tekste. 11)Jidaimono- ajaloolised, rääkisid lugusid muistsetest kangelastest, mis olid üle võetud kas sõdalaseepostest, no-näidenditest või folklooripärandist. Nende topeltstruktuur:1.maailm, 2.uuendused 12)Sewamono - kaasaegsed, rääkis tava inimestest-poepidajatest, põlluharijatest, prostituudist-ning baseerus sageli lähiajal toimunud intsidentidele-tapmisel, vargustel, süütamistel, tüssamistel. 13)neo-konfutsianism- Konfutsiaanluse reformistlik suund. Ühendas konfutsianistliku inimese ja ühiskonnakäsitluse usundi ja pärimusliku natuurfilosoofiaga. Tuntuim filosoof sel alal oli Tsu Hsi (Zhu Xi). Neo- konfutsianism. Li (ri, ) ja qi (ki, ) duaalsus sisaldub igas elusolendis. Inimloomus on olemuselt hea. 5 inimsuhete liini. Ühiskonna hierarhilisuse ja inimese käitumise olulisus vastavalt sellele. 14)bunjin- Intellektuaalid pühendusid kunstidele kui asjasse pühendunud, kes üritasid luua elegantsi ja
Arhitektuuri ja skulptuuri peeti Hiinas käsitööks, maalikunsti ja kalligraafiat (ilukirja) aga vaimseks loominguks. Hieroglüüfide kaunilt kirjutamise ja maalimine kuulusid ülemkihi hariduse hulka. Hiinas oli seetõttu palju maalikunstnikke- asjaarmastajaid, nende hulgas olid ka mitmed keisrid. Sellist maalikunsti ei esitatud avalikult, vaid nauditi kõrgema seltskonna siseringis. Pärast Hami dünastia langemist 3. sajandil hakkas Hiinas levima budism, varsti küll konfutsiaanluse ja taoismiga segunedes. Budism tõi kaasa omapäraseid arhitektuuri ja kujutava kunsti vorme. Levisid kaljusse raiutud templid ja omapärased ehitised pagoodid. Pagood on ehitis-monument, sümboolne austusavaldus Buddhale (nagu india stuupagi). Tavaliselt püstitati pagood pühakusäilmete matmiskoha peale. Pagood on mitmetahuline tornitaoline ehitis, mille korruste vahel on iseloomulikud üleskaarduvate servadega katuseräästad. Hulgaliselt loodi ka Buddha figuure
Üks on sakraalne (sisaldab pühasid, jumalikke ja müstilisi või üleloomulikke jõude). Teine valdkond on profaanne (maine, arusaadav, mõistetav). Igas ühiskonnas on inimesed, kes on pandud vastutama sakraalsete asjade ja kohtade eest. Religioossed rollid olid esimeste hulgas, mis inimaajaloos tekkisid. 12. M. Weber usust, preestrid ja prohvetid Weberit huvitasid peamiselt seosed ideede ja tegude vahel. Teoses ,,Maailmareligioonide majanduseetika" vaatles ta islami, budismi, hinduismi, konfutsiaanluse, kristluse ja judaismi keskseid ideid, et näha, kuidas igaüks neist annab psühholoogilise ja prkatilise konteksti majandustegevusele. Raamatus ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" näitab ta, kuidas predestianatsiooniõpetus tekitas inimeste mure lunastatud saamise pärast ja sobis ideaalselt tugeva töö ja korraliku elu nõudega, mis olid olulised investeerimiseks vajaliku kapitali kogumisel. Vastupidine on Weberi arvates olukord hinduismi ja
esemed) Skulptuur oli peamiselt kultuseaineline. Hiina kunstnikke ja meistrite loomingut hinnati kõrgelt ka väljaspool kodumaad. Songi ajajärgul kujunes Hiinas välja uus mõtteteaduse suund neokonfutsianism -, millest sai hiljem riigielu juhtiv ideoloogia. Neokonfutsianismi tuntuim esindaja oli filosoof Zhu Xi (1130-1200). Tema õpetus võeti edaspidi riigieksamite peaaeineks. · Neokonfutsianism - Konfutsiaanluse reformistlik suund. Ühendas konfutsianistliku inimese ja ühiskonnakäsitluse usundi ja pärimusliku natuurfilosoofiaga. 3 INDIA India klassikalise kultuuri kujunemise fooniks oli aarjalaste tulek II aastatuhandel eKr ja suure osa Põhja-India hõlvamine. Just neilt pärinevad veeda tekstid (usuhümnid, palved, rituaalide eeskirjad jms), mis kuuluvad india kirjavara vanimasse kihistusse. Veeda usundist arenenud
Bushido õpetus seisnes vehklemises, mõõgavõitluses, vibulaskmises, ju-jutsu ehk javara oskuste omandamises, ratsutamises, oda käsitsemises ning taktika, kalligraafia, eetika, kirjanduse ja ajaloo õppimises. Samuraisid kasvatati iidsete sintoistlike pühade traditsioonide ja tavade vaimus, lapsepõlvest peale õppisid nad karmides tingimustes sõjasajandust, läbisid kõik zen-budistliku psühhofüüsilise treeningu. Samuti olid nad sünnist saati omandanud konfutsiaanluse dogmad ning näitasid juba varases nooruses 9 hämmastavat kindlust, surmapõlgust, alludes vaid üheainsale seadusele giri`le ehk aukoodeksile. Bushido on jaapani feodaalse rüütelkonna- samuraide- elu ja võitluseetika. See on traditsioonide, keeldude, käskude ning õpetuste kogum, mis kujundas tervet sõdalase elu. Aukoodeksi hulka kuulus õiglus, julgus , halastus, viisakus, ausus ja siirus, au, ustavus,
mine oma elu muutmise eest on seetõttu mõttetu. Halbade tegude vältimisega ja harmoonia saavutamisega olemasolevates oludes on aga võimalik suurendada oma šanssi sündida järgmises elus kõrgemas staatuses. Konfutsiaanlus, mis on levinud peamiselt Hiinas, õpetab isikliku lunastuse saavutamise olulisust õige tegutsemise kaudu. See on ratsionalistlik religioon, mis on vaba usust üleloo- mulikku. Kõrge moraal, eetiline käitumine ja lojaalsus teiste suhtes on konfutsiaanluse keskseteks väärtusteks. Kolm põhilist konfutsiaanluse nõuet – lojaalsus, vastastikused kohus- tused ja ausus – võivad vähendada äritegevuse kulutusi konfutsiaanlikes ühiskondades. Kogu konfutsiaanlik süsteem põhineb viit tüüpi vastastikustel suhetel. Isa (õpetaja) ja poja vahel. Austus isa vastu on peamine väärtus. Ülemuse ja alluva vahel: kaitsja (soosija) ja alandlikkus (alistuvus).
Durkheim ütles, et uskumuste süsteemide kaudu tunnetavad inimesed abstraktsiooni ,,ühiskond" ja tugevdavad üksteisele pühendumist. Durkheimi järgi pole ükski religioon parem ega halvem teisest, nad kõik täidavad üht funktsiooni ühiskonna sidumisel. 131 18.1.4. Max Weber usust Weberit huvitas uskumuste süsteemide tekkimine vähem, teda huvitasid peamiselt seosed ideede ja tegude vahel. Ta uuris islamit, budismi, hinduismi, konfutsiaanluse, kristluse ja judaismi keskseid ideid, et näha, kuidas igaüks neist annab psühholoogilise ja praktilise konteksti majandustegevusele. Oma raamatus ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" näitab Weber, kuidas predestinatsiooniõpetus tekitas inimestes mure lunastatud saamise pärast ja sobis ideaalselt tugeva töö ja korraliku elu nõudega, mis olid olulised investeerimiseks vajaliku kapitali kogumisel. Teised religioonid pöörasid oma rõhu peamiselt teispoolsusele. 18.1.5
annaabi.ee 
