (kaadi) moslemite kohtunik-ametnik. Kaliif prohvet Muhamedi järglased ja asemikud, kes juhtisid araablasi pärast prohveti surma. Imaam moslemite kogukonna juht, eespalvetaja ja usuõpetaja. Ummah islami kogukond, mis sai alguse Mediinas. Dzihaad islamis püha sõda, relvavõitlus uskmatutega; üksikisiku vaimne püüdlikkus, võitlus iseenda ja oma pattudega. Konfutsianismi arusaam õigusest Polis, demos , agoraa, nomos, hellenism pax et iustitia rahu ka õiglus fas jum. õigus, ius õigus, mos maiorum Rooma senat, magistraadid, patriitsid ja plebeid, rahvatribuun, plebistsiit Manus käsi, patria potestas isavõim Mancipatio õigustoiming (käe peale panek, millega tehti kõik tehingud), in iure cessio Ius Naturale loomuõigus, ius gentium rahvaste õigus, ius civile Rooma kodanike eraõigus.
kiriku pea ning Konstantinoopolit hakati sageli nimetama teiseks Roomaks. Pärast Konstantinoopoli langemist sai õigeusu uueks keskuseks Moskva, mida seetõttu on nimetatud ka "kolmandaks Roomaks".. Konfutsianism Konfutsianism on Hiina filosoofi Kong Fuzi (Confuciuse) õpetusele toetuv filosoofiline ja usuline õpetus, mille maailmakäsitluse aluseks on inimese kõlbelisus ja ta elu kooskõla universumi seadustega. Alusepanemine oli 551-479 e.Kr. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Konfutsius võttis eeskuju vääriva käitumise ja täiusliku riigivalitsemise musternäidiseks Shangi ja Zhou dünastia ning veel kaugemad mineviku jumalikud ja pooljumalikud tegelased. Konfutsianistid võtsid ühtviisi õppust nii muistsetelt türannidelt kui ka kangelastelt ja tarkadelt.
Sintoism sai koos budismiga hiljem Jaapani ametlikuks religiooniks ja jäi selleks kuni 1946. aastani, mil keiser Hirohito oli sunnitud raadios tunnistama, et ta on siiski tavaline inimene. Jaapani rahvusreligioon on saanud mõjutusi ka konfutsianistlikust eetikast. Sintoismil puuduvad pühakirjad (on vaid rahvusajaloo ürikud) ja usuline seadustik. Sintoismil puudub teoloogia, küll aga on moraaliõpetus, mis järgib suures osas konfutsianismi. Moraal on kollektiivne, hea on see, mis on grupile hea. Väga olulisel kohal on perekond (perekond on traditsioonide hoidja ning peamised usulised pidustused on sünd ja abielu), loodusearmastus (loodus on püha, seetõttu on oluline olla kontaktis loodusega, sest nii on inimesed kontaktis jumalatega, on mitmeid pühapaiku mäed, jõed, äike, tuul, kuu, allikad, kaljud, tähtsaim püha mägi on Fuji), füüsiline puhtus ja kamide-esivanemate vaimude kummardamine
ja mõõdukust. Iga inimene peaks kohusetundelikult täitma oma sotsiaalse rolli nõudeid. Taoism seevastu rõhutas inimese vabadust ja sõltumatust ühiskonnast ning pidas viimast loodusega võrreldes ebaloomulikuks ja suhteliseks. Inimesel pole mõtet sekkuda asjade loomulikku käiku, vaid õigem on elada lihtsat looduslähedast elu. Mõlemad osalt vastandlikke väärtusi rõhutanud õpetused on teineteist täiendanud näiteks nõnda, et välispidiselt elatakse konfutsianismi, aga sisemiselt taoismi põhimõtete järgi Hani ajastu kultuuri, sealhulgas ka kunsti mõju on ulatunud tänapäevani. Sellest ajast pärineb hiina kunstnike oskus nii reljeefikunstis kui ka maalingutes väga nappide ja tinglike vahenditega kujutatud elavalt inimesi ja loomi. Tihti on kujutistest võimalik välja lugeda keerukat ja peent psühholoogilist iseloomustust ning ka õpetlikke jutustusi. Kalligraafia
Minu referaat räägib Vana-Hiinast alguse saanud filosoofilisest ja religioosest õpetusest- taoismist. Referaadis saab teada taoismi ajaloost, mis on daodejing, jumalatest ning mida taoism ja tao üldse tähendab ja endast kujutab. Taoism Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme (ennustamine, hiina meditsiin). Mõnikord peetakse seda tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoism on konfutsianismi ja budismi kõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Hoolimata omavahelistest olulistest erinevustest on nad hiina vaimuelus sulandunud ühtseks kultuuriks. Sellepärast on neid koos võetuna nimetatud ka "hiina universalismiks". Religioosse taoismi alguseks on peetud 142. aastat pKr, mil Zhang Daoling sai väidetavalt Sichuani mägedes ilmutuse Laozilt.
omaette ja vanade tekstidega. Ülejäänud aja pühendasid nooremate õpetamisele. Aluseks olid klassikalised tekstid, suur tähelepanu tekstide seletamisele. Nooremas astmes oli mõtlemise arendamisele tähelepanu väiksem. Õpilased tulid kooli 8-9 aastaselt, olid kodus juba õppinud lugema ja kirjutama, kuid üldjuhul oli see õpetus puudulik. Esimestel aastatel oli põhiülesanne õppida lugema 4 konfutsianismi raamatu hieroglüüfe Jaapani variandis. Teksti korrati sadu kordi. Tollane didaktiline teooria arvas, et pähetuupimise järel tuleb arusaamine iseenesest. Iga õpilane tuupis omaette, enne kojuminekut kontrolliti, mõnikord ka eksamid. Edo perioodi lõpus olid isegi esskirjad selle kohta, kui palju teadmisi pidi olema kooli lõpetamisel. Peale daimyo-koolide oli paljudes vürstkondades sõjakunsti koolid ja üksikutes meditsiini koolid. Olid ka mõningad
loov hing, 9)rahulikkus. NIRVAANA ma olen virgunu ehk Buddha, mina olen sinus ja sina minus kõike loov seisund TAOISM *Taoismi alguseks 142pkr, mil Zhang Daoling sai Sichuani mägedes ilmutuse Laozilt. *Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus *levinud praeguse Hiina aladel, kuid tugevasti mõjutanud ka naabermaade (Korea, Jaapani ja Kagu-Aasia maade) kultuuri. *tarkus ja eluviisi alus, mis erineb filosoofiast kui religioonist. *ainus tõeline hiinalik religioon *konfutsianismi ja budismi kõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb *Hoolimata omavahelistest olulistest erinevustest on nad hiina vaimuelus sulandunud ühtseks kultuuriks koosvõetuna ,,hiina universalism" - mõjutanud ka Hiina naabermaade religiooni ja vaimuelu *1960-ndatest muutusid idamaised õpetused populaarseks ka läänemaailmas. *Dao (tao) tee, toimimisviis ja eluseadus *keskendub üksikisiku suhtele maailmaga.
Angkor Wat on maailma suurim pühakoda, kus olid kümned kivist ehitatud hinduistlikud ja budistlikud templid. Ehitati 12. sajandil, hüljati 15. saj. Taasavastati alles 19. sajandil. Asub Kambodzas. Taoism Taoism (daosim, taojiao) on Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus. See on pigem tarkus, eluviisi alus, mida peetakse ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Ta on konfutsianismi ja budismi kõrval üks ,,Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Taosimi ja teiste religioonide vahele on raske piire tõmmata, seepärast on taosmi kui religiooni järgijate arvu raske määrata. Palju taoiste elab Hiinas ja Taiwanil, kuid on tugevasti mõjutanud naabermaade kultuuri (Jaapan ja Kagu-Aasia maad). Taosimi põhiteos on ,,Daodejing" (,,Raamat teest ja väest", ,,Kulgemise väe raamat"), mille arvatavaks autoriks on 6. sajandil eKr
konfutsianistliku kaanoni tekstide päheõppimisest ja teksti koostamise õppimisest. Puhkepäevi ei peetud. Koolivaheaegu oli kolm: kevadel, sügisel ja aastavahetuse paiku. Hani dünastia ajal aitas koole palju paberi leiutamine ning Songi ajal trükikunsti kasutuselevõtt (raamatud muutusid väga odavaks). Akadeemia oli edasijõudnute õppimispaigaks, kus õpetlased ja õpilased kogunesid arutlema ja vaidlema konfutsianismi seisukohtade üle ning tekste koostama, neid hoidma ja ka trükkima. Peaaegu kõigi ülikute tähtsaim püüdlus oli tõsta oma perekonna positsiooni ja peamine vahend selleks oli anda ühele või mitmele pojale selline haridus, mis võimaldaks tal sooritada riigieksamid. Selleks palgati usaldusväärne eraõpetaja, tavaliselt hea maineh´ga xiucai kraadi omanik. Page | 5
· 5 suhet: 1. Valitseja ja alama suhe: valitseja vooruslikkus; alam kuulekus. 2. Isa ja poja suhe: isa armastav; poeg austus. 3. Vanema venna ja noorema venna suhe: vanem vend heatahtlikkus; noorem vend austus. 4. Mehe ja naise suhe: mees õiglus; naine kuulekus. 5. Vanema sõbra ja noorema sõbra suhe: vanem sõber ustavus; noorem sõber usaldus. · Tuleb järgida positsiooni, säilitada mainet. · Mengzi (372-289 eKr) arendas konfutsianismi. · Inimene on oma olemuselt hea. · Kust tuleb kurjus? Ebapiisavast mõistmisest inimest tuleb kasvatada vooruslikuks. Sokrates uskus ka, et kui inimene teab, mis on hea, siis ta ei tee enam halba. · Peab arendama positiivsust, mõõdukust, armastust ja vooruslikkust. · Juhtlause: "Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse." · Konfutsianism on passiivne eetika (kristlus on aktiivne). · Keskne mõiste: REN inimlikkus. Väljendub viies vooruses: 1
Taoism sai alguse kahe filosoofi tööst. Esimene neist, Laozi, keda paljud peavad legendaarseks, elas tõonöoliselt 6. sajandil eKr, Zuangzi, elas 300 aastat hiljem. Mõlemad kirjutasid võtmetekste, mis aitasid luau müstilist religiooni, mis on tuhandeid aastaid end pidevalt uuendanud. 1. Taosimi olemus ja tähendus Mõnikord peetakse taoismi tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Ta on konfutsianismi ja budismi kõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Hoolimata omavahelistest olulistest erinevustest on nad hiina vaimuelus sulandunud ühtseks kultuuriks. Sellepärast on neid koos võetuna nimetatud ka "hiina universalismiks". Nad on oluliselt mõjutanud ka Hiina naabermaade religiooni ja vaimuelu. Et taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme ning taoismi ja teiste religioonide vahele on raske piire
kujutasid realistlikult ühiskonna alumistesse kihtidesse kuuluvate inimeste elu. HIINA KEELNE JA HIINA MEELNE Nakae Tju, (1608 1648) Tokugawa Okina mond (1640). Rõhutab eelkõige pojalikkust. Inimene on küll loomult hea, kuid see ei väljendu ilma harimiseta. Meele (shin) tegevus aga on kõige olulisem ning inimene peab käituma oma meele järgi. Ymei koolkond. Yamazaki Ansai, (1619 1682) Tokugawa Alustas budismi-vastast liikumist, samas toetas neo-konfutsianismi ja shintt. Rõhutas 5 inimsuhete liini, mis baseerus inimtunnetel. Tundepuhangute ja nendega seotud objektide vahel katkendlikkust ei ole. Austav tõsidus on universumi tuumaks. Seostas shint loomismüüte konfutsianistliku mütoloogiaga. Suika shint. It Jinsai, (1627 1705) Tokugawa Gom jigi (1683). Maailma toimimise algeks on ki üksi. Inimene ei ole loomult hea, kuid tal on potentsiaal heaks saada ja headust edendada. Inimene peab igapäevaelus juhinduma oma tunnete (ninj) järgi
õpetamisele. Õpetas moraali, aga ei nõudnud täiuslikkust, mõistis õpilaste nõrkusi. Kolm viimast eluaastat korrastas rännakutel kogutud materjale ning pühendus pühade tekstide uurimisele. Konfutsiuse tähtsaim elujuhis: ,,Mida ei taha endale, sed aära tee teistele." ,,Vesteid ja vestlusi" - mis teos see on ja millest räägib: Õpilased jätsid meelde Kong Fuziga peetud vestlused ning koostasid teose, mida peetakse üheks konfutsianismi pühaks raamatuks. Kesksed teemad on eetika ja riigivalitsemine, kõige tähtsam Kong Fuzi kasutatud mõiste on ,,inimlikkus". 5 suhet ühiskonnas: Kõrgemalseisja peab hoolima allpoololevast ja allpoololev austama ülemat. · pereisa peab hoolitsema poja eest ja poeg peab austama isa · naine peab austama meest ja mees peab hoolitsema naise eest · samasugune suhe ka vanema ja noorema venna vahel · vanem sõber - noorem sõber · alluv - ülemus
Alates 15 eluaastast jätkati õpinguid edasijõudnute programmiga, mis koosnes konfutsianistliku kaanoni tekstide päheõppimisest ja teksti koostamise õppimisest. Puhkepäevi ei peetud. Koolivaheaegu oli kolm: kevadel, sügisel ja aastavahetuse paiku. 9 Akadeemia oli edasijõudnute õppimispaigaks, kus õpetlased ja õpilased kogunesid arutlema ja vaidlema konfutsianismi seisukohtade üle ning tekste koostama, neid hoidma ja ka trükkima. Peaaegu kõigi ülikute tähtsaim püüdlus oli tõsta oma perekonna positsiooni ja peamine vahend selleks oli anda ühele või mitmele pojale selline haridus, mis võimaldaks tal sooritada riigieksamid. Selleks palgati usaldusväärne eraõpetaja, tavaliselt hea maineh´ga xiucai kraadi omanik. 1 1 http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt Eksamite süsteem
annaabi.ee 
